KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2017. a, Tallinn Kohtuasja numb

) § 10 lg 1 mõistes dokument, mille kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama. Kohtutäitur on kohustatud kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse võlgnikule edastama enda valitud viisil vastavalt

§ 10lg-le 4.

Maakohus tuvastas, et

1. juuni
2. a dokumentide kättetoimetamise akti täiteasjas nr 008/2014/1450 kohaselt pani kohtutäitur Mati Kadaku abi Marek Puhtla kaks kohtutäituri lisatasu otsust postkasti
3. juunil
4. a kell 10.
5. Eelnevalt oli akti kohaselt kohal käidud
6. juunil
7. a kell 18.42 (IV kd, tl 109). Eeltoodu põhjal jõudis kohus seisukohale, et dokumentaalse tõendiga on tõendatud lisatasu otsuse postkasti panek võlgniku registrijärgsel aadressil XXX. Postkasti panek tuleb lugeda dokumendi edastamiseks kohtutäituri valitud viisil (

§ 10lg 5). Kohtutäitur on järginud 2 tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) menetlusdokumentide postkasti panemisega kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS § 326). Seetõttu asus kohus seisukohale, et kohtutäituri poolt valitud viisil dokumendi edastamisega on dokument võlgnikule ka seaduses sätestatud korda järgides kätte toimetatud. TsMS § 326 lg 1 järgi tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks alates

1. juunist
2. a. Eeltoodust tulenevalt möödus otsuse peale kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg
3. juunil
4. a ja seega esitas võlgnik kaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist.
5. Maakohus märkis, et kuigi võlgnik ei ole esitanud sõnaselget kaebust kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamise kohta, on kohtu hinnangul võlgniku kaebus muuhulgas suunatud kohtutäituri otsuse vaidlustamisele osas, millega jäeti lahendamata tähtaja ennistamise taotlus. Kuivõrd kohtutäituri
6. juuli
7. a kiri ei sisalda kohtutäituri otsustust selle kohta, kas kaebuse esitamise tähtaeg ennistada või mitte, asus maakohus seisukohale, et kohtutäitur ei teinud otsust kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta. Kohus leidis, et võlgniku õigeaegselt esitatud tähtaja ennistamise taotluse lahendamata jätmine on seadusevastane.
8. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse
9. juuli
10. a otsusega. Menetlusosaliste poolt istungil avaldatust nähtuvalt ei ole otsust tühistatud, s.t täitemenetlus on lõppenud. Täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole võimalik kohtutäituri poolt tähtaja ennistamise taotluse uus läbivaatamine ja selle kohta otsuse tegemine. Seetõttu ei ole asjakohane kohtu poolt kohtutäituri otsuse tühistamine, sest täitemenetluses uue otsuse tegemine ei ole enam võimalik. Täitemenetluse lõppemise tõttu rahuldas kohus kaebuse osaliselt ja tunnistas seadusevastaseks kohtutäituri
11. juuli
12. a otsuse (kirja) osas, milles kohtutäitur ei lahendanud võlgniku taotlust tähtaja ennistamiseks.
13. Maakohus selgitas, et kohtutäitur ei ole teinud
14. juuli
15. a lisatasu väljamõistmise otsuste peale esitatud kaebuse kohta otsust, sest kaebus esitati pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Seetõttu ei ole kohtutäituri otsuste peale kohtule kaebuse esitamisel läbitud eelnev kaebuse lahendamise kohtuväline kord. Täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole võimalik rakendada kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise kohtuvälist korda. Seetõttu lõpetas maakohus menetluse TsMS § 428 lg 1 p 1 järgi osas, milles kaebus on esitatud
16. juuni
17. a lisatasu väljamõistmise otsuste peale. Määruskaebus
18. Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus ei rahuldanud määruskaebuse esitaja taotlust tühistada kohtutäituri
19. juuli
20. a otsus, ja osas, millega maakohus lõpetas võlgniku esitatud kaebuse menetluse. Võlgnik palub rahuldada kaebus ja tühistada kohtutäituri otsused. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
21. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud kohaldamata kohtutäituri seaduse (KTS) § 43 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Viidatud säte koosmõjus

§ 10

lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama muuhulgas muud seaduses sätestatud dokumendid, tähendab, et kohtutäitur ei ole dokumentide kättetoimetamise viisi valides vaba. Kuna võlgnik on kohtutäiturile avaldanud e-posti aadressi, saanuks kohtutäitur

1. juuni
2. a. lisatasu väljamõistmise otsused võlgnikule edastada e-posti teel. Täiteasja 008/2015/468 raames on reeglina toimunud teadete ja kohtutäituri otsuste kättetoimetamine võlgnikule e-posti teel.
3. Dokumendi kättetoimetamisel postkasti panekuga peab vastavalt TsMS § 326 lg-s 3 sätestatule olema ümbrikule märgitud kättetoimetamise kuupäev. Antud juhul ei ole kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust sisaldanud ümbrikul kuupäeva, ümbrikuga ei olnud kaasas ka vastavat teatist. 3
4. Võlgnik juhib tähelepanu asjaolule, et maakohtu viidatud
5. juuni
6. a. dokumentide kättetoimetamise aktis, on kättetoimetatava dokumendina nimetatud muuhulgas kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus seoses kinnisasja nr 12629302 enampakkumisega. Dokumentide kättetoimetamise akt ei saa tõendada aktist 5 päeva hiljem tehtud ja võlgniku poolt vaidlustatud
7. juuni
8. a. kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuste kättetoimetamist. Sellega on maakohus tõendeid valesti hinnanud.
9. Maakohtu seisukoht, et kaebetähtaega ei saa ennistada, sest täitemenetlus on lõppenud, on põhistamata.

-st ei tulene, et kohtutäituri otsuste peale esitatud kaebused tuleb kohtu poolt jätta läbivaatamata, kui täitemenetlus lõpeb. Kaebuse kohtutäituri otsuste vaidlustamiseks esitas võlgnik kohtule

§ 217lg-s 1 sätestatud kümne päevase tähtaja jooksul alates kohtutäituri 8.

juulil

1. a. tehtud otsusest. Võlgnikule teadaoleva kohtupraktika kohaselt menetlevad nii esimese kui ka teise astme kohtud kohtutäituri otsustele esitatud kaebusi ka siis, kui täitemenetlus, mille raames kaevatavad otsused on tehtud, on lõppenud (Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a. määrus asjas 2-16-10941).
4. Võlgnik palub tühistada
5. juuni
6. lisatasu otsused ja kuna maakohus ei ole sisuliselt võlgniku kaebust
7. juuni
8. a. kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuste osas lahendanud, kordab võlgnik määruskaebuses oma seisukohti. Võlgnik vaidlustab kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsused, sest KTS § 42 lg 2 teise lause kohaselt peab kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuses olema märgitud täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Kohtutäitur ei ole põhjendanud lisatasu väljamõistmise otsust. Samuti tuleneb KTS § 43 lg-st 1, et täitetoiming peab lisatasu väljamõistmiseks olema tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Nelja enampakkumise korraldamine ei ole tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse kohaselt nõuab kohtutäitur lisatasu nurjunud enampakkumiste korraldamise eest, kuid vastavalt KTS § 45 lg 1 teisele lausele ei ole kohtutäituril õigust nõuda lisatasu enampakkumise nurjumise korral. Kohtutäitur on täitemenetluse ajakulukust põhistanud muuhulgas kinnistute arestimise hinna vaidlustamisega kaebuse esitaja poolt kuni Riigikohtuni, mille tagajärjena oli täitemenetlus, sh enampakkumiste korraldamine
9. aprillist
10. a. kuni
11. veebruarini 2015 a. peatunud. Võlgnik on seisukohal, et aja eest, mil täitemenetlus oli peatunud seoses kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisega, ei saa kohtutäitur lisatasu nõuda. Peatatud täitemenetluses ei tee kohtutäitur täitetoiminguid. Menetluse edasine käik
12. Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Asi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles võlgnik taotleb maakohtu määruse tühistamist.
15. Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse, kuna kohus asus seisukohale, et
16. juuni
17. a lisatasu otsused toimetati kätte kohtutäituri poolt valitud viisil
18. juunil
19. a ja seega esitas võlgnik kaebuse kohtutäiturile pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Samuti ei nõustu võlgnik maakohtu järeldusega, et kohtutäituri otsuste 4 peale kohtule esitatud kaebust ei saa sisuliselt lahendada, kuna täitemenetlus on lõppenud.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis seonduvad
21. juuni
22. a lisatasu otsuste kättetoimetamisega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Samuti on maakohus jõudnud õigele järeldusele võlgniku tähtaja ennistamise taotluse osas.

§ 217

lg 1 sätestab menetlusosalise õiguse esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse.

§ 217lg 5 kohaselt peab kohtutäitur tegema kaebuse kohta motiveeritud otsuse.

Praegusel juhul on kohtutäitur jätnud lahendamata võlgniku

1. juuni
2. a kaebuses sisalduva taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur on seadusevastaselt jätnud võlgniku tähtaja ennistamise taotluse lahendamata, kuid maakohus on seejuures põhjendamatult asunud seisukohale, et täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole kohtutäituril võimalik lahendamata taotluse läbivaatamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei või tekkida olukord, kus täitemenetluses esitatud taotlus või kaebus jääb üksnes seetõttu lahendamata, et kohtutäitur on menetluse lõpetanud. Seda enam, et antud juhul võivad täitemenetluses väljamõistetud summad sõltuvalt taotluse lahendusest ka muutuda.
3. Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta ka lisatasu otsuste läbivaatamise võimalikkuse osas põhjendusel, et eelnevat kaebuse lahendamise kohtuvälist korda ei ole läbitud. Riigikohus on selgitanud, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09). Seetõttu tuleb leida, et

§ 217

lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 218

lg 1 teine lause) on läbitud ja seega ei saa maakohus jätta võlgniku kaebust menetlemata üksnes põhjendusel, et kohtutäitur ei ole lisatasu otsuse peale esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadanud või seetõttu, et kohtutäitur on menetluse lõpetanud.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus lõpetas võlgniku kaebuse menetluse ning tsiviilasi saata tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Eelmärgitut arvestades ei käsitle ringkonnakohus käesolevas määruses määruskaebuse muid väiteid.
2. Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 6 kohaselt kindlaks maakohus.
3. Seoses kohtunik Reet Allikvere eemalviibimisega asendab määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile teda kohtunik Ande Tänav. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5