lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Sergei Rodionov, isikukood 37306142247 elukoht: Xxxx töökoht: Xxxx Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik Sergei Rodionov * lepinguline kaitsja Sergei Razguljajev *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuse – esindaja Triinu Riigor Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.07.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2303,16,000693 Sergei Rodionovile
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise pikkuse osas. Mõista Sergei Rodionovile
Rahatrahvi osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tasuda Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.07.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2303,16,000693 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas või EE 932200221023778606 Swedbankis, EE 403300333416110002 Danske Bank või EE 701700017001577198 Nordea Pangas. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220165117161. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist loovutada Maanteeameti liiklusregistri büroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsta, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Sergei Rodionovit karistati
lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, selle eest, et tema 13.06.2016.a. kell 10.21 ajal Tallinnas Lootsi 13, liikudes Petrooleumi tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Dacia Dokker reg. numbriga 550MJX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Sergei Rodionov liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub Sergei Rodionov lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et otsus on ebaproportsionaalne, sest ta tunnistab oma süüd ja kahetseb. Kaebusest nähtub, et Sergei Rodionov oli sunnitud ise oma auto paigutama sadama parklasse, kuna teised autojuhid teda ei aidanud. S.Rodionov sõitis aeglaselt, ei sooritanud liiklusõnnetust ega ohtlikku situatsiooni endale või teistele sõidukitele. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta fakti, et tal puuduvad kehtivad karistused. Juhtimisõigust vajab seoses tööga. Juhul kui juhtimisõigus temalt ära võetakse, jääb ta töötuks. See omakorda raskendab tema materiaalselt seisundit ja võimalust rahatrahvi tasuda. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lõikest 2, mis sätestab maakohu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et juhtides 13.06.2016.a. kella 10.21 ajal Tallinnas Lootsi 13 juures suunaga Petrooleumi tänava suunas mootorsõidukit Dacia Dokker reg. numbriga 550MJX juhile keelatud seisundis, rikkus Sergei Rodionov liiklusseaduse (
) § 69 lg 5 nõudeid. Seda asjaolu tõendavad nii menetlusaluse isiku ütlused kui ka väärteotoimikus olevad protokollid joobe tuvastamise kohta. Vastavalt indikaatorvahendi kasutamise protokollile tuvastati Sergei Rodionovil 13.06.2016.a. kell 10:21 indikaatorvahendit kasutades alkoholijoove. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati Sergei Rodionovi joobeseisundi kindlakstegemiseks 13.06.2016.a. kell 10:37 kuni 10:42 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0067 (taatlustunnistus nr TTRC-16/00056), mille lõplik lugem oli 0,62 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli Sergei Rodionovi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg/l. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest tulenevalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Arvestades menetlusaluse isiku ütlusi (lõpetas viski joomise kell 11 õhtul, kuid tema organismist väljub alkohol kaua, hommikul sai aru, et ei ole veel päris kaine), ei ole kahtlust, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Isik seadis endale eesmärgiks sõita laevalt autoga maha, kasutades selleks tööandja poolt kasutamiseks antud sõiduvahendit, asudes ka ise juhtima ning seda vaatamata asjaolule, et tundis ennast mitte kainena. Asjaolu, et menetlusaluse isiku väitel ei olnud tal soovi minna linnaliiklusesse, ei olegi käesoleval juhul tähtis. Ka sadama territoorium on ajal, kui autod sõidavad laevalt maha, tiheda liiklusega.
lg 2 koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kaebajapoolne rikkumine tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud
Sergei Rodionov oma kaebuses ja kohtuistungil ei vaidlustanud alkoholijoobes olnuna auto juhtimist, kuid põhjendas seda asjaoluga, et keegi autojuhtidest ei olnud valmis tema autot laevalt maha sõidutama. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohusetundlik juht oleks pidanud hakkama kainet autojuhti otsima juba siis, kui alustas alkoholi tarvitamist, aga mitte siis, kui jõudis juba sadamasse ja oli vaja laevalt autoga väljuda. Seda enam, et menetlusalune isik oli teadlik, et tema organismist väljub alkohol aeglaselt. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et otsis hommikul laevas kainet autojuhti, helistas tuttavatele, on paljasõnaline. Ka kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et end aktiivselt kaitsev isik peab oma kaitseväidete tõepõhja kontrollitavuseks tegema kohtule omal initsiatiivil kättesaadavaks andmed, mis võimaldavad sellist kaitsepositsiooni hinnata.(RKK 3-1-1-82-06). Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik oma väidet millegagi tõendanud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väide selle kohta, et laevalt ei saanud tuttavatele helistada, kuna ei olnud sidet, on küll usutav, kuid üldteada on ka fakt, et Stockholmist Tallinna sõitvatel laevadel ei puudu telefoniside kogu reisi vältel. Enne sadamasse jõudmist oli menetlusalusel isikul mitu tundi aega helistada tuttavatele, kes saaksid tulla sadamasse vastu ja teda abistada. Samas jääb kohtule arusaamatuks, et juhul kui olekski Sergei Rodionovi tuttav saabunud sadamasse, kuidas see tuttav oleks saanud ilma piirikontrolli läbimata laevale. Seega on kohus seisukohal, et Sergei Rodionovi tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut
lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on kohtuväline menetleja karistanud Sergei Rodionovit põhikaristuse osas ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras. Lisakaristust on kohaldatud ettenähtud sanktsiooni miinimummäära lähedaselt. Karistust kergendava asjaoluna on märgitud kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki joobes juhtimisega paneb isik toime enamohtliku väärteo ning tegu on äärmiselt taunitav, kuid kohus arvestab karistuse mõistmisel nii Sergei Rodionovi süü suurust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel ning peab põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus seonduvalt lisakaristuse pikkusega ja teha selles osas uus otsus. Kaebuse esitaja on taotlenud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks tühistamist täies mahus.
lõikes 2 on sätestatud vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kaebuse esitajal tuvastati väljahingatavas õhus 0,57 mg/l kohta. Seega võib öelda, et menetlusaluse isiku süü
See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse. Kohtuistungil andis Sergei Rodionov ütlusi, et tarvitas laevas viskit, lõpetas kange alkoholi tarvitamise õhtul kella 11 ajal, et tema organismist väljub alkohol kaua ja enne sõidukirooli istumist tundis ennast mitte kainena. Seega nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et ta oli teadlik enda organismi eripärast ja sai hommikul aru, et ei ole veel kaineks saanud. Vaatamata sellele teadmisele ja arusaamale asus ta siiski sõidukit juhtima. Selliselt käitudes suhtus menetlusalune isik hoolimatult enda ja teiste inimeste turvalisusse. Asjaolu, et liikus ainult sadama territooriumil ning mingit kahju ei tekitanud, ei vähenda käesoleval juhul tema süüd. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste kui ka juhi kohustuste täitmist. Ohtu kujutavad aga endast juhid, kes ei pea nende kohustuste täitmist vajalikuks. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt 10,5 tundi peale viski tarbimist, magamist, oli väljahingatavas õhus hommikul kell 10.21 endiselt alkoholi ja seda 0,57 mg/l kohta. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega. Arvestades, et isik alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides paneb toime enamohtliku väärteo, tegu on äärmiselt taunitav ning vajab karistusõiguslikku sekkumist, nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsusega karistada Sergei Rodionovit üld-ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades nii põhi - kui lisakaristusega. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Sergei Rodionovit varem karistatud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 punktis 11 asunud seisukohale, et iseenesest pole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine./…/ Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Seega esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd või tema isikut iseloomustavad sellised asjaolud, mis muudavad võimalikuks, et isik võib toime panna uue rikkumise. Kohus leiab, et käesoleva juhtumi puhul on alust Sergei Rodionovi suhtes kohaldada lisakaristust. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületas olulisel määral lubatut ning isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja hoolimatut suhtumist oma teosse, liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Kohtul puudub veendumus, et Sergei Rodionov ei jätka samalaadsete tegude toimepanemist. Sergei Rodionovi väidet selle kohta, et otsis võimalust, et ta ei peaks sõidukit juhtima asuma, on kohus eelnevalt käsitlenud ja lugenud need väited paljasõnalisteks. Juba õhtul enne alkoholi tarvitamist oleks pidanud menetlusalune isik mõtlema sellele, kuidas ta saab auto laevalt maha. On üldteada, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole varem väärteokorras karistatud ning määratud rahatrahvi suurus oli üle sanktsiooni keskmise, peab kohus võimalikuks vähendada lisakaristust ja võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks, s.o
Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõigusest ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom teada ka väärteo toimepanemise ajal. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 12.10.2016.a. kell 13.00 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.