← Eesti

2-17-644/23

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine

  1. juuli 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Kohtunik nr 2-17-644; H.P. versus R.P.; hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. R.P. versus H.P.; vastuhagi ühisvara jagamiseks Kalev Kuningas Hageja Hageja esindaja H.P. (isikukood xxx; e-post xxx) advokaat Lily Sandel Kostja Kostja esindaja R.P. (isikukood xxx; aadress xxx) advokaat Raul Tosmann Asja lahendamine kohtuistungil
  2. juulil 2017 RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused
  3. Rahuldada hagi ja lahutada H.P. ja R.P. abielu, mis on sõlmitud xxx xxx, kanne nr xxx. Muud otsustused
  4. Seoses eelnevaga: 2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte; 2.3 edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele. Selgitused
  5. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Osundatud sätete alusel ja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt poolte tahtest võimatu. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastavad. Samuti puuduvad muud alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Nimeseadus § 11 lg 1: abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseadus § 11 lg 2: taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja avaldas kohtuistungil, et ei soovi perekonnanime taastamist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.