← Eesti

2-17-22/16

Obsah (5)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-22 Tsiviilasi Xxxx

) § 102 lg-s 2 esinevad asjaolud. 4. Hageja oli nõus kompromissi sõlmima kompromissiettepaneku osas seisukohta ei esitanud. summas 210 eurot kuus. Kostja 2

(9)2-17-22
  1. Kohus määras 07.03.2017 pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja ning teatas otsuse tegemise aja. Kohus uuendas 07.04.2017 määrusega asja menetlemise ning selgitas pooltele, et tulenevalt Riigikohtu
  2. märtsi 2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 esitatud seisukohast on võimalik lapsetoetusega arvestada vaid kohustatud isiku taotlusel ning elatise vähendamisel alla miinimummäära võib olla aluseks ka asjaolu, et elatise määr võib ületada lapse tegelikke ülalpidamiskulusid. Kohus leidis, et tulenevalt kostja vastuväidetest on eelmenetluses vajalik välja selgitada lapse tegelikud ülalpidamiskulud.
  3. 24.04.2017 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja teavitas kohut, et ei saa ilmuda seoses töökohustustega ning on pakkunud hagejale välja elatise tasumist summas 175 eurot ühes kuus. Kohus selgitas kostjale istungile puudumise tagajärgi. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja taotlusel vaatas kohus asja eelistungi jätkuna läbi sisuliselt. Hageja esindaja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on hageja igakuised ülalpidamiskulud järgmised: eluasemekulud 144,68 eurot; toidukulud 150 eurot; transport 30 eurot; sidekulud 20,50 eurot; tervishoiukulud vähemalt 15 eurot kuus; hügieenikulud 15 eurot kuus; kooliga seonduvad kulud 40 eurot; huvihariduse kulud vähemalt 68 eurot, lisandub jalgpalliriietusega seotud kulu aastas vähemalt 100 eurot; muud kulutused minimaalselt 30 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
  4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 139 järgi on
  3. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
  4. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxxon Xxxx(sündinud
  5. november 2008) isa (sünnitunnistus, tl 4). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates 01.01.
  7. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, 3

(9)2-17-22 arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

  1. Kostja on vastuses leidnud, et saab elatist tasuda vaid 150 eurot kuus, mis katab kostja hinnangul lapse vajadused ära. Kostja palub arvestada tema majandusliku olukorraga, kus tal on mitu laenu ja ning talle endale peab ka säilima mõningane elatustase. Samuti on kostja valmis jooksvalt vastavalt võimalustele kandma ühekordseid hagejaga seotud kulutusi.
  2. Kohus on pooltele 14.02.2017 kirjas selgitanud, et selleks, et Xxxxsaaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seadusest sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid.
  3. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära tuues põhjuseks, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäärast väiksemad. 4

(9)2-17-22 14. Tuvastamaks, kas kostja taotlus elatise vähendamiseks alla miinimummmäära võib olla põhjendatud tulenevalt lapse tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on lapse põhjendatud ülalpidamiskulud. Arvestades hageja poolt hagiavalduses märgitud ja kohtuistungil täpsustatud seisukohta ülalpidamiskulude suuruse osas ning kostja vastuses esitatud vastuväiteid leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada alltoodud kulusid. 14.1 Eluasemekulud: Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised eluasemekulud 60 eurot. Kohtuistungil esitatud täpsustuse kohaselt on hageja seaduslik esindaja tasunud eluasemelaenu makseid 2016 jaanuarist kuni aprillini 2017 kokku 1704,29 eurot, mis teeb ca 106,51 eurot keskmiselt kuus; lisaks kommunaalteenused korteriühistule sama perioodi kohta 1522,19 eurot, mis teeb 95,15 eurot kuus ja elektrikulud aprillist 2016 kuni aprillini 2017 1052,22 eurot, mis teeb keskmiselt kuus 87,69 eurot. Hageja elab oma seadusliku esindajaga kahekesi. Keskmised eluasemekulud on hageja esindaja kinnitusel seega pere kohta 289,35 eurot ja lapse kohta 144,68 eurot. Kostja on leidnud, et põhjendatud eluasemekulud on 40 eurot kuus. Kohus märgib, et kostja on kasutanud väljendit „elamispinna katteks“, seega jääb kohtule selgusetuks, kas kostja on leidnud, et selles summas peaks sisalduma ka kommunaalteenuste kulud (elekter jne). Enda eluaseme ja kommunaalteenustega seotud kuluks on kostja märkinud kuni 320 eurot kuus. Kostja ei ole ka millegagi põhjendanud hageja eluasemekulude 40 euro suurust. Hageja hinnangul võib olla, et kuna kostja ei ole enam kaua hagejaga ühe perena elanud, puudub tal lihtsalt arusaam hageja põhjendatud eluasemekulude suurusest. Kohtu hinnangul on kostja arusaam hageja põhjendatud eluasemekuludest ilmselgelt ebareaalne, arvestades just kostja enda väidetava põhjendatud eluaseme- ja kommunaalteenuste kulu ja lapse põhjendatud kulu mitmekordset erinevust. Samuti on kohtu hinnangul üldteada asjaolu, et mõnikord on vajalik vahetada välja tulenevalt lapse kasvamisest mööbliesemeid. Samuti on tavapärane, et eluaseme kulude hulka kuulub ka eluaseme kindlustamise- ja valvekulu. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Sama otsuse punktis 19 märgib Riigikohus, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Kohus nõustub hageja esitatud eluasemekulude arvestusega ja leiab, et hageja põhjendatud eluasemekulu on 144,68 eurot kuus. 14.2 Toidukulu: Hagis on märgitud hageja toidukuluks 150 eurot ning ka kohtuistungil jäi hageja sama summa juurde. Hageja on põhjendanud toidukulu suurust ka sellega, et kuivõrd lapse mõlemad vanemad ei ole sisse kirjutatud Saue valda, tuleb hakata hageja eest tasuma järgmisest aastast ka koolitoidu eest. Kostja on nõustunud hageja toidukuluga 80 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele 5
(9)2-17-22 toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kohus märgib, et tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg-st 3 ja Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2017 määrusest riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord on riigipoolne koolilõuna toetus 0,78 eurot päevas. Seega saab toidukuluna suureneda vaid koolilõuna tegeliku maksumuse ja riigipoolse toetuse vahe ning tasuliseks ei muutu koolitoit kogu ulatuses. Kohus peab hageja mõistlikuks toidukuluks 130 eurot kuus, võttes arvesse, et eelduslikult veedab laps siiski igas kuus mõned päevad isaga ning sel ajal kannab toidukulud kostja. 14.3 Transpordikulud: Hagis on märgitud transpordikuludeks 65 eurot. Kostja on pidanud põhjendatud transpordikuludeks kuni 30 eurot, põhjendades seda sellega, et laps käib koolis samas linnas kus ta elab ning kool asub jalutuskäigu kaugusel; ka hageja trennid asuvad samas linnas. Kohtuistungil leidis hageja, et 30 eurot on miinimum ning transpordikulud on seotud nii vaba aja veetmisega kui ka neil päevadel kooli viimisega, kui on vaja palju asju kaasa võtta. Kohus peab transpordikulusid osaliselt põhjendatuks, kuna esinevad ka olukorrad, mil lisaks ühistranspordile tuleb kasutada isiklikku transporti. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse transpordivajaduse rahuldamisel. Põhjendatud transpordikulud on kohtu hinnangul 30 eurot kuus, millele ei ole ka kostja vastu vaielnud. 14.4 Sidekulud Hagiavalduses on märgitud sidekuludeks 20 eurot ning kohtuistungil täpsustatud sidekulude suuruseks 20,5 eurot, s.o koduse TV ja internetiteenuse kulu 36,92 eurot. Kostja on pidanud põhjendatud sidekuluks 5 eurot. Kostja ei ole vastuses täpsustanud, kas ta peab selle summa all silmas vaid telefoniteenust, internetiteenust, mõlemaid või lisaks ka TV teenust. Arvestades lapse vanust (7 aastat) ning seda, et sideteenuse all saab silmas pidada nii telefoniteenust kui ka interneti- ja TV teenust, peab kohus põhjendatuks sideteenuse kuluks 15 eurot kuus. 14.5 Kulud tervishoiule: Hagiavalduse kohaselt on hageja tervishoiukulude suurus 20 eurot kuus. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt sisaldub selles summas vitamiinide kulu, silmatilkade kulu (lapse silmad on kuivad), ninasprei (lapsel on nina kogu aeg kinni ja kuiv), käte ja suu ümbruse jaoks salv, palavikualandajad, plaastrid jne. Kostja on leidnud, et hageja on tavaline laps, kes ei vaja spetsiifilist ravi ega muuljuhul erikohtlemist. Kostja hinnangul ei peaks kulud olema suuremad, kui igakuiselt 5 eurot või kord kvartalis lisanduv 20 eurot. Kostja on pidanud mõistlikuks seega tervishoiukulusid summas (20/3+5) 11,66 eurot kuus. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Kohtu hinnangul on hageja tervishoiukulud summas 20 eurot põhjendatud nii eeltoodud erivajadustega kui ka tavapärase hooajalise ravimivajadusega (vitamiinid, palavikualandajad jms). 14.6 Kulud hügieenitarvetele: Hagiavalduse kohaselt on hageja hügieenikulud 15 eurot kuus. Kostja leiab põhjendatud kulutused olevat 5 eurot kuus. Kostja hinnangul on mõistlik kasutada pesemisvahendeid keskmiselt 2-3 korda nädalas, seega peaks šampooni/duššigeeli ostma iga kahe kuu järel; uus hambapasta (ca 2 eurot) tuleks soetada iga kuu, hambaharja (2 eurot) aga iga kolme kuu tagant. 6
(9)2-17-22 Samuti kasutab laps tualettpaberit ja taskurätikuid. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et eeltoodud kuludele lisandub veel pesupulber ning muud kulud majapidamises. Ka on lapsel tundlikud hambad, mistõttu on hambapasta maksumus 7,90 eurot (1 tuub 3 kuu jooksul), arsti poolt soovitatud kõõmavastane šampoon maksab aga 13,05 eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Seega peab kohus hageja põhjendatud kuludeks hügieenitarvetele kuni 15 eurot kuus. 14.7 Riided, jalanõud: Hagis on märgitud riiete ja jalanõude kuluks kuus 50 eurot. Kostja sellises suuruses kulule vastu ei vaidle. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolud, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti on oluline asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus leiab, et 50 eurot kuus on põhjendatud kulu riietele ja jalatsitele. 14.8 Koolikohustuse täitmise kulud: Hagis on märgitud koolikohustuse täitmise kuludeks 45 eurot kuus. Kohtuistungil esitatud täpsustuse kohaselt sisaldub selles kooliaastal alguses kõige tarviliku soetamine, lisanduvad ka klassiga huvitegevuse kulud- hageja käis klassiga teatris ja muuseumis; jõulureis, jõulupakk õpetajale; ka kehalise kasvatuse riiete kulu ei mahu tavapärase riidekulu sisse. Kostjapoolne panus oli koolikoti soetamine. Kostja vaidleb koolikohustuse kuludele vastu ja on nõus katma täiendavalt 50% kooliaasta alguses seotud mõistlikke ja vajalikke kulutusi. Kohus peab üldteada asjaoluks seda, et iga kooliaasta alguses tekivad erakorralised kulutused lapse koolikohustuse täitmisele- töövahendid, erinevad kehalise kasvatuse riided nii õue- kui ka sisetundideks, vastavad kehalise kasvatuse tundide jalatsid, muud sisejalatsid, kooliks sobivad riided jne. Kuivõrd tänapäeval on vaja koolitööde tegemiseks ka arvutit, mis on ka tänapäevase elukorralduse lahutamatu osa, siis lisandub vähemalt mingil hetkel ka arvutiga seonduv kulu. Ka on usutav, et kooliga käiakse erinevatel ekskursioonidel ja kultuuriüritustel, millega kaasneb piletikulu ja vahel ka sõidukulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud aastane kulu seoses koolikohustuse täitmisega 540 eurot, s.o jaotatuna aasta peale 1 kuus 45 eurot. 14.9 Huvitegevuse kulud: Hagi kohaselt on hageja huvitegevuse kulud kokku 68 eurot kuus, s.o muusikakooli ja korvpalli treeningute kulu. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on muusikakooli tasu kuus 43 eurot (aastas 9 kuu vältel), lisaks käib laps kergejõustikus (25 eurot kuus) ning soovib minna uuesti jalgpallitrenni. Samuti kaasneb jalgpallitreeningutega iga-aastaselt varustuse ostmise vajadus (vormiriided, vastavad jalanõud). Kostja hinnangul tuleb arvestada seda, et hageja seaduslik esindaja saab vähemalt mingis osas tulumaksu tagasi. Hageja ei osanud täpselt välja tuua, kui suures ulatuses ta neilt kuludelt tulumaksu tagasi saab. Kostja hinnangul katab vajalikud kulutused ära igakuiselt 20 eurot. Suve- ja spordilaagrites osalemine ja nende hüvitamine on eraldi kokkulepped ning kostja on nõus hüvitama neist kuludest 50% nende tekkimise ajal. Kohus märgib, et kui korrutada kergejõustiku ja muusikakooli tasu 9 kuuga ning jagada see 12 kuu peale, siis tuleb 1 kuu summaks 51 eurot. Kui lisada sellele veel jalgpalli treeningute varustuse aastane kulu 100 eurot, tuleb 1 kuu kuluks ca 60 eurot. Arvestades seda, et mingi osa (täpsustamata suuruses) kulutustest saab hageja seaduslik esindaja tagasi, on kohtu hinnangul 7
(9)2-17-22 põhjendatud huvitegevuse kulu 1 kuu kohta 45 eurot, seda tingimusel, et kostja kannab igakordselt oma osa vajalikest laagrikuludest kulude tekkimise ajal. 14.10 Muud kulutused: Kohtuistungil esitatud täpsustuste kohaselt on hageja muud kulutused 30 eurot kuus ning hageja on põhjendanud seda sõprade sünnipäevadega (kuus keskmiselt 2 sünnipäeva, ümbrikusse pannakse 10-15 eurot), muu vabaaeg, jalgratas jms. Kostja hinnangul ei saa muud kulutused ületada 10 eurot vanema kohta kuus. Kohtu hinnangul tuleneb kostja vastusest, et kostja on pidanud põhjendatud muudeks kuludeks 20 eurot kuus (2 vanema kohta). Kohtu hinnangul tuleks muude kulutustena lugeda põhjendatuks ka kinos käimise, raamatute soetamise jms kulu ning kohus leiab, et muud kulutused on võimalik katta 25 euroga kuus. Lapsele kallimate spordivahendite soetamisel on lapse vanematel võimalik kokku leppida igakordselt eraldi, kaaludes lapse ja vanemate võimeid ning lapse vajadusi. 14.11 Kokku on seega lapse ülalpidamiskulu 1 kuu kohta 519,68 eurot, millest kummalgi vanemal tuleb eelduslikult kanda pool. Seega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine alla miinimummäära tulenevalt hageja tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile. Kostja ei ole toonud välja muude

§ 102lg-s 2 sätestatud aluste esinemist.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud seega mõjuva põhjuse olemasolu

§ 102

lg 2 kohaselt ning kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine alla miinimummäära sellel alusel põhjendatud.

  1. Kohus selgitas kostjale, et tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest on võimalik lapsetoetusega arvestada, kuid seda vaid kohustatud isiku taotlusel. Kostja vastavat taotlust esitanud ei ole.
  2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  3. oktoobri
  4. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

  1. Kostja on esitanud maksekorraldused aastal 2016 lapse ülalpidamise kohta, kuid ei ole tõendanud, et on aastal 2017 elatist tasunud. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 235 eurot. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev 8

(9)2-17-22 kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.
  1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
  2. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Hageja menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 1080 eurot, s.o õigusabikulu 6 tundi, tunni tasu 150 eurot, lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulu täies ulatuses põhjendatud ei ajakulu ega ka tunnitasu suuruse osas. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Hagejal tuli vastavalt kohtu juhistele tuua välja ülalpidamiskulud, milleks ei ole vaja õigusalaseid teadmisi. Seega peab kohus õigusabi ajakulu põhjendatuks nii menetlusdokumentidega tutvumise, istungiks ettevalmistumise kui ka kohtuistungil esindamise eest mitte enam, kui 4 tunni ulatuses. Ka tunnitasu on kohtu hinnangul liiga suur, võttes samuti arvesse, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mis tingiks vandeadvokaadi kasutamise vajaduse. Riigikohtu praktikas on peetud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14, ka
  5. juuni
  6. a kohtumäärus tsiviilasjas 32-1-39-16, p 13). Kohus peab mõistlikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot (lisandub käibemaks), seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 4 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot, kokku 480 eurot, lisandub käibemaks 96 eurot, kõik kokku 576 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.