KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus 12. juuli 2017, Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-5079 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kes

§ 69lg-te 6 ja 7 alusel mõistetud liitkaristuse osas. 1 2. Mõista Sergei Kalašnikovile Kar

S § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistuseks üks aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Sergei Kalašnikovile mõistetud vangistust kaheksa kuuni. Suurendada KarS §

§ 69

lg-te 6 ja 7 alusel Sergei Kalašnikovi kaheksakuulist vangistust talle Harju Maakohtu 13.04.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Sergei Kalašnikovil on ära kandmata 58 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 kuu 28 päeva vangistust. Seega mõista Sergei Kalašnikovile KarS §

§ 69lg-te 6 ja 7 alusel liitkaristus 9 kuud 28 päeva vangistust.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioonid rahuldada
3. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot vandeadvokaat Karine Nersesjani Sergei Kalašnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
4. Jätta apellatsioonimenetluses süüdistatavale osutatud riigi õigusabi kulu 72 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus mõistis 25.05.2017 otsusega Sergei Kalašnikovi süüdi KarS 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas teda 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus S. Kalašnikovile mõistetud vangistust 1/3 võrra, st 10 kuuni. KarS §

§ 69

lg 6 ja 7 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.04.2017 otsusega mõistetud karistuse – 58 tunni üldkasuliku töö – võrra, mis on S. Kalašnikovil ära kandmata. Kuna ühele tunnile üldkasulikule tööle vastab 1 päev vangistust, mõistis kohus liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus S. Kalašnikovi karistuse alguseks tema kinnipidamise aja (23.05.2017). Maakohus mõistis S. Kalašnikovi süüdi selles, et ta üritas 23.05.2017 kella 14.35 ajal Tallinnas, XXX asuvast R AS kauplusest varastada kahte pakki kohvi Paulig (maksumusega 4.99 eur/tk, kogumaksumusega 9.98 eurot). Ta väljus kaubaga väljus kauplusest, jättes selle eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi aga S. Kalašnikovi tahtest olenematult lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. S. Kalašnikov paneb vargusi toime süstemaatiliselt: viimati oli teda KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi karistatud Harju Maakohtu 13.04.2017 otsusega. 2 Mõistetud karistust põhistades märkis kohus, et kuigi KarS § 199 lg 2 näeb karistusliigina ette ka rahalise karistuse, ei täidaks rahaline karistus karistuse eesmärke. S. Kalašnikov ei tööta, kõik varasemad rahatrahvid on tasumata. Ta on jätkanud eelmistest karistustest, sh vangistustest hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. S. Kalašnikov paneb uued vargused toime kohe, kui ta on eelmise karistuse ära kandnud. Ta vabanes Harju Maakohtu 12.08.2016 otsusega mõistetud 7 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt 06.04.2017 ja pani uue kuriteo toime 12.04.

1. Selles kuriteos mõistis Harju Maakohus S. Kalašnikovi süüdi 13.04.2017 kohtuotsusega. Selle kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd ei asunud S. Kalašnikov kandma. Uue, praeguse kriminaalasja sisuks oleva süstemaatilise varguse katse pani ta toime 23.05.2017., st vaid veidi enam kui kuu pärast eelmist kohtuotsust. Kohus leidis, et kuna S. Kalašnikovile mõistetud üldkasulik töö ega varasemad vangistused ei ole täitnud karistuse eesmärke, peab sel korral olema vangistuse määr rangem kui varasemate kohtuotsusega mõistetud karistuste puhul. Kuna kuritegu jäi katsestaadiumisse ning kaup tagastati kauplusele, pidas kohus võimalikuks mõista karistuse sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Maakohus märkis, et S. Kalašnikov kohtus puhtsüdamlikku kahetsust ei avaldanud. Kohus leidis, et süüdistatava suhtumine kuriteo toimepanemisse oli ennastõigustav. S. Kalašnikovi väidet, et ta varastas kohvi enese tarbeks, et vererõhuprobleeme leevendada, ei pidanud kohus usutavaks.
2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid S. Kalašnikov ja tema kaitsja K. Nersesjan. 2.1 S. Kalašnikov vaidlustab mõistetud karistust. Ta märgib, et ka prokurör taotles kergemat karistust kui maakohus mõistis. S. Kalašnikov arvab, et kohus mõistis talle karmima karistuse, kuna ta ei olnud kohtus korrektses riietuses, aga tal ei olnud võimalik enne kohut riideid vahetada. 2.2 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist S. Kalašnikovile mõistetud karistuse osas ning S. Kalašnikovile kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta kehtivale kohtupraktikale. S. Kalašnikovi süüdistatakse selles, et ta üritas varastada kahte pakki kohvi Paulig, mis maksid kokku 9,98 eurot. Tegu jäi katsestaadiumisse ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Seega on S. Kalašnikovi süü väike. Viimati karistati S. Kalašnikovi analoogse kuriteo eest 13.07.2017 kohtuotsusega 3-kuulise vangistusega, mida kohus omakorda vähendas 1/3 võrra ning asendas üldkasuliku tööga. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. Süüdistatav avaldas kohtueelses menetluses puhtsüdamlikku kahetsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Süüdistatava argumendid ei anna alust maakohtu maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohus ei ole lühimenetluses karistuse mõistmisel seotud prokuröri taotlusega. Ka on põhjendamatu S. Kalašnikovi väide, et kohus lähtus karistuse mõistmisel tema välimusest. Maakohtu otsuse põhjendused selliseks väiteks alust ei anna. Küll peab ringkonnakohus osaliselt nõustuma kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtadega. Kohtukolleegium leiab, et maakohus mõistetud karistus ei vasta S. Kalašnikovi süüle. Süstemaatilise varguse katse puhul tuleb süü suuruse hindamisel arvestada nii varguste toimepanemise sagedust, kui ka varguse objekti väärtust. Viimase on maakohus jätnud tähelepanuta. 3 3.1 Maakohus on põhjendatult viidanud sellele, et S. Kalašnikov pani varguse katse toime varsti pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. Tegemist on asjaoluga, mis iseloomustab varguse süstemaatilisust. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et mida kiiremini pärast eelmise karistuse ärakandmist paneb isik toime uue varguse või selle katse, seda suurem on tema süü. Ringkonnakohus leiab, et pisut enam kui ühe kuu pikkust ajavahemikku süüdimõistvast kohtuotsusest uue varguseni tuleb lugeda lühikeseks. Samas ei ole see võrreldav olukorraga, kus vargus on pandud toime vaid mõni päev pärast eelmise karistuse lõppu või koguni vanglast vabanemise päeval. Viimastel juhtudel tuleks isiku süüd pidada veel suuremaks. 3.2 Arvestada tuleb aga sellega, et vargus on varavastane kuritegu. Seega sõltub süü suurus ka varastatu väärtusest. Ka varguse katse puhul iseloomustab isiku süü suurust see, milline oli selle eseme või nende esemete väärtus, mida ta varastada püüdis. Maakohus on küll karistust põhistades märkinud, et kaup tagastati kauplusele ja kahju ei tekitatud, kuid kohus ei ole üldse andnud hinnangut sellele, et asjad, mida S. Kalašnikov püüdis varastada, maksid kokku 9,98 eurot. Arvestades kuriteo objekti nii väikest väärtust, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust. 3.3 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud karistust kergendava asjaoluna arvestama süüdistatava kohtueelses menetluses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Vastavalt KarS § 57 lg 1 p-le 3 on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. See, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, on kohtu hinnata. Ainuüksi tõik, et S. Kalašnikov avaldas kohtueelses menetluses kahetsust, ei tähenda, et kohus pidi seda arvestama tema karistust kergendava asjaoluna. Kohtuistungil S. Kalašnikov kahetsust ei avaldanud ning kohus pidas tema selgitusi ennastõigustavateks. Seega on kohus põhjendanud, miks ta leiab, et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Ringkonnakohus peab maakohtu põhjendusi asjakohasteks. 3.4 Ringkonnakohus leiab, et kuriteo objekti väikest väärtust arvestades ei saa pidada põhjendatuks üle ühe aasta pikkust vangistust, seda enam, et ajavahemik eelmisest kohtuotsusest uue varguse katse toimepanemiseni oli küll lühike, kuid mitte erakordselt lühike. Arvestades, et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, ei ole põhjendatud karistuse kergendamine veelgi suuremas ulatuses. Kaitsja apellatsioonis esile toodud asjaolu, et eelmisel korral karistati S. Kalašnikovi vaid kolmekuulise vangistusega, ei tähenda, et seekordne karistus ei või olla raskem. See, kui isikut on kord karistatud leebe karistusega, ei tähenda, et tal tekiks õiguspärane ootus, et tema karistatakse alati sama leebelt. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada S. Kalašnikovile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas ning sellest tulenevalt ka KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse osas ning mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus mõistab S. Kalašnikovile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, tuleb S. Kalašnikovile mõistetud vangistust vähendada 1/3 võrra, st 8 kuuni. KarS §

§ 69lg 6, 7 alusel tuleb S.

Kalašnikovi 8 kuule vangistusele lisada varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 kuu 28 päeva vangistust. Liitkaristuseks tuleb mõista seega 9 kuud 28 päeva vangistust. 4. S. Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 60 eurot (1,5 tund), millele 4 lisandub käibemaks 20%, s.o 12 eurot, kokku 72 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 ja § 22 lg 4 ls 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste § 7 lg-st 1, tuleb Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 72 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse, tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5