Obsah (5)

§ 113§ 402§ 404§ 4031§ 408

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-114527 Tsiviilasi XxxxOÜ hagi X

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 325,00 eurot ja hageja õigusabikulud summas 800,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja 27.09.2016 koos esitatud seisukohaga Xxxx AS (kehtetu ärinimi Xxxx OÜ) ja XxxxOÜ vahel sõlmitud kinnituse, mille kohaselt Xxxx AS, mida esindab juhatuse liige Xxxxkinnitab, et kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad Xxxx AS-i poolt sõlmitud lepingutest, mis on seotud võlamenetluse ja võlgade sissenõudmisega, antakse alates 01.04.2016 üle XxxxOÜ-le, mida esindab juhatuse liige Xxxx. Seega on hagejal kõik õigused, mis tulenevad Xxxx AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust.
2. Kostja identifitseeris ennast pangakonto lingi kaudu. Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks on esitatud kostja poolt portaalis xxxx (IP-aadressilt 194.126.116.118). Hageja on kinnitanud kostja laenutaotluse ning väljastanud kostjale laenusumma 10 000 eurot. Kostja on laenusummast tasunud lepingutasu 290,00 eurot, analüüsitasu 6,00 eurot ja pangaülekande teenustasu 0,38 eurot. Kostja kandis oma isiklikule pangakontole 9 700,00 eurot. Kontole jäi ettemaksuks 3,62 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja on hagejaga laenulepingu sõlminud ja laenusumma oma kontole saanud.
3. 06.03.2017 esitatud lõplikes seisukohtades leiab hageja, et hageja on esitanud kõik vajalikud dokumendid selle kohta, et kostja ja Xxxx AS vahel oli 13.05.2013 tekkinud laenusuhe. Xxxx AS-iga sõlmitud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste hagejale üleandmise ajaks oli kostja tekkinud laenuandja ees võlgnevus. Seega hõlmab 01.04.2016 kinnitus ka kostja ja Xxxx AS vahelist laenulepingut, millega seotud võlamenetluse ja võlgade sissenõudmisega seonduvad nõuded on loovutatud hagejale. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal puudub nõue ja kostja leiab, et teoreetiliselt saaks õigussuhe eksisteerida vaid kostja ja OÜ Xxxx (eelmise ärinimega OÜ Xxxx) vahel. Hagejaks on aga XxxxOÜ, kellel ei ole kostjaga mingit õigussuhet. Hagi juurde on küll lisatud pakkumus laenulepingu sõlmimiseks, kuid kusagilt ei nähtu see, et selle pakkumuse oleks just kostja esitanud. Isegi kui eeldada, et kostja selle pakkumuse tõepoolest esitas, ei ole pakkumus iseenesest käsitletav tarbijakrediidilepinguna

§ 402mõttes.

Hagile lisatud pakkumus on ühepoolne ning kusagilt ei nähtu, et hageja oleks kostja pakkumuse aktsepteerinud. Pakkumus ise laenukohustust ei tekita. Kostjale on arusaamatu hageja väide, et kostja tegi enda kontole väljamakse summas 9 700 eurot. Kui pakkumuses oli 2 laenusumma 10 000, siis loogiliselt võttes peaks laenusumma olema samuti 9 700 eurot, mitte 10 000 eurot.

1. Alusetu on ka hageja intressi ja viivise nõue, kuivõrd hagist ei nähtu lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel, mis ainsana annaks intressinõudeks õiguse. Riigikohtu lahendi nr 3-21-25-16 alusel tuleb hageja viivisenõuet pidada tühiseks, kuivõrd see ületab seadusest tulenevat viivise määra enam kui kolm korda. Hageja väidete kohaselt on oli lepingujärgseks viivise määraks 0,2% päevas, mis teeb terve aasta viivise määraks 73%. Kuivõrd seadusjärgne viivis on ca 9 % aastas, on lepingujärgne viivisemäär enam kui kolm korda suurem.
2. Kostja leiab kohtule 20.03.2017 esitatud seisukohas, et tema ei ole allkirjastanud hageja 13.05.2013 laenulepingut. Hageja poolt raha ülekandmine ja kostja poolt põhimaksete tagastamine ei tähenda, et poolte vahel oleks kokku lepitud konkreetses laenulepingu tingimustes. Hageja poolt esitatud laenuleping, isegi kui eeldada, et digitaalne allkirjastamine ei ole nõutav, ei kinnita, et sõlmiti laenuleping just nendel tingimustel. Lepingu punkt 2.1 märgib, et laenutaotlus on siduv vaid kaks päeva, kuid kostjale kanti raha üle 17.05.2013 ja väiksemas summas, kui oli laenutaotluses märgitu. Hageja esitatud laenutingimuste järgi aga sai neid tingimusi lugeda siduvaks vaid kahe päeva jooksul, seega ei saa esitatud tingimused olla siduvad. Hageja ei ole käsitlenud kuidas toimus lepingu ülesütlemine ning millistele lepingu punktidele tuginedes leping üles öeldi. Kostja on teinud tagasimakseid 11 700 euro osas, raha laekus talle 9 700 eurot.
3. Kostja leiab 13.04.2017 kohtule esitatud seisukohas, et kostja on läbivalt väitnud, et poolte vahel puudub kehtivas korras sõlmitud tarbijakrediidileping. Kostja ei eita, et tema kontole on raha laekunud ja ta on teinud tagasimakseid. Vaidlus on selles, et kuna pooled ei ole kokku leppinud tarbijakrediidilepinguga intressides ja muudes tingimustes, siis on hageja nõude alusetud – puudub leping, mille alusel nõuet esitada. Kostja osundab, et käsitleb vaid tinglikult hagejat hagejana, kuna kostja arvates ei ole hageja mingit nõuet omandanud, kuigi kohus on korduvalt nõude omandamist esitatud dokumentide alusel võimalikuks pidanud, mööndes samas, et nõue, mida loovutati võib olla üldse alusetu rikastumise nõue.
4. Kostja pangakonto väljavõttelt perioodi 01.05.2013 - 22.10.2015 kohta nähtub, et XxxxAS kontolt on tehtud kostjale ülekanne 9 700 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid summas 11 398 eurot. Seega võlgneb nn hageja kostjale 1 698 eurot. Kostja ei ole allkirjastanud hagejaga 13.05.2013 laenulepingut. Hageja poolt raha ülekandmine ja kostja poolt põhiosamaksete tagastamine ei tähenda, et poolte vahel oleks kokku lepitud konkreetsetes laenulepingu tingimustes. Hageja poolt esitatud laenuleping, isegi kui eeldada, et digitaalne allkirjastamine ei ole nõutav, ei kinnita, et sõlmiti laenuleping just nendel tingimustel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7. Kohus tuvastas 20.02.2017 määrusega, et Xxxx ja Xxxx on Xxxx AS poolt sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded alates 01.04.2016 üle andnud Xxxx OÜ-le ning on nõude loovutamist digitaalallkirjadega kinnitanud 25.01.
8. Heakskiidu andmise korral käsitletakse tehingut selliselt nagu see oleks juba algusest peale, so 01.04.2016 kehtiv olnud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude loovutamine toimus 01.04.
9. Samuti jääb 3 kohus nimetatud määruses väljendatud enda seisukoha juurde, et 01.04.2016 kinnituse sisuks on Xxxx AS sõlmitud kõikide lepingute, mille täitmise suhtes on alustatud võlamenetlust ja toimub võlgade sissenõudmine, üleandmine hagejale. 01.04.2016 kinnitus hõlmab ka kostja ja Xxxx AS vahelist laenulepingut, millega seotud võlamenetluse ja võlgade sissenõudmisega seonduvad nõuded on loovutatud hagejale.
10. Kostja leiab, et poolte vahel puudub kehtivas korras sõlmitud tarbijakrediidileping. Kostja ei eita raha laekumist enda kontole. Kostja ei ole allkirjastanud hagejaga 13.05.2013 laenulepingut. Samuti on kostja esitanud vastuväite, et hageja poolt raha ülekandmine ja kostja poolt põhiosamaksete tagastamine ei tähenda seda, et poolte vahel oleks kokku lepitud konkreetsetes laenulepingu tingimustes.
11. Eeltoodust tulenevalt tuleb esmalt tuvastada, kas Xxxx OÜ ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja on 16.05.2013 esitanud Xxxx OÜ portaalis xxxx (edaspidi ka xxxx) 10 000 euro väljastamiseks laenutaotluse IPaadressilt 194.126.116.118 (tl 28-42). Laenutaotlus rahuldati ning kostja kontole kanti 17.05.2013 9 700 eurot (tl 68). Seega on tõendamist leidnud, et lepingupooled, so Xxxx OÜ ja kostja, sõlmisid tarbijakrediidilepingu

§ 402

tähenduses 9 700 euro saamiseks.

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 17. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul

§-d 404, 406, 408). 18. Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (

§ 404

lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses

§ 404

lg 2 p 2 kohaselt kõiki

§ 4031

lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks xxxx kasutaja, kes on oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta. 19.

§-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, so 9 700 eurot, siis on vaidlusalune leping kehtiv (

§ 408lg 2).

Kohus leiab, et kostja ja Xxxx OÜ portaalis xxxx vahel sõlmitud leping sõlmiti 9 700 euro suuruse laenu saamiseks. Lepingus ei ole kirjas, et kostjal oli kohustus tasuda laenusummast laenuandja teenustasud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjal oli kohustus tasuda lepingutasu summas 300 eurot.

1. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on tasunud võlgnevuse katteks 7 181,90 eurot ning kostja põhivõlgnevus on 2 818,10 eurot. Kostja märkis 09.01.2017 toimunud kohtuistungil, et kuna kirjalikku kokkulepet intressi ja viiviste osas ei olnud, siis on kostja maksnud tagasi rohkem raha. Kohus selgitas kostjale 30.03.2017 menetluse uuendamise määrusega, et kostjal tuleb kohtule selgitada, millise summa on kostja laenu katteks tagastanud ning kostjal tuleb esitada selle kohta kohtule tõendid. Kostja märkis 13.04.2017 esitatud seisukohas, et kostjale tehti ülekanne summas 9 700 eurot, kostja on teinud tagasimakseid summas 11 398 eurot ning seega võlgneb hageja kostjale 1 698 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttega perioodil 01.05.2013 kuni 22.10.2015 on tõendamist leidnud, et kostja on teinud tagasimakseid portaalis xxxx XxxxAS arveldusarvele summas 11 398,64 eurot. Kohus Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel lepiti kokku lepingutasu summas ja selle suuruses.
2. Samas tuleb

§ 408

lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi 4 tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus saada intressi alates 17.05.2013 kuni 26.06.2015 summas 55,13 eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee). Kostja poolt kohtule esitatud konto väljavõtte kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks, so 26.06.2015, kostja poolt tasutud 9 670,30 eurot. Hagejal on õigus alates 27.06.2015 arvestada viivist

§ 113sätestatud määras summalt 29,70 eurot.

Viivisevõlg on perioodil 27.06.2015 kuni 02.09.2015 summas 0,45 eurot. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt tasus kostja XxxxAS-ile 27.07.2015 400,94 eurot juuni makse, 27.07.2015 juuli makse 402,05 eurot juuli makse, 27.07.2017 viivisevõlg ja tasumata arved perioodi 26.05.-27.07.2015 eest summas 115,64 eurot ning 02.09.2015 augusti makse + viiviste katteks perioodi 26.08.-02.09.2015 eest (tl 126 pöördel).

1. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse 9 700 eurot, intressid 55,00 eurot ja viivised 0,45 eurot, kokku 9 755,45 laenuandjale OÜ Xxxx portaalis xxxxaadressil xxxx tasunud. Sellest tulenevalt ei olnud Xxxx AS-il (endise nimega Xxxx OÜ) 01.04.2016 lepingust tulenevat võlanõuet kostja vastu mida hagejale loovutada. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
3. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5