S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab oleva vähemalt kaks päeva.
lg 1 p 1, § 76 lg 1 ja § 33 lg 11 p 1 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime § 201 lg 2, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokoll on arusaadav, tunnistab end süüdi, kuid ei tunnista süüdi registreerimismärgi osas. Tunnistab, et telefon oli käes, kuid ütles, et ei saa rääkida, on roolis ja pani ära. Tegemist ei olnud tema autoga ja seetõttu ei olnud ka käedvabad süsteemi kasutamise võimalust. Paluti sõiduk viia müügiettevõttesse. Ei olnud teadlik, et on vaja ostu-müügilepingut kaasas kanda. See oli olemas. Tunnistab, et sõitis juhtimisõiguseta. Auto andis üle Stanislav Volkov, kes on välismaal. Politseinikud ei olnud nõus ostumüügilepingut ootama, see oli olemas. Numbrimärgid võeti ära. Leping oli sõlmitud firmade vahel. Öeldi, et ei tohi sõita kui 5 päeva möödas, kuid see auto oli kaubana. Kahetseb, et rooli läks, kuid oli vaja sõita, sõit oleks kestnud viis minutit. On selle sõidukiga ka varem sõitnud. Sõidukiga oli mingi arusaamatu probleem, et ei saanud Euroopa Liidus registreerida, nüüd saab. Ostu-müügileping on olemas, kuid ei ole kaasas. Sõiduk on nüüdseks juba müüdud, sel hetkel kuulus Business Managingile. Varasemad karistused on kõik kiiruste ületamiste eest, on teinud üldkasulikku tööd. Kui kinni peeti, siis avaldas, miks on roolis, ütles ka, et telefon oli käes ja et juhtimisõigust ei ole. Nüüd on juhtimisõiguse tagasi saanud. Tunnistajana üle kuulatud Vahur Tulper selgitas, et kuupäeva ei mäleta, kuid teostas liiklusjärelevalvet ja anti teada, et sõidab ja telefon on käes. Pidas isiku kinni ja suunas patrulli juurde. On olemas videosalvestis. See hetk kui kinni pidas, siis vist ei näinud, et telefon oleks käes olnud. Auto juures vestluse käigus oli märgitud, et registreerimismärgi kasutamise žurnaalis oli viimane sissekanne valge auto kohta. Liiklusjärelevalvet teostati Kadaka tee 5 juures, seal oli tema ja filmija. Teostasid järelevalvet Laki tänava poolt Mustamäe tee poole liikujate kohta. Filmija räägib talle, mida näeb ja tema suunab parklasse. Suunas vist Martsepa juurde. Nende käest kuulis, et juhtimisõigus puudus. Kuupäev võis olla 15 märts. Tunnistajana üle kuulatud Tauno Valgmäe selgitas, et teab saalisviibijatest tema käige lähemal istuvat isikut seoses liiklusalaste rikkumistega. Teostasid järelevalvet Kadaka teel suunaga Mustamäe tee suunas. Ametnikud filmisid, teised peatasid ja vormistasid rikkumisi. Ühel hetkel suunati musta värvi Mercedes Benz teisaldatavate registreerimismärkidega, proovinumbrid. Sõiduki juhiks osutus sama isik. Teisaldatavate registreerimismärkide kasutamise žurnaali järgi ei oleks tohtinud neid numbreid küljes olla ja tal oli juhtimisõigus ära võetud. Peamine põhjus parklasse suunamiseks oli mobiiltelefoniga rääkimine. Võtsid proovinumbri ja žurnaali ära, tagastasid omanikule. Proovinumbri kasutamiseks on kehtestatud määrus, võib kasutada valdaja sõidukil. Antud juhul kontrollisid millisele ettevõttele on väljastatud proovinumber ja see ei 2 ühtinud selle ettevõttega, kelle nimel oli registreeritud. Olid paigaldatud ettevõttele mitte kuuluvad registreerimisnumbrid. Mäletamist mööda oli žurnaal täitmata. Tuleb kanne teha proovinumbri valdaja esindaja poolt enne sõidu alustamist. Selle kuupäeva kohta žurnaalis märget ei olnud. Sõiduki omaniku tuvastasid isiku kaudu, kes juhtis. Palusid esitada kõik dokumendid, mis ostmisel kaasas on. Oli kirjas kuupäev ja millal ümber vormistatud, kuulus teisele ettevõttele. Isik põhjendas proovinumbriga sõitmist sellega, et auto oli ostetud aasta tagasi ja kuna Eestis seda legaalselt registreerida ei saanud ja oli vaja sõita, siis kasutab sõbra firmale kuuluvaid registreerimisnumbreid. Samuti, et juhtimisõigus oli ära võetud. Ei mäleta, et lepingust juttu oli. Kui isik kasutab sõidukit, tuleb esitada koha peal kõik. Ei tea, et oleks midagi kaasas olnud. Rääkis isikule, et peab žurnaali täitma, et omandisõiguseta ei tohi proovinumbrit kasutada. Siis isik ütles, et mis siis saab kui ümber vormistab, kuid antud juhul pani toime liiklusrikkumise ja mida tagantjärele teeb, on tema asi. Sõidu eesmärgi osas oli teema selles, et oli vaja sõita punktist A punkti B, et ei ole saanud legaalsel teel registreerida ja siis kasutas neid numbreid. Ei ta öelda, kas varasemast ajast oli sellele sõidukile kinnitatud neid numbreid, žurnaal oli päris paks, mitmeid autosid sisse kantud. Konkreetse kuupäeva kohta sissekanne puudus, ei oleks tohtinud sõita kuna ei ole valdajale kuuluv sõiduk, kellele Maanteeameti poolt väljastatud proovinumber. Kas saata lepingut meili peale või tuua, siis sel hetkel kui heideti ette, ütles, et mis nüüd saab, äkki laseb hoopis ümber vormistada. Ütles, et mis pärast teete, on teie asi. Tunnistajana üle kuulatud Martin Martsepp selgitas, et teab saalis viibivat mustas T-särgis viibivat isikut seoses liiklusrikkumistega. Kuupäeva ei mäleta, oli politseioperatsioon Kadaka teel. Enne Mustamäe tee ristmikku on parkla. Isik rääkis mobiiltelefoniga või hoidis käes, tegemist oli veel proovinumbriga sõidukil ees ja isikul puudus sel hetkel juhtimisõigus, mis oli karistusena ära võetud, samuti oli täitmata proovinumbri märkmik ja ei oleks tohtinud selle numbriga sõita. See oli selle aasta märtsikuus päevasel ajal. Märkmikku ei olnud täidetud, sissekannet tehtud, sõiduk kuulus firmale X ja sõitis firma Y all. Proovinumber oli väljastatud teisele ettevõttele. Härral olid kaasas dokumendid, ostu-müügileping, sõiduki dokumendid. Kontrollis läbi VIN koodi, oli kuskil ülevaatusel käinud Eestis. Esitas ühe ostu-müügilepingu. Registreerimisnumbri kohta ei olnud süüdistusega nõus. Juhtimisõiguse osas tunnistas, et oli karistusena ära võetud. See tuli välja lõpus kui kontrollisid isikut ja ilmnes, et puudub, siis tunnistas. Kui ka sõiduk oleks kuulunud samale ettevõttele, millele proovinumber, siis täitmata žurnaaliga sõita ei oleks võinud. Vormistas menetlusdokumente, kuid ei mäleta, et oleks juttu olnud dokumentide tagant järele toomisest. Telefoni kasutamist tõenäoliselt tunnistas, ei taha välja mõelda. Sõitmise vajaduse põhjendust ei mäleta. Kontrollisid sõidukit VIN koodi järgi, et ei oleks varastatud. Esitatud dokumentidest tehti pildid. Vist oli ka venekeelne dokument, ei mäleta. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Erko Venno tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises. 15 märtsil juhtis Erko Venno mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis oli karistusena ära võetud.
sätete kohaselt peab Eestis teedel liikuv sõiduk olema registreeritud ja neile peab olema paigaldatud reg numbrid. Siiski on seaduseandja näinud ette võimaluse kasutada liiklusregistrisse kandmata sõidukit erandkorras, paigaldades teisaldatavad registrimärgid, proovinumbrid, kuid selleks peavad olema täidetud tingimused. Teisaldatavad registrimärgised väljastatakse juriidilisele isikule, kes võib neid kasutada sellele konkreetsele ettevõttele kuuluvatel sõidukitel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3 märtsi 2011 määruse nr 19, 3 lisa 7. punktis on toodud kohustuslikud andmed, millised peavad olema kantud teisaldatavate registrimärkide kasutamise žurnaali. Nii nagu tunnistaja täna ütles, registrimärgi valdaja esindaja jättis kanded tegemata ja nendeks andmeteks on muuhulgas ka sõiduki kasutamise aeg, kuupäev ja kellaaeg, kasutaja, sõidukit puudutavad andmed. Seega selleks, et sõidukil kasutada proovinumbrit peavad olema täidetud mõned tingimused, need peavad kuuluma ettevõttele, kellele väljastatud ja sõiduki žurnaal peab olema täidetud. Kui tingimused täidetud ei ole, siis ei ole juht õigustatud kasutama proovinumbreid ja see sõiduk ei ole ka registreeritud. Sõiduki omaniku andmeid saab tõendada kahel viisil, kas liiklusregistri andmetega, kui Eestis sõiduk ei ole registris, kas välisriigi registreerimistunnistusega, millelt nähtub omanik või ostu3 müügilepinguga. Menetlusalune isik esitas ostu-müügilepingu, mis sõlmitud veebruar 2016 ja mille kohaselt oli 15 märtsil sõiduki omanikuks ML Cool Car OÜ. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud ka muid tõendeid, et sõiduk oleks kuulunud kellelegi teisele, siis tuleb lähtuda sellest ostu-müügilepingust, mille liiklusjärelevalvele esitas. Siinkohal on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, seetõttu on seisukohal, et esitatud süüdistus selle kohta, et juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud ja omavoliliselt paigaldatud sellele sõidukile mitte kuuluvad registrimärgid. Mis puudutab mobiiltelefoni kasutamist, selle käes hoidmist, ka see rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid karistusandmeid, näeme, et võib öelda, et Erko Venno suhtub loominguliselt, tema rikkumised on
mõttes mitmekesised ja suures osas on varasemad trahvid tasumata, mõned asendatud asenduskaristusega üldkasuliku tööga. Rahatrahvid on ennast ammendanud ja tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, milleks on arest. Arvestades isiku süü suurust, teoga on hõlmatud mitmed kvalifikatsiooninormid, siis leiab, et süü on keskmisest suurem ja kohaldada karistusena aresti 17 päeva. Kaitsja asus seisukohale, et iseenesest ei ole vaidlust, et kahte etteheidetavat tegu tunnistas koheselt, ei ole vastu vaielnud. Soovimata õigustada rikkumise toime panemist ei saa väita, et tegemist on retsidiivse käitumisega. Üks ainuke õnnetu kord, kui sõidukit pidi viima, tabati teise rikkumise tõttu. Telefoni kasutamine oli lühiajaline, telefon ei olnud bluetooth kaudu ühendatud, isik on süüdi tunnistanud. Karistuse määra osas tuleb arvesse võtta, et koha peal samade härradega toimus vestlus, palus korduvalt võimalust esitada leping, millega auto oli edasi võõrandatud. Erko Venno on kinnitanud, et leping oli olemas, mitte autos olnud dokumentide hulgas, avaldas soovi see esitada, seda teha ei võimaldatud. Žurnaal täitmata, pidi pärast sõitu selle kande tegema aga kinni peeti. Kahe rikkumise osas on möönnud. 17 päeva aresti on ebamõistlikult range karistus, isik selgitanud ja aru saanud, avaldanud kahetsust. Oleks kohane määrata rahatrahv, kui kohus leiab, et on siiski kohasem karistus arest, kaaluda asendada see üldkasuliku tööga, ülalpidamisel elukaaslane ja laps, vaja ettevõtlusega tegeleda, iga nädal Lätis viibida. Palub kohtul kaaluda rahalist karistust. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet, vaadanud kohtuistungil videosalvestust ja fotosid sõidukist ja dokumentidest ning karistusregistri andmeid, kohtuistungil täiendavalt esitatud kirjalikke tõendeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
lg 2
lg 2 kohaselt on ette nähtud vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Vastavalt
lg 1 p 1 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoasjas leiduva kohtuvälise menetleja 17.06.2016 otsusega karistati menetlusalust isikut
Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on Erko Vennol juhtimisõigus ära võetud 11.01.2017 kuni 10.04.2017. Seega 15.03.2017 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhtimisõiguseta isikuna. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ta teadlik sellest, et temalt on juhtimisõigus ära võetud, kuid kuna paluti auto ära viia, siis ta oli nõus aitama. Sõidu pikkuseks pidi olema vaid 4 kilomeetrit. Kohus juhib tähelepanu, et
lg 1 p 1 sätestatud keeld on absoluutne ning ei tee mingit erandit selle kohta, kas sõit on 10 meetrit või 100 km pikk. Seega selline selgitus ei ole ei süüd vähendavaks asjaoluks ega õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Küll viitavad menetlusaluise isiku ütlused sellele, et menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine oli eesmärgipärane. Seega on väärtegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. 4 Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal
lg 1 p 1 märgitud isikuks ning ta pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.
ja § 205
sätestab vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.
sätestab vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.
lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 15.03.2017 kell 10:45 Tallinnas Kadaka teel liikunud sõiduk Mercedes Benz XXXX (vin kood WDD2073471F172641), millele olid paigaldatud teisaldatavad registreerimismärgid PROOV
ja § 205 normide sõnastusele, mis ei eeldagi, et tegemist peaks olema sõiduki omanikuga, vaid piisab kui sellist sõidukit juhitakse. Edasi juhib kohus tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega piisab, kui väärtegu on toime pandud hooletusest, s.t isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ehk 5 menetlusalune isik oleks pidanud enne võõra autoga sõitma asumist veenduma, kas see sõiduk ikka vastab sõitmist lubavatele tingimustele. Seda menetlusalune isik aga ei teinud. Kohtuistungil aga esitas menetlusalune isik versiooni, mille kohaselt oli ML Cool Car OÜ müünud sõiduki Business Managing OÜle, st samale ettevõttele, kellele olid väljastatud teisaldatavad registreerimismärgid ning ettevõtete vaheline ostu-müügileping oli olemas ja olevat ka käesoleval ajal olemas. Seda olevat menetlusaluse isiku ütluste kohaselt öelnud ka menetlusalune isik politseiametnikele, kes aga selle vastu huvi ei tundnud, et dokument hiljem järele saadetaks. Samas nähtub kohtulikul arutamisel üle kuulatud tunnistaja T.Valgmäe ütlustest, et menetlusalune isik küsis, et mis siis saab kui sõiduk ümber vormistada ning tunnistaja ütles, et mida ta hiljem teeb, on juba tema asi. Lisaks sellele on menetlusalune isik samale tunnistajale väitnud, et kasutas sõbra firmale kuuluvaid registreerimismärke, sest autot legaalselt registreerida ei saanud ja sõita oli vaja. Taolistest ütlustest ilmneb üheselt, et menetlusalune isik on selgitanud, et kasutas sõbra firma registreerimismärke ning tundis huvi selle vastu mis saab siis kui sõiduk ümber vormistada, st see asjaolu saabuks tulevikus. Seega juba sellistest selgitustest saab teha järelduse, et sõidukit Business Managing OÜle müüdud ei olnud ja vastavasisulist lepingut enne 15.03.2017 kuupäeva sõlmitud ei olnud. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et selline ostu-müügileping on olemas, kuid tal ei ole seda kaasas. Samas ei esitanud ei menetlusalune isik ega tema kaitsja, kes samuti kinnitas lepingu olemasolu, taotlust selle esitamiseks. Seejuures on menetlusaluse isiku kaitsja esitanud väärteoprotokollile vastulause, milles on märkinud, et menetlusalune isik ei olnud teadlik asjaolust, et sellele sõidukile paigutatud teisaldatavad registreerimismärgid ei kuulunud selle vastutavaks kasutajaks olnud äriühingule. Taolistest väidetest saab samuti järeldada, et ka vastulause esitamise ajal ei teadnud ka vastulause koostaja, et selline leping olemas oleks, kuigi väidetavalt olevat menetlusalune isik juba kinni pidamisel avaldanud soovi see esitada. Seejuures on menetlusalusel isikul olnud aega enam kui kaks kuud esitada väidetavalt olemasolevat ostumüügilepingut, kuid senini ta seda teinud ei ole. Samas on sellise lepingu olemasolu põhiliseks vastuargumendiks süüdistusele, kuid menetlusalune isik ei ole vaevunud oma väidet tõendama vaatamata sellele, et tal on selleks olnud piisavalt aega. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et menetlusaluse isiku esitatud väide on tõendamata ning tuleb jätta tähelepanuta. Seejuures toetavad vastuväite tõendamatust just tunnistaja T.Valgmäe ütlused, mille kohaselt küsis menetlusalune isik, et mis siis saab kui sõiduk ümber vormistada, st leping peaks sõlmitama tulevikus. Kuivõrd menetlusalune isik juba kohtuvälisel menetlusel teatas politseiametnikule, et kasutas sõbra äriühingule kuuluvaid registreerimismärke, sest sõidukit ei saanud registrisse võtta, siis juba selliste ütluste pinnalt saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukile paigaldatud registreerimismärgid olid paigaldatud õigusvastaselt. Teadmine, et selle sõiduki kasutamisega on probleeme ja registrisse sõidukit ei saanud võtta, oli menetlusalusel isikul teada juba varasemalt, mida tõendavad ka kohtuistungil kohtule esitatud väärteoprotokoll nr AB1493146 ja kohtuvälise menetleja otsus nr 2303,16,001369, millistest dokumentidest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud
Seejuures juhtis menetlusalune isik sama sõidukit 04.11.2016 ning sõiduk ei olnud kehtestatud korras registreeritud ning sõidukile olid paigaldatud kehtestatud nõuetele mittevastavad riiklikud registreerimismärgid MA863P78 (RUS), kuigi sõiduk oli Vene Föderatsioonis arvelt maha võetud 10.02.2016. Taolised asjaolud viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik käitus eesmärgipäraselt ja pani väärteo toime kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 ja MKM 03.03.2011 määruse nr 19 lisa 3 punkt 6 sätestatud nõuet ja pani sellega toime
sätestatud väärteo, s.o mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise. Samuti rikkus menetlusalune isik
lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime
sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise.
lg 1 6
lg 11 p 1 kohaselt juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Väärteo protokollis süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta juhtis mootorsõidukit ja kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt nähtub üheselt, et menetlusalune isik sõidab mootorsõidukiga ja samal ajal hoiab parema käega telefoni kõrva ääres ja on näha, kuidas ta suu liigub. Telefoniga rääkimist sõidu ajal tunnistas menetlusalune isik ka ise ning selgitas, et kuna see ei olnud tema auto, siis tal ei olnud tema mobiiltelefon seadistatud konkreetses sõidukis käsi vabaks jätva vahendi kasutamiseks. Ta võttis kõne vastu vaid selleks, et öelda, et ta helistab hiljem tagasi. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et
lg 11 p 1 keeld ei sätesta erandit selle kohta, kui pikk on kõne või kas sõidetakse võõra autoga, kus vastav süsteem puudub. Seega selline selgitus ei ole ei süüd vähendavaks asjaoluks ega õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Samuti leiab kohus, et kuna menetlusaluse isiku ütluste kohaselt pidi ta autoga sõitma vaid 4 kilomeetrit, siis puudus ka vajadus telefon vastu võtta ning öelda, et kohe helistatakse tagasi. Kuigi kohtuvaidluses leidis kaitsja, et ka videosalvestiselt on näha, et telefonikõne oli lühiajaline, siis kohtu nägemuse kohaselt oli see telefoni kõrva juures hoidmine oluliselt pikem kui seda oleks vaja selleks, et öelda, et „ei saa rääkida, helistan tagasi“. Selle ütlemiseks kuluks kõige rohkem kolm sekundit. Samas videosalvestiselt on näha, et videosalvestise alguses on juba menetlusalusel isikul telefon kõrva ääres, st ta ei võta telefoni vastu, vaid räägib. Seejuures on telefoni kasutamine fikseeritud kümne sekundi jooksul ning salvestise lõpus võtab menetlusalune isik telefoni kõrva juurest korduvalt ära ja paneb tagasi. Seega menetlusaluse isiku objektiivne käitumine näitab siiski seda, et menetlusalune isik räägib telefoniga, mitte ei võta kõne vastu ega teata, et ei saa rääkida. Küll on menetlusaluse isiku käitumisest näha, et ta sai aru, et telefoniga rääkimine sõiduki juhtimisel on politseiametnike poolt avastatud ja teda peatatakse. Seega on antud väärtegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime
lg 11 p 1 nõuete rikkumise, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 5 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste 7 rikkumiste eest (
lg 2, § 242 lg 1, § 203) ning nende eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Sellest saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik ei soovi temale määratud rahatrahve tähtaegselt tasuda ning kergemaliigilised karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab süstemaatiliselt liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seda ka ajal, kui temalt on karistusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Osa tasumata jäetud rahatrahvidest on aga asendatud täitmise võimatuse tõttu üldkasuliku tööga. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ning tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik toime pannud 4 erinevat väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest suuremaks. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt sõitis ta sõbra autoga vaid 4 kilomeetrit ning rääkis telefoniga vaid selleks, et öelda, et helistab kohe tagasi. Nagu kohus juba eelpool selgitas, siis sellised asjaolud ei ole kuidagi süüd vähendavaks asjaoluks, liiklusseaduse nõuded kehtivad kõigile ühetaoliselt olenemata sellest, kelle autoga ja kui pikka maad sõidetakse. Menetlusalune isik on kohtuistungil avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd menetlusalune isik on temale süüks arvatud väärteod toime pannud tahtlikult ning olukorras, kus menetlusalusel isikul on mitmeid kehtivaid väärteokaristusi ja ta on jätnud vaatamata väidetava sissetuleku olemasolule temale määratud rahatrahvid tasumata. Menetlusaluse isiku käitumine liikluses viitab sellele, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt. Seega ei pea kohus võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada. Siinkohal juhib kohus tähelepanu aga kehtiva kohtupraktikale, mille kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, millistest nähtuvalt on menetlusalusel isikul vähemalt 5 kehtivat väärteokaristust (
lg 2, § 242 lg 1, § 203) käesolevas väärteomenetluses inkrimineerituile osalt samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste kergemate karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Puutuvalt menetlusaluse isiku väitesse, et tema suhtes võiks kohaldada karistusena üldkasulikku tööd ühiskonna hüvanguks peab kohus vajalikuks märkida, et üldkasuliku töö puhul on tegemist asenduskaristusega ja seda ei saa kohus karistuse liigina mõista. Vaadates aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on mitmed rahatrahvid täitmise võimatuse tõttu asendatud korduvalt üldkasuliku tööga ning pärast üldkasuliku töö tegemist on menetlusalune isik uuesti kinni peetud liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt, siis saab üheselt järeldada, et ei tasumata jäetud rahatrahvid ega nende asendamine üldkasuliku tööga ei sunni menetlusalust isikut õiguskuulekusele ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega ei ole menetlusalune isik isikuks, keda saaks üldkasulik töö kuidagi mõjutada, mistõttu jätab kohus mõistetava aresti üldkasuliku tööga asendamata ning mõistetav arest kuulub ära kandmisele. Kuivõrd menetlusalusel isikul on väidetavalt ka töökoht väljaspool Eesti Vabariiki, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.