) § 128 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist, sest lepingu saanuks sõlmida alates 27.06.2017, mistõttu on 2 leping
Hankelepingu tühisuse tuvastamine on vajalik, et tühistada vastustaja ja VAKO otsused ning kaitsta kaebaja õigust sõlmida ise vastustajaga hankeleping. Koos nõude täiendusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja põhjenduste kohaselt saavad esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel tagasipöördumatult kahjustada kaebaja õigused, sest kehtiva hankelepingu sõlmimise järgselt ei saa kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti tühistada (HKMS § 267 lõige 4). Kaebaja hinnangul puudub asjas ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et riigihange viidaks kiiresti lõpuni. Juhul kui ülekaalukas avalik huvi oleks olemas, oleks vastustaja taotlenud juba vaidlustusmenetluse staadiumis VAKO-lt otsust hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Vastustaja ei ole VAKO-lt vastavasisulist nõustumust taotlenud (
lg 6 kohaldamisele, kas teisel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning kas pakkujal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada. Hankija on jätnud vastavad kaalutlused esitamata pakkuja kvalifitseerimise otsuse põhjendustes. Vaatamata asjaolule, et VAKO otsuses oli sellele tähelepanu pööratud ei ole hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta põhjenduste puudumise tõttu endiselt kontrollitav. Ühispakkujad ei vasta HT-s kehtestatud pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevus tingimustele, kuna ei ole täitnud lepinguid, millega tuli tõendada enda vastavust HT osa III p-s 2.3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele (referentslepingud). Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et kolmas isik ei vasta HT osa III p 2.3 alapunkt 4 esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
lg- dest 1, 3 ja 4 tulenevalt on hankijal kohustus kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni ka sisuliselt, mitte ainult vormiliselt. Hankija ei ole seda teinud ja hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimise kohta ei ole põhjenduste puudumise tõttu kontrollitav ning on vastuolus
Kaebaja hinnangul ei ole hankija käitumise tõttu tagatud riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus, hankija poolne pakkujate võrdne kohtlemine ning konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimine.
lõike 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist
-i § 126 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud VAKO otsuse teatavaks tegemisest,
VAKO otsus tehti teatavaks 09.06.2017.a. Tähtaegade arvestamise põhimõtted sätestab Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
ei sätesta eriregulatsiooni, millest tulenevalt kohaldub TsÜS § 135 lõikes 1 sätestatud üldregulatsioon. TsÜS § 136 lõike 1, 6 ja 8 koosmõjus, kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega, tuginedes eeltoodule täitus 14 päeva 26.06.2017.a ning vastustaja saanuks sõlmida hankelepingu alates 27.06.2017.a. Eeltoodust tulenevalt on 26.06.2017.a sõlmitud hankeleping tühine. Hankelepingu tühisuse tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, et sõlmida hankeleping. HKMS § 267 lõike 3 kohaselt võib halduskohus tuvastada hankelepingu tühisuse. Hankija seisukoht 19. VAKO 09.06.2017.a otsuse teatavaks tegemisest möödus 14 päeva 23.06.2017.a, millele järgnevalt oli hankija õigustatud kooskõlas
lg-ga 2 andma nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks.
ühestki sättest ei tulene TsÜS § 134-137 kohaldumine. Samuti ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine
tähenduses haldusmenetluseks HMS tähenduses (HMS § 2 lg 2). Hankeleping ühispakkujatega Datel/Huawei sõlmiti 26.06.2017.a. 4 HKMS § 267 lg-st 4 ja § 268 lg-st 2 tulenevalt on välistatud kaebuse esitatud nõuetes rahuldamine, mistõttu leiab hankija et puudub sisuline põhjendus kaebuse väidete detailseks käsitlemiseks. 20. Isegi kui TsÜS §-d 134-137 kohalduksid, rakenduks § 136 lg 6, mitte aga lg 8. Nimelt ei tulene
128 lg-st 2 mitte tähtaeg, mille jooksul hankija saab anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks (teha tahteavalduse), vaid ajavahemik, mille jooksul ei ole tahteavaldust võimalik anda. TsÜS § 136 lg-st 8 nähtub selgesõnaliselt, et säte reguleerib juhtumeid, kus tahteavalduse tegemiseks kehtiv tähtpäev saabuks puhkepäeval.
ega ükski muu õigusakt ei keela hankelepingu või mistahes muu lepingu sõlmimist puhkepäeval, mistõttu ei ole alust ka
ÜS § 136 lg 8 regulatsioonist. Kuna
ÜS § 136 lg 6, mille järgi juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.
lg 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist
14 päeva VAKO otsuse teatavaks tegemisest möödus 23.06.2017. Järelikult võis hankija anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks
23.
viidatud regulatsioonile ei laiene TsÜS tähtaega reguleeriv § 136 lg 8 sätestatud norm, sest
lg 2 eesmärk on võimaldada VAKO otsusega mittenõustunud pakkujal esitada kaebus ja soovi korral ka esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule. Kuivõrd HKMS § 270 lg 1 kohaselt on kaebetähtaeg 10 päeva VAKO otsuse tegemisest, on kaebaja õigused edasikaebe võimaldamiseks
Seepärast ei pea hankija (seda eriti kiireloomuliste hangete korral) 14-nda päeva langemisel puhkepäevale täiendavalt hankelepingu sõlmimist ootama, kui kaebaja pole esialgse õiguskaitse taotlust esitanud ja kohus lepingu sõlmimist keelanud. 24. Täiendavalt märgib kolmas isik, et nõustumus hankelepingu sõlmimiseks on nõustumus VÕS § 20 mõttes. Selle kohaselt on nõustumus otsene tahteavaldus või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ning kuivõrd pakkumus on pakkuja siduv tahteavaldus lepingu sõlmimiseks (
, VÕS § 16), siis hankija poolt nõustumuse esitamisega (
lg 1) tekibki hankeleping, mille pooled võivad § 69 lõike 2 kohaselt vormistada eraldi dokumendina. VÕS § 9 lg 2 kohaselt on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.
lõikes 2 sätestatud 14 päeva 26.06.2017 ning hankija oleks saanud sõlmida lepingu alates 27.06.2017.
Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. 29.
lõike 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist
Tegemist on ühe olulisema tagatisega hankemenetluses osalenud isiku õiguste kaitsel ning sätte eesmärgiks on välistada hankelepingu sõlmimine ajal, mil vaidlustusmenetluses vaadatakse läbi hankemenetluses toimunud rikkumiste peale esitatud vaidlustust ning ajal, mil isikul on võimalik taotleda tema vaidlustuse osas tehtud otsuse tühistamist ja hankelepingu sõlmimise keelu kohaldamist esialgse õiguskaitse korras kohtus.
lõikest 2 tulenevalt kehtib hankelepingu sõlmimise keeld seni, kuni vaidlustuskomisjoni otsuse tegemisest on möödunud samas sättes nimetatud 14-päevane ooteaeg. Puudub vaidlus selles, et VAKO otsus tehti teatavaks 09.06.2017. Poolte vahel on vaidlus selles, millal lõppes
ÜS § 136 lg-st 8 26.06.2017, hankija ja kolmas isik leiavad, et see lõppes tulenevalt
Kohus ei nõustu kaebajaga, et
ÜS § 136 lõige 8.
mitte ühestki sättest seda ei tulene. Samuti ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine
tähenduses haldusmenetluseks HMS tähenduses (HMS § 2 lg 2), millest tulenevalt ei kohalduks ka HMS § 33 lg 3. Kaebaja küll tugineb tähtaegade arvutamisel TsÜS § 136 lõikele 8, kuid ei ole normi kohaldatavust menetluses põhjendanud.
lõikest 2 ei tulene tähtaega, mille jooksul saab hankija anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks, vaid see on ajavahemik, mille jooksul on hankijal keelatud nõustumust anda, st hankija peab arvestama kaebuse esitamise võimalusega ning hoiduma kaebaja huvide kahjustamisest. Nagu märgitud on sätte eesmärgiks võimaldada VAKO otsusega mittenõustunud pakkujal esitada kaebus kohtule ja vajaduse korral esialgse õiguskaitse taotlus, st sätte eesmärgiks on kaebeõiguse tagamine. 6 Tegemist on halduskohtule kaebuse esitamise 10-päevasest tähtajast pikema tähtajaga (HKMS § 270 lg 1), mis tagab kaebaja õiguste kaitse ka juhul, kui esitatud kaebus või esialgse õiguskaitse taotlus peaks esmalt jääma käiguta. Samas on tegemist maksimaalse tähtajaga, mis tähendab, et kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse võiks esitada ka enne 10- päevase kaebetähtaja möödumist. Seejuures on kaebaja õigused edasikaebuse võimaldamiseks ja oma õiguste kaitseks menetluse kestel
lg 2 tähenduses igal juhul kaitstud ka siis kui kaebus esitatakse ajavahemiku viimasel päeval. Kohus leiab, et tulenevalt
lõike 2 mõttest ei pikene sättes toodud ooteaeg kui ooteajale järgnev päev langeb puhkepäevale. See tähendab, et lepingu sõlmimise keeld lõpeb 14 päeva möödumisel VAKO otsuse teatavakstegemisest ning ei pikene.
ega ükski muu õigusakt ei keela hankelepingu või mistahes muu lepingu sõlmimist puhkepäeval. Seega lõppes
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hankelepingu sõlmimisel ei ole rikutud
lõikes 2 sätestatud ooteaja nõuet ning 26.06.2017 hankija ja ühispakkujate Datel/Huawei vahel sõlmitud hankeleping ei ole
Kuna sõlmitud hankeleping on kehtiv jääb kaebus hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
lg 6 mõttes ning kontrollitav
33. HT osa III 2.3 p-des 1-3 on kehtestatud pakkuja kvalifitseerimise tingimused. Seoses kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisega on VAKO samas hankes 07.04.2017 tehtud otsuses leidnud, et: pakkujatel on õigus tugineda HT osa III. 2.3 p-des 1-3 tingimustele vastavate lepingute osas teise isiku näitajatele kooskõlas
lg-ga 6 ( p 12); ei välistatud hankija poolt kolmanda isiku kvalifitseerimise osas uue otsuse tegemisel tuginemist ühelegi kolmanda isiku poolt pakkumuses või selle järgselt esitatud andmetele või dokumentidele (p 16); hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta tunnistati kehtetuks seoses kirjalike põhjenduste puudumisega. 7 VAKO otsuse punktis 15 on toodud välja tõendid, mida kolmas isik esitas enda kvalifikatsiooni tõendamiseks enne VAKO 07.04.2017 otsuse tegemist. Seetõttu ei pidanudki VAKO 09.06.2017 otsuse tegemisel hakkama nimetatud tõendeid uuesti analüüsima, vaid pidi võtma seisukoha hankija otsuse õiguspärasuse osas lähtuvalt tõenditest kogumis. Puudub vaidlus, et kontrollides VAKO 07.04.2017 otsuse järel täiendavalt kolmanda isiku kvalifikatsiooni, pöördus hankija 13.04.2017 kolmanda isiku poole ettepanekuga esitada täiendavaid andmeid ja dokumente ja kolmas isik vastas 19.04.2017. Kohus leiab, et hankija pöördumine on kooskõlas
lg-ga 4 ning Riigikohtu 13.06.2013.a lahendiga kohtuasjas nr 3-3-1-24-13, milles on selgitatud, et
lg 4 sõnastus ei välista, et täiendavalt nõutakse tõendit või dokumenti, mida nõuti hanketeates ning mis seetõttu oleks tegelikult tulnud esitada juba koos pakkumusega. Kui pakkuja esitab tagantjärele puuduolevad dokumendid või andmed, ei ole enam tegemist olukorraga, kus hanketeates nõutud dokument on esitamata (
Sellisel juhul ei anna pakkuja viga enam alust pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks.
lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist üksnes siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifisteerimistingimustele (
Seega on väär kaebaja väide, et hankija ei saanud kolmanda isiku kvalifitseerimise alusena arvestada peale pakkumuse esitamise tähtaega küsitud dokumentidega. VAKO on otsuse punktis 18.1 põhjendatult leidnud, et olukorras, kus kolmas isik on esitanud vormil 3 andmed lepingute kohta, millele ta soovib tugineda oma vastavuse tõendamisel HT osa III p.2.3 alapunktides 1-3 kehtestatud kvalifisteerimise tingimustele, kuid ei olnud näidanud lepingute täitjat, oli hankijal (tulenevalt
lg-st 4 ning arvestades Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-des 13-15, 17 ja 22 toodud seisukohti) õigus ning kohustus nõuda ühispakkujatelt kvalifikatsiooni kontrollimise käigus asjakohaseid selgitusi ja dokumente
Seega sai hankija kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada ka 19.04.2017 esitatud täiendava teabe ja dokumentidega.
lg-st 6 tulenevalt on pakkujal õigus oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele tõendada ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas. Tuginemist teise isiku näitajatele reguleerivad ka HD p 5.3 ja konkreetsemalt p 5.4. Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk on tuvastada pakkuja suutlikkus sõlmitavat hankelepingut täita. Kui hankijal endal hanketeates nõutavat kogemust ei ole, kuid ta soovib seda tõendada teise isiku kogemusega, siis tuleb pakkujal hankijale tõendada, et teise isiku kogemus on hankelepingu täitmiseks pakkujale kättesaadav. Seega 8 pidi hankija kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel tegema selgeks selle, kas ja kuidas isik, kelle kogemusele soovitakse tugineda, sõlmitava hankelepingu täitmisel reaalselt osaleb. VAKO on otsuse punktis 18.4 põhjendatult nõustunud hankijaga, et kolmanda isiku 19.04.2017.a vastusega hankija 13.04.2017.a küsimustele ning esitatud dokumentidega on kolmas isik tõendanud, et tal on võimalik hankelepingute täitmisel kasutada nende isikute vahendeid, meetmeid ja spetsialiste, kelle referentslepingutele kolmas isik tugines enda vastavuse tõendamisel HT osa III p.2.3 alapunktides 1-3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Kaebaja ei ole nimetatud järeldust ümber lükanud ning tugineb kohtumenetluses järjekindlalt üksnes oma kahtlusele. Samuti puudus käesoleval juhul HT-s vormi 5, aga ka muul kujul teise isiku nõusoleku esitamise nõue.
§-de 39, 40 ja 41 lg-st 1 tulenevalt tuleb kõik kvalifitseerimise tingimused esitada hanketeates. HT osa III p-s 2.3 ning ka mujal HT-s puudub igasugune viide vormile 5. Seega ei saa vormi 5 käsitleda kvalifitseerimiseks kohustusliku dokumendina ning vormi 5 esitamata jätmine ei võta seega pakkujalt
lg-s 6 sätestatud õigust tugineda oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel teise isiku näitajatele vahendite ja meetmete või spetsialistide osas. 36. Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus VAKO järeldusega, et hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on kooskõlas
lg-dega 1,4 ja 41 ning
Kuna kolmas isik on õigesti kvalifitseeritud, siis on õiguspärased ka hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks (
) ja edukaks tunnistamise kohta (
Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud 37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja kantud menetluskulud (sh riigilõiv) jäävad tulenevalt HKMS § 108 lg 1 seega tema enda kanda. 38. Hankija esitas kohtule taotluse õigusabikulude 1800 euro väljamõistmiseks, sh käibemaks 300 eurot. Menetluskulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud (tl 88-91). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hankija kandnud menetluskulusid õigusabile mahus 10 tundi hinnaga 1 tund =150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hankijale osutatud õigusabi seisneb kaebusega tutvumises, positsiooni kujundamises (3 h), kaebuse täiendusega tutvumises ja positsiooni kujundamises (1 h), tutvumises kolmanda isiku seisukohaga (0,5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.