) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot ning lisakaristusega
Otsusega tehti kindlaks, et Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul juhtis mootorsõidukit MB E320CDI reg.märk xxxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,41 +/- 0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes. Juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata. Juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. 2 4-17-2614 Väärtegude toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja liiklusregistri andmetega. Väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus Dmitri Kolõševski
lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Samuti rikkus Dmitri Kolõševski oma tegevusega
lg 3 /Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi. Dmitri Kolõševski rikkus oma tegevusega ka
lg 3 /Registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
/Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi. Dmitri Kolõševski rikkus oma tegevusega samuti Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 /Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liikluskindlustuse seaduse § 81 /Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi. Isiku süü väga suur, kuivõrd isik on pannud toime teo, mis vastab neljale kvalifikatsiooninormile. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule etteheidetava väärteo toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Käesoleval juhul on tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse, seega on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kuna
lg 2, § 221 lg 1, § 203 ja Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratati nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus
S § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja Dmitri Kolõševskile karistuseks
lg 2 alusel rahatrahvi 250 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot ning
KAEBUSE SISU 11.05.2017.a esitas Dmitri Kolõševski kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i 3 4-17-2614 08.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2316,17,002222 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt kaebaja kahetseb oma tegu, samas palub vähendada määratud rahatrahvi, kuna pole võimeline seda tasuma. Samuti palub kaebaja juhilubade äravõtmise tähtaega lühendada. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses, trahvi tasumise ajatamist. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 22.05.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjustel puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata, rahatrahvi ositi tasumisele vastu ei vaidle. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Dmitri Kolõševski kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Oleg Lodeikin’i 08.05.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2316,17,002222 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul juhtis mootorsõidukit MB E320CDI reg.märk xxxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,41 +/- 0,05 mg/l. Dmitri Kolõševski poolt toime pandud tegu on leidnud tõendamist muuhulgas tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt tuvastati Dmitri Kolõševskil alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga Dräger Safety Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0036, mille lugemiks oli 0,41 mg/l kohta, laiendmääratus oli 0,05 mg/l kohta ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,39 mg/l kohta. Alkomeetri taatlustunnistuse nr taatlustunnistus TTRC-16-00179, mis kehtib kuni november 2017.a, seega antud seade oli taadeldud ja töökorras. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kas Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata. Antud tegu on leidnud tõendamist Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt mootorsõiduk MB E320CDI reg.märk xxxx on võõrandatud ning 4 4-17-2614 selgitustaotlusele esitatud vastusega, mille kohaselt registrijärgne omanik esitas 14.03.2017.a Maanteeametile taotluse mootorsõiduki MB E320CDI reg.märk xxxx võõrandamiseks, kuna mootorsõiduk oli 05.01.2017.a müügilepingu alusel maha müüdud. Registrisse kanti sõiduki võõrandamine ning kustutati ajutiselt registrist. Vaidlus puudub ka selle üle, kas Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Dmitri Kolõševski poolt toime pandud tegu on leidnud tõendamist kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljatrükiga, mille kohaselt puudub mootorsõidukil MB E320CDI reg.märk xxxx liikluskindlustus, kuna sõiduk on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud. Vaidlust ei ole ka selles osas, Dmitri Kolõševski 25.03.2017.a kell 05:07 ajal Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes. Antud tegu on tõendatud tunnistaja Artur Gelvei ütlustega, mille kohaselt 25.03.2017.a märkas ta Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmikul mootorsõidukit MB E320CDI reg.märk xxxx, mis ületas ristmiku foori keelava tule ajal. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et Dmitri Kolõševski juhtis mootorsõidukit MB E320CDI reg.märk xxxx juhile keelatud seisundis, sõitis ristmikule foori keelava tulega, juhtis ümberregistreerimata ja liikluskindlustuseta mootorsõidukit, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-11-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et Dmitri Kolõševski poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad
lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/;
lg 1 /Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/;
/Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ ning Liikluskindlustuse seaduse § 81 /Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/. Kohus leiab, et Dmitri Kolõševski pani väärteo (keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine), toime vähemalt kaudse tahtlusega. Dmitri Kolõševski oli teadlik, et tarvitas alkoholi, ometi otsustas ta asuda juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis, jättes kontrollimata, kas tema seisund lubab tal mootorsõidukit juhtida. Kohtu hinnangul ei saanud Dmitri Kolõševski kuidagi asuda seisukohale, et ta on kaine, kuivõrd tal tuvastati 0,39 mg/l joove, mida ta pidi tajuma ning seega olema teadlik oma seisundist. Keelava foori tule ajal ristmikule sõitmise pani Dmitri Kolõševski kohtu hinnangul toime kavatsetult, kuivõrd talle ei saanud jääda märkamatuks valgusfooris süttinud keelav foorituli, millega ei ole lubatud teha sõita ristmikule, ometi otsustas ta seda eirata ning sõitis ristmikule. Samas leiab kohus, et väärteod (mootorsõiduki juhtimine, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata ning millel puudus liikluskindlustus), pani isik toime hooletusest, kuivõrd tema oleks pidanud enne mootorsõiduki kasutama asumist veenduma, et 5 4-17-2614 mootorsõiduki kasutamisel ei esine mingeid takistusi, s.t on olemas kehtiv liikluskindlustus ning see ei ole võõrandatud. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohus peab vajalikuks selgitada mõnda kaebuses toodud asjaolu. Kaebaja on selgitanud, et ta kahetseb oma tegu, tema jaoks on määratud karistus liialt suur ning palub karistus vähendada. Kohus selgitab, et Dmitri Kolõševski pani toime ühe teoga neljale erinevale kvalifikatsiooninormile, vastavad teod. Kusjuures kaks tegu, n.o keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine ning keelava fooritulega ristmiku ületamine, on enamohtlikud teod, kuna sellise teoga pani isik konkreetselt ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu, tervise ja vara. Oluline on arvestada seejuures, et Dmitri Kolõševski pani teod toime 25.03.2017.a varahommikul, kus ilmad olid veel muutlikud ning võis esineda ka libedust. Dmitri Kolõševski on vastulauses märkinud, et ta oli peale ootamatu uudise kuulmist vihane, pettunud, et unustas, et on palju joonud ning asus lihtsalt mootorsõidukit juhtima. Selline isiku väide näitab tema ülimat ükskõiksust kehtestatud reeglitesse ning õiguskorda. Antud asjaolu ilmestab ka Dmitri Kolõševski ütlus, et keelatud seisundis mootorsõidukit juhtima asudes: „ Ma ei mõelnud hetkel, et ma teen midagi valesti“. Kohus leiab, et Dmitri Kolõševski pidi endale teadvustama, et tema teole peab järgnema hukkamõist ning vastav karistus. Samuti pidi ta arvestama asjaoluga, et määratav karistus võib mõjutada tema senist elukorraldust. Riigikohus on 13.12.2013.a kohtuotsuses nr 3-1-1-122-13 on märkinud, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks“. Dmitri Kolõševskil tuvastatud piirmäär oli oluliselt ületatud (tuvastatud joove oli keskmine), ta pani ühe teoga toime neljale erinevale kvalifikatsiooninormile vastavad teod, samuti suhtub ta kohtu hinnangul oma teosse ükskõikselt ja hoolimatult (kahetseb, kuid ta ei ole võimeline tasuma trahvi, samas on ta võimeline tasuma 250 eurot kuus hammaste ravimiseks). Kohus asub seisukohale, et kuigi Dmitri Kolõševskit ei ole varasemalt liiklusseaduse alusel karistatud, on lisakaristuse kohaldamine siiski põhjendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 16.02.2015.a kohtuotsuses nr 3-1-1-63-14 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust 6 4-17-2614 kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et kaebaja pani ühe teoga toime neli erinevat tegu, siis tuleb karistus mõista raskeima paragrahvi alusel. Antud väärteoasjas on selleks
lg 2 rikkumine.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega maksimaalne karistus oleks 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Sanktsiooni keskmine karistus oleks 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega maksimaalne karistus oleks üheksa kuud. Arvestades, et isik pani ühe teoga toime neli väärtegu, on tema süü väga suur. Samuti oleks olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik taotleda kaebajale ka aresti, mis maksimaalselt oleks võinud olla 30 päeva või isegi põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümneks kuuks. Kaebaja on küll avaldanud kahetsust ning tunnistab süüd, samas kohtu hinnangul ei mõista ta tegelikkuses oma teo raskust ega sellega kaasnevaid võimalikke tagajärgi. Mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul, arvestades tegu, liialt karm. Kohus on seisukohal, et Dmitri Kolõševskile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et Dmitri Kolõševski on kaebuses märkinud, et ta soovib määratud rahatrahvi ositi tasumist, kuna ta on hetkel töötu. Kohus leiab, et arvestades määratud karistuse suurust, on ositi tasumise taotlus põhjendatud ning kuulub seega rahuldamisele. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. KarS § 66. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.