alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 1000 eurot (üheksatuhat eurot) 12 (kaheteistkümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − − − − − − − − 20.07.2017.a, summas 83 eurot; 20.08.2017.a, summas 83 eurot; 20.09.2017.a, summas 83 eurot; 20.10.2017.a, summas 83 eurot; 20.11.2017.a, summas 83 eurot; 20.12.2017.a, summas 83 eurot; 20.01.2018.a, summas 83 eurot; 20.02.2018.a, summas 83 eurot; 1 4-17-2424 − − − − 20.03.2018.a, summas 83 eurot; 20.04.2018.a, summas 83 eurot; 20.05.2018.a, summas 83 eurot; 20.06.2018.a, summas 87 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 11.04.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2317,17,002357 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175056319. Kohtuotsuse ärakiri saata Erki Tsirkile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Erki Tsirki Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot ning lisakaristusega LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Erki Tsirk 19.03.2017.a kell 21:54 ajal Sõpruse pst suunaga Räägu tn poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg ning kiirusega 96+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 43 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus Erki Tsirk LS § 69 lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Samuti rikkus Erki Tsirk oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 2 /Suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 /Mootorsõidukijuhi poolt 2 4-17-2424 lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Kuna LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratati nende eest
Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes
lg 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja Erki Tsirkile karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot ning LS § 224 lg 3 p1 alusel lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. KAEBUSE SISU 28.04.2017.a esitas Erki Tsirk kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 11.04.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,002357 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebaja oma süüd, samas leiab, et teda karistati ülemäära karmilt, arvestamata konkreetseid asjaolusid. Põhikaristus on liialt suur, kuna käesoleval hetkel saab ta haigeraha 180 eurot kuus. Juhtimisõiguse kaotamisega kaasneks temal töökoha kaotus, kuna tal on selge haige ning talle ei sobi ükski tavaline töö. Tööandjal pole talle anda ka ühtegi teist tööd. Seljahaiguse tõttu on välistatud igasugune füüsiline töö. Mootorsõiduki rooli istus ta kuivõrd soovis sõita tooma valuvaigisteid, et leevendada ettevaatamatu liigutuse tõttu tekkinud seljavalu. Kaebuse kohaselt võiks kergendavaks asjaoluks lugeda ka
Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning vähendada eelkõige juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 16.05.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses toodud põhjustel puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Väärteoasja materjalide kohaselt saab isiku süü lugeda suureks, kuivõrd ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ületades seejuures suurimat lubatud kiirust. Isiku poolt kaebuses avaldatud süü tunnistamine, ei saa mõjutada isiku süü suurust määral, mis annaks aluse karistusmäära vähendamiseks. Lisaks on isikule inkrimineeritud kaks enamohtliku väärtegu. Erki Tsirk rikkumised ei olnud juhuslikud vaid tahtlikult toimepandud väärteod. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Erki Tsirki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 11.04.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,002357 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 3 4-17-2424 VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas Erki Tsirk 19.03.2017.a kell 21:54 ajal Sõpruse pst suunaga Räägu tn poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg. Erki Tsirk poolt toime pandud tegu on leidnud tõendamist muuhulgas indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt 19.03.2017.a mõõdeti Erki Tsirki joobeks 0,720 mg/l. Samuti tõendab isiku süüd väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, millest nähtuvalt tuvastati Erki Tsirkil alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0085, mille lugemiks oli 0,66 mg/l kohta, laiendmääratus oli 0,05 mg/l kohta ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,61 mg/l kohta. Alkomeetri taatlustunnistuse nr taatlustunnistus TTRC-16/00156, mis kehtib kuni aprill 2017.a, seega antud seade oli taadeldud ja töökorras. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kas Erki Tsirk 19.03.2017.a kell 21:54 ajal Sõpruse pst suunaga Räägu tn poole juhtis mootorsõidukit kiirusega 96+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 43 km/h. Erki Tsirk poolt toime pandud tegu on leidnud tõendamist muuhulgas tunnistaja Mait Viese ütlustega, mille kohaselt fikseeriti mootorsõiduki Volkswagen Passat r/n 734BFL kiiruseks 96 km/h +/- 3 km/h 50 km/h alas. Väärteo toimepanemine on ka tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt 19.03.2017.a kella 21:54 ajal Tallinnas, Tedre tn ja Räägu tn vahelisel alal suunaga Räägu tn poole on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant r/n 734BFL sõitis kiirusega 96 km/h, mida juhtis Erki Tsirk, kiirust mõõdeti seadmega UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX020606. Seadet on 19.03.2017.a kell 10:57 ajal testitud ja seade oli töökorras. Seadme taatlustunnistus nr TTRSS-16/00130 kohaselt on seade taadeldud. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et kaebaja auto lähenes, jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes ning kiirusmõõtur oli mõõtmise hetkel politseiametniku käes. Mõõtmine toimus asulasisesel teel, nähtavus oli hea, sademeteta, teeolud olid kuivad. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et Erki Tsirk juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning ületas seejuures suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Erki Tsirk juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning ületas seejuures suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kohus on seisukohal, et Erki Tsirk poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ ning LS § 227 lg 3 /Mootorsõidukijuhi 4 4-17-2424 poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et Erki Tsirk pani väärteod toime kavatsetult, kuivõrd tema oli teadlik, et tarvitas alkoholi, ometi otsustas ta asuda juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis. Kohtu hinnangul ei saanud Erki Tsirk kuidagi asuda seisukohale, et ta on kaine, kuivõrd tal tuvastati 0.61 mg/l joove. Samuti Erki Tsirk tahtlikult ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h, kuivõrd enda ütluste kohaselt soovis jõuda võimalikult kiiresti koju. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohus peab vajalikuks selgitada mõnda kaebuses toodud asjaolu. Kaebaja on seisukohal, et karistust peaks kergendama
Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et tal on seljaga pidevad probleemid ning väärteo toimepanemise ajal olid tal valud ning ta soovis minna valuvaigisteid võtma. Samas on üldteada olevaks asjaoluks, et valuvaigisteid ei ole soovitatav võtta kui isik on tarvitanud alkoholi. Lisaks kui isikul olid sedavõrd suured valud, oli tal võimalus kutsuda kiirabi, kes oleks tema valusid leevendanud, Kaebaja seda ei teinud, vaid otsustas asuda juhtima mootorsõidukit ning ületama veel ka kiirust. Seega arvestades kaebaja rikkumist ning tema kasutuses olevaid võimalusi abi saamiseks, ei saa kaebuses toodud põhjendusi lugeda
Kaebaja on selgitanud, et kui ta jääb ilma juhtimisõigusest, siis kaotab ta töö. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kui kaebaja on kohusetundlik töötaja, siis on kindlasti võimalik tööandja ja töötaja vahel jõuda mingisugusele kokkuleppele. Kaebaja kavatsetult asudes juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis ja ületades seejuures lubatud suurimat sõidukiirust (mitte vähem kui 43 km/h), pidi olema teadlik, et vahelejäämisel järgneb tema teole vastav karistus. Kaebaja sellest ei hoolinud. Samuti ei hoolinud ta asjaolust, et tema karistamisel kannatab eelkõige tema perekond. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebaja suhtus oma kohustusse ülima ükskõiksusega, ta ei hoolinud teiste kaasliiklejate eludest, nende tervisest või varast. Lisaks on vajalik arvestada, et Erki Tsirk pani väärteo toime Tallinnas õhtusel ajal ning nädalavahetusel. Kohus leiab, et Erki Tsirk pidi endale teadvustama, et tema teole peab järgnema hukkamõist ning vastav karistus. Samuti pidi ta arvestama asjaoluga, et määratav karistus võib mõjutada tema perekonna majanduslikku olukorda või tema tööd. Kohus märgib, et Erki Tsirki on varasemalt karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, mille eest mõistetud karistus on Erki Tsirkil tänini tasumata. Kaebaja väide, et karistus on põhjendamatult suur, märgib kohus järgmist.
lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 16.02.2015.a kohtuotsuses nr 3-1-1-63-14 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille 5 4-17-2424 põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et kaebaja pani ühe teoga toime kaks tegu, siis tuleb karistus mõista raskeima paragrahvi alusel. Antud väärteoasjas on selleks LS § 224 lg 2 rikkumine. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega maksimaalne karistus oleks 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega maksimaalne karistus oleks üheksa kuud. Arvestades, et isik pani ühe teoga toime kaks väärtegu, on tema süü suur. Samuti oleks olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik taotleda kaebajale ka aresti, mis maksimaalselt oleks võinud olla 30 päeva või isegi põhikaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneks kuuks. Kaebaja on küll avaldanud kahetsust ning tunnistab süüd, samas kohtu hinnangul leiab ta ikkagi vabandusi oma teole. Selg valutas, pidi minema valuvaigistite järele, takso tellimiseks ei olnud võimalusi, juhtimisõiguseta kaotab ta oma töö, tema pere kannatab selle tagajärjele. Samas ei mõelnud kaebaja nendele asjaoludele enne tegude toimepanemist. Mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul, arvestades tegu, liialt karm. Kohus on seisukohal, et Erki Tsirkile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et Erki Tsirk on kaebuses märkinud, et ta soovib määratud rahatrahvi ositi tasumist, hetkel saab haigusrahasid 180 eurot kuus. Kohus leiab, et arvestades määratud karistuse suurust, on ositi tasumise taotlus põhjendatud ning kuulub seega rahuldamisele. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120.
. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.