Väärteoasi nr.4-17-2630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Menetlusalune isik 12.07.2017 Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Väärtegu Istungil osalenud isikud NPALS § 151 lg 1 järgi (väärteoasi nr 2316,17,002679) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liisa Miil Vladimir Filjov, isikukood 38401080244, elukoht Xxxx, töökoht puudub LÕPPOSA Tunnistada süüdi Vladimir Filjov Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi ja määrata talle karistusena arest 6 päeva. Arest tuleb ära kanda hiljemalt 14.08.2017.a. Põhja prefektuuri Arestimajas. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Vladimir Filjovi suhtes sundtoomist. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 12.07.2017.a. Harju Maakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1539166 12.04.2017 oli isik eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega pani ta toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu seisukoht 2 Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kohtukutse isiklikult kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt VTMS § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta. Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati tal joove opiaatide ja fentanüüli tarvitamisest, samuti joobeseisundile viitavaid tunnuseid, nimelt kerged koordinatsioonihäired. Menetlusalune isik tunnistas väärteomenetluses antud ütlustes, et tarvitas fentanüüli. Karistuse määramisel kohus arvestab, et Vladimir Filjov on varem korduvalt karistatud väärteo korras samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, tal on 29 kehtivat karistust, sh karistati teda arestiga, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi. Seega ei mõjutanud teda eelmised karistused elama seaduskuulekalt ning kergemaliigiliste karistusega ei ole võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Vladimir Filjov ei oma kindlat töökohta ja sissetulekut, varem määratud rahatrahvid on tal tasumata, mistõttu on alust arvata, et karistusena määratav rahatrahv jäetakse tema poolt järjekordselt tasumata. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus ei pea võimalikuks karistada Vladimir Filjovi rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Aresti määramisel arvestab kohus isiku süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning peab otstarbekaks karistada menetlusalust isikut arestiga alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111. Julia Vernikova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.