4-17-3166/4

4-17-3166 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-3166 (2316,17,003345) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Igor Smirnov, ik 37003192214, elukoht: Xxxx, üürikorter, asukoht: Põhja prefektuuri arestimaja Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Igor Smirnov süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
3. Mõistetud arest 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti ära kandmist arvestada alates temale Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega nr 4-17-1304 mõistetud 10 päevase aresti ära kandmisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 29.06.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.05.2017 koostatud väärteoprotokollist AB1539225 nähtuvalt peeti 10.05.2017 kell 19:10 Tallinnas Paavli 10 kinni Igor Smirnov, kelle organismis tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud 1 väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistas ennast süüdi. Kust amfetamiini sai, ei mäleta. Amfetamiini tarvitas sisse neelamise teel, pannes selle tualettpaberisse. Toodi arestimajast, sest kannab 10 päeva aresti alates 22.06.
5. Oli politseis 22.06.2017, midagi ei öeldud, siis tuli välja, et on tagaotsitav. On töötuna arvel alates jaanuarist, käib kohal iga kuu. On ka pension 208 eurot. Rahatrahve ei ole kõiki tasunud, ei saanud kolm kuud pensioni, nüüd maikuus sai esimest korda pensioni. Küsitud 12 päeva on paljuvõitu. On vaja 03.07.2017 minna töötukassasse, 05.07.2017 on pensionipäev, peab ise tablettidele järgi minema. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles väärteo toimepanemise eest 12 päeva aresti, karistuse kandmist arvestada alates eelmise karistuse ärakandmisest. Kohus, kontrollinud indikaatotvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 11.05.2017 tetrahüdrokannabinooli ja amfetamiini sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastatud amfetamiin ja tetrahüdrokannabinool, selle isomeerid ja stereokeemilised teisendid kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja tema karistusandmeid, millistest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistus Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii aresti kui rahatrahviga. Seejuures karistati menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest
6. aastal juba kolmel korral ja
7. aastal kahel korral. Seejuures karistati teda ka 15.05.2017 kohtuotsusega, st viis päeva pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. Seega menetlusalune isik pani uue väärteo toime teadmises, et väärteoasi on juba kohtu menetluses ja teda eeldatavasti karistatakse. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kuivõrd sellelaadsete väärtegude toimepanemine eeldab rahaliste vahendite olemasolu ning menetlusalusel isikul ei ole aastaid olnud legaalset sissetulekut, siis puuduvad alused menetlusalusele isikule rahatrahvi kohaldamiseks, kuivõrd selline karistus ei ole täidetav. Seejuures on määratud rahatrahvid jäetud tasumata. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Samas jätkab 2 menetlusalune isik samalaadsete väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes saab kohaldada vaid aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. /allkirjastatud digitaalselt/ 3