2-16-17262/89

(8)Tsiviilasi nr 2-16-17262 Resolutsioon:

1. Pärnu Maakohtu 16.05.2017.a määrus jätta muutmata.
2. KÕ määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud laste esindaja kulud, mis jäetakse riigi kanda.
4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
5. Avaldaja esitas 15.11.2016.a avalduse esialgse õiguskaitse korras laste ema alaealiste tütarde eraldamiseks perekonnast ja ajutise eestkoste seadmiseks kuni Saarde valla põhiavalduse menetlemise ajaks. Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse rakendamise korras 16.11.2016.a määrusega Saarde valla esialgse õiguskaitse avalduse ning peatas ajutiselt, s.o kohtumenetluse ajaks laste ema ja puudutatud isiku V hooldusõiguse oma alaealiste laste suhtes ja määras lastele ajutiseks eestkostjaks, kohtumenetluse ajaks, laste elukohajärgse eestkosteasutuse, Saarde valla. 15.12.2016.a esitas avaldaja kohtule avalduse laste emalt ja puudutatud isikult V laste isiku- ja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning enda määramiseks alaealistele eestkostjaks. 19.01.2017.a täiendavas avalduses palus avaldaja ka puudutatud isikult VI isiku- ja varahooldusõiguse puudutatud isiku I suhtes täielikult ära võtta ja määrata lapsele eestkostjaks Saarde valla. Avalduse kohaselt sündis laste ema ja puudutatud isiku VI kooselust XX.XX.XXXX.a tütar L. Poolte kooselu lõppes 2009.a. 2014.a pöördus laste ema kohtusse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning sama aasta juunikuust kuulub lapse hooldusõigus laste emale. Laste ema ja puudutatud isiku V kooselust sündis XX.XX.XXXX.a tütar M ning XX.XX.XXXX.a tütar L. Alates 2014.a juunikuust on Saarde valla lastekaitsetöötajale tulnud erinevat informatsiooni laste ema pereprobleemide kohta. Laste ema elas 2014.a koos kahe noorema tütre isaga Saarde vallas XXX külas. Laste ema ja tema elukaaslane tarvitasid alkoholi, elukaaslaste vahel toimusid pidevad peretülid, sekkunud on politsei. Alates 2015.a elab laste isa, puudutatud isik V, perest eraldi ning laste kasvatamises igapäevaselt ei osale. 2015.a asus pere elama XXX linna, XXX üürikorterisse ning laste ema uus elukaaslane alates 2015.a märtsikuust on RÕ. XXX tänava majaelanike poolt edastati lastekaitsetöötajale informatsiooni, et Õ peres peetakse mitmepäevaseid pidusid, tarvitatakse alkoholi, lärmatakse, korteris viibivad alkoholijoobes mehed ja naised. Korteris pidude ja tülide juures viibisid ka alaealised lapsed. Lastekaitsetöötaja koos sotsiaalnõuniku ja noorsoopolitseinikuga on saadud informatsiooni põhjal teostanud sagedasi kodukülastusi ning kontrollkäike laste ema korterisse, mille raames on tuvastatud, et laste ema koos RÕ-ga on olnud alkoholijoobes, korteris on viibinud alkoholijoobes mehed (kriminaalse taustaga) ja naised, sealsamas on olnud ka lapsed. Korduvalt on laste turvalisuse ja heaolu huvides palutud vanaema LT-l lapsed enda juurde võtta, kuna nende enda ema ei ole olnud võimeline pidutsemiste tõttu tagama lastele turvalist ja laste heaolu arvestavat keskkonda. Kogutud andmete põhjal on laste ema järjepidevalt kuritarvitanud oma vanema õigusi ja seeläbi kahjustanud laste heaolu. Laste ema on jätnud lapsed järelevalveta ja hooletusse. Vestlustest laste ema tuttavatega on selgunud, et naisterahvas on jätnud oma alaealised lapsed tuttavate hoida ning ise lahkunud kodust mitmeks päevaks. Näiteks jättis laste ema 04.07.2015.a oma kaks nooremat last hoida 13-aastasele tütarlapsele ja läks ise sõpradega Tallinna. Sõiduks Tallinna renditi Pärnust rendiauto, autot juhtis juhtimisõiguseta laste ema, autoga tegi naine Tallinnas avarii. Samuti on selgunud, et laste ema paneb oma kõige vanemale tütrele 2

(8)Tsiviilasi nr 2-16-17262 täiskasvanu vastutuse, jättes ta pikemaks ajaks valvama oma väiksemaid õdesid, minnes ise kodust ära. Oma vastutustundetu käitumisega on laste ema seadnud oma alaealised lapsed potentsiaalsesse ohtu, adumata enda kui täiskasvanu vastutust laste heaolu ja turvalisuse tagamisel, seades enda huvid laste omadest kõrgemale. Laste emaga lõpetati üürileping korteriomaniku poolt korteris toimuvate joomingute ja pidude pärast. Laste emale on mitmeid kordi selgitatud, et lastele turvalise elu- ja kasvukeskkonna võimaldamata jätmisel esitatakse kohtule avaldus laste perekonnast eraldamiseks. Laste ema on korduvalt lubanud tagada lastele turvalise elukeskkonna ning lõpetada alkoholi tarbimise ning pidude korraldamise korteris, kuid reaalselt pole laste ema oma elustiili muutnud. Laste ema vanemlike oskuste parandamiseks ja igapäevaelu toimingute toetamiseks määrati talle 2015.a oktoobrist kuni detsembrini tugiisik. Lastekaitsetöötajale ning pere tugiisikule jäi mulje, et laste ema on muutnud oma elukorraldust ning on motiveeritud laste nimel pingutama, kuna korteris tehti remonti, kodu oli soe ja korras, lapsed hooldatud ning tugiisikuteenus lõpetati. Laste ema motivatsioon ei kestnud kaua, kuna aja möödudes pöördus ta oma varasema elukorralduse ja sõprade juurde tagasi ning probleemid peres süvenesid. 2016.a septembris edastati sotsiaalnõunikule MK informatsioon, et XXX külas Õ korteris peetakse jätkuvalt pidusid, korterit külastavad alkoholijoobes inimesed, korteris viibivad samal ajal K alaealised lapsed, kes jäetakse sageli ka üksi koju. 2016.a septembris-oktoobris läbiviidud kodukülastustest selgus, et laste ema pole lõpetanud alkoholi tarbimist, lapsed on jäetud täiskasvanute järelevalveta ööseks üksi koju. Laste ema on jätkuvalt kuritarvitanud oma vanemlikke õigusi ning seeläbi kahjustanud oma laste heaolu. Eeltoodu alusel on põhjendatud seisukoht, et alkoholi liigtarbimine on laste ema jaoks kujunenud probleemiks, kuigi ta ise seda eitab. Kodukülastuste põhjal tehti laste emale ettepanek perele uuesti tugiisiku määramiseks. Laste ema tugiisiku määramisega nõus ei olnud ning saatis lastekaitsetöötajale SMSi järgmise sisuga: „Me ei soovi perele tugiisikut, kuna me ei taha, et võõras inimene käiks meie kodus. Saame ise hakkama.“ Koostööst lastekaitsetöötajaga perele tugiisiku määramiseks ning tugiteenuste osutamisest laste ema pidevalt keeldus, eirates kokkulepitud aegadel lastekaitsetöötaja vastuvõtule tulemist. 14.10.2016.a sõlmiti laste emaga kokkulepe, mille alusel laste ema nõustus osalema sõltuvusnõustamisel, võtma end töötuna arvele Töötukassas, otsima endale töökoha või osalema Töötukassa poolt pakutaval klienditeenindaja koolitusel. Laste ema informeeris lastekaitsetöötajat, et osaleb alates 24.10.2016.a 3-kuulisel klienditeenindaja koolitusel. Kahjuks selgus vestlusest Töötukassa juhtumikorraldajaga, et laste ema on jõudnud koolitusele ainult mõnel üksikul päeval ning Töötukassa kustutas laste ema koolitusel osalejate nimekirjast pidevate puudumiste tõttu. 12.11.2016.a õhtul edastati lastekaitsetöötajale informatsioon abivajavatest lastest. Kodukülastuse käigus selgus, et laste ema kodus pole. Väikesed lapsed – 5aastane ja 3aaastane – olid üksi kodus luku taga, laste emaga kontakti saada polnud võimalik. Lapsed palusid emale helistada ja ema koju kutsuda. Samal õhtul kordusvisiiti tehes oli korteris vaikne, tuled põlesid, kuid täiskasvanuid ilmselt kodus polnud ning lapsed olid jäänud magama. 13.11.2016.a hommikul lastekaitsespetsialisti koputamise peale laste ema korteri ust ei avatud, kuigi enne koputamist kostus toast laste hääli. Korterisse pääsesid sotsiaalnõunik MK ja lastekaitsespetsialist MM alles koos politseinikega. Korter oli kütmata, külm, äärmiselt segamini ja räämas. Korteris viibisid alkoholijoobes mehed, laste ema ja tema kaks tütart. Noorem laps (3-aastane) oli korteris alasti. Laste käed ja jalad olid külmad, süüa olid lapsed saanud viimati laupäeva õhtupoolikul. Lapsed otsustati koheselt viia Pärnu Shalomi laste- ja perede varjupaika. Suurem tütar viibis sel hetkel vanaema juures. Samal päeval tegi Sotsiaalkindlustusamet otsuse kahe väiksema hädaohus oleva lapse suhtes ning lapsed eraldati perekonnast. Laste ema ja kahe väiksema lapse isa õnnestus kohtumisele kutsuda alles 15.11.2016.a. Kohtumisele kaasati ka Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksus. Kohtumisel laste emaga 3

(8)Tsiviilasi nr 2-16-17262 koostööd saavutada ei olnud võimalik, kuna naisterahvas keeldus tekkinud olukorda arutamast, oli üleolev ning lahkus ruumist. Kahe väiksema lapse isa jäi ruumi ning tundus mõistvat sündmuste tõsidust. Laste isa tõi välja, et elab hetkel oma ema juures Võrus ning on töötu. Meesterahvas märkis, et saaks võtta lapsed oma ema koju elama, kuid peaks oma emaga enne seda asjad läbi arutama, kuna planeerib peatselt Soome Vabariiki tööle minna. Puudutatud isik V tõi vestluse jooksul välja, et laste emal esines laste eest hoolitsemisel probleeme juba nende kooselu ajal. Samuti tarvitati kooselu ajal ühiselt alkoholi, mille jooksul tekkisid laste juuresolekul tülid. Tema hinnangul peaksid nii laste ema kui tema abikaasa osalema alkoholiravil, kuna alkoholi tarvitatakse peres palju. Vestluse lõpus sai selgeks, et laste isa ei ole iseseisvalt laste eest kunagi hoolitsenud ning külastused laste juurde on kaootilised. Külastused kestavad tavaliselt ühe päeva. Samuti tunnistas laste isa, et on tulnud ette kordi, mille jooksul hakatakse koos laste ema ja tema abikaasaga külastuse jooksul alkoholi tarvitama. Laste isa väljendas küll muret oma laste tuleviku ja heaolu pärast, kuid ei ole hetkel valmis ise võtma vastutust laste heaolu tagamiseks. Lastekaitsetöötaja vestlusest lastega selgub, et pere ühised ettevõtmised piirduvad ainult ema sõprade külastamisega, kus täiskasvanud tarvitavad alkoholi. Kui lastekaitsetöötaja palus laste ema abikaasal RÕ-l öelda, kus on koos lastega käidud ja mil viisil on koos perega vaba aega veedetud, siis R tunnistas, et polegi koos lastega kusagil käinud ega midagi ühiselt teinud. Samuti selgub vestlustest lastega, et ema jätab nad tihti üksi koju. Vanim laps ütles, et kui nad on üksi kodus ja õdedel on kõht tühi, siis ta annab õdedele saia. Pärnu Lasteküla kasvatajate ütlust mööda peegeldub laste mängudes see, kuidas laste ema on jätnud oma tütred üksi koju: laps palub nutuse häälega, et emme ei läheks ära ega jätaks teda üksi koju, kuid emme keerab ukse triks-traks lukku ja teatab, et lähen küll. Eelnev näitab ilmekalt, et laste ema on käitunud mittehooliva vanemana oma laste suhtes, pole arvestanud laste vajadustega ega hoolinud nende tunnetest. Laste ema pole soovinud varasematest negatiivsetest elusündmustest järeldusi teha, enda käitumist ega elustiili muuta. Vanima lapse õpetaja on märganud, et laps on kodust kooli tulles tihti väsinud olekuga, hommikuti söömata, riided määrdunud. Õpetaja sõnul on laps puhanud olekuga ja hoolitsetud, kui laps on ööbinud vanaema L juures. Antud hetkel on laste emale tehtud valla poolt ettekirjutused oma elukvaliteedi muutmiseks, kus on fikseeritud tööleasumise tähtaeg – 16. detsember, kohustus osaleda sõltuvusnõustamistel, koostöö perele määratud tugiisikuga ning alkoholitarbimise keeld. Praeguseks kogutud andmete põhjal on selgunud, et laste ema on sõlmitud kokkulepet rikkunud, pole lõpetanud laste perest eraldamise järgselt alkoholitarbimist ning naine on olnud alkoholijoobes nii Pärnus tuttavate pool kui ka XXX. Laste ema endine elukaaslane ja kahe noorema lapse isa edastas samuti informatsiooni, et laste ema tarvitab jätkuvalt alkoholi. Laste ema väidab, et soovib lapsi koju tagasi, kuid tema teod ja käitumine ei näita, et naine soovib oma elukorraldust muuta ning lastele turvalist elukeskkonda pakkuda. Laste emaga on lastekaitsetöötajal väga raske läbirääkimisi pidada, sest naine ärritub kergesti, karjub telefonis, pole koostööaldis, süüdistab laste eraldamises perekonnast oma laste vanaema. Laste ema on äärmiselt ebastabiilse käitumisega, mida on väitnud ka Laste ema elukaaslased RÕ ja MT. Kuna laste ema pole lastekaitse vaateväljas oldud aastate jooksul oma ellusuhtumist ega elukvaliteeti muutnud, vaid viibib kodust eemal sõprade pool, pidutseb ning tarvitab jätkuvalt alkohoolseid jooke, ei ole Saarde vald kindel, et kõigi kolme lapse heaolu oleks laste perekonda naasmisel tagatud. Aastate jooksul Saarde valla poolt perele pakutud erinevad toetavad abinõud ja teenused ei ole aidanud kõrvaldada ohtu laste heaolule. Valla poolt on emaga sõlmitud erinevaid kokkuleppeid, kuid laste emal puudub arusaam, järjepidevus ja tahe oma laste eest hoolitseda ja neile hingeliselt turvalist ja armastavat kodu pakkuda. Hooldusõiguse jätmine vanematele, kes on oma elustiili valikul lähtunud ennekõike oma isiklikest huvidest ja heaolust, ei ole põhjendatud ega kooskõlas laste huvidega. 4

(8)Tsiviilasi nr 2-16-17262

1. Laste ema palus jätta avalduse rahuldamata, leides et avaldaja esiletoodu ei vasta tõele.
2. Laste esindaja toetas avaldust. Lastega kohtudes avaldas vanim tütar, et ta sooviks elada pigem lastekülas kui koos emaga, kuna seal on rahulikum. Arvas, et nad võeti ema juurest ära seetõttu, et viimane jõi ja jättis ka nooremad õed üksi. Ema lemmik alkohol oli tema sõnul viin. Neil käis külalisi, kes nende juures jõid. Vahest jäid mõned külalised ka ööseks ning mõnikord toimusid joomised ka mitu päeva järjest. Tema hinnangul võiks ta minna ema juurde tagasi kui viimane loobuks täielikult alkoholi tarvitamisest ja suitsu tegemisest. Ta selgitas, et ema joob koos tema praeguse isa R-ga. Varem oli tema isa M. Esindaja küsimusele, kes on R ütles laps, et see on tema tegelik isa. Laps väitis, et tal on kolm isa. Väiksemad lapsed on nii väikesed, et nad ei suuda vanemast lähtuvaid ohte isegi ajutiselt kõrvaldada.
3. 04.04.2017.a esitas avaldaja kohtu nõudmisel võimalike muude abimeetmete rakendamise osas täiendava seisukoha, milles jäi jätkuvalt avalduse juurde ning märkis, et laste ema pole hoolimata rakendatud abinõudest ja meetmetest suutnud enda elu korraldada selliselt, et lastele oleks tagatud turvaline ja hoolitsev kasvukeskkond. Laste ema ei ole leidnud püsivat töökohta ning tarvitab jätkuvalt alkoholi.
4. 06.04.2017.a - 02.05.2017.a esitas laste ema kohtule kolm tõendit selle kohta, et on alustanud võõrutusravi aprillis 2017.a.
5. Pärnu Maakohus tegi 16.05.2017.a määruse, millega rahuldas avalduse ja võttis laste emalt ja isalt täielikult ära laste isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse. Kohus määras laste eestkostjaks Saarde valla. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda. Laste ema alkoholi tarbimise tõttu pikema aja jooksul, vähemalt alates 2015.a juulist, on ta jätnud väikelapsed hooletusse, on tarvitanud laste juuresolekul alkoholi ning tekitanud laste juuresolekul perevägivallaga seotud olukordi. Samuti ilmneb laste ema käitumisest, et ta ei saa ise aru olukorra tõsidusest ning on olnud ebausaldusväärne, kuivõrd ta ärakuulamisel 20.01.2017.a täielikult eitas alkoholi tarbimist ja selle mõju pere eest hoolitsemisel, on ta siiski märtsis 2017.a sattunud vähemalt kahel korral koos TT ja RÕ-ga politseiintsidenti, mõlemal korral sedastatud, et isikud olid alkoholijoobes. Lisaks on laste ema asunud aprillis 2017.a alkoholi võõrutusravile, mis näitab tema pingutusi probleemi lahendamisel, kuid ka seda, et alkoholisõltuvus tegelikult on, erinevalt sellest, mida laste ema 20.01.2017.a ärakuulamisel kohtule ütles. 20.01.2017.a ärakuulamisel tunnistas ka, et lapsed jäid üksinda koju, millega esines laste eraldamise põhjustanud hooletusse jätmise olukord. Saarde valla ülevaatest nähtub, et laste ema ei ole täitnud viimase poole aasta jooksul nõuetekohaselt ühtegi ettekirjutust ega kokkulepet, millega on kaotanud hetkel usalduse, et ta suudab laste kasvatamisega toime tulla. Kohus leidis eelneva põhjal, et Saarde valla esitatud avaldus tuleb rahuldada. Eeltoodu põhjal tuvastas kohus, et lapse vanemad ei ole pikemat aega täitnud laste suhtes vanema kohustusi piisava hoolsusega, jättes väikesed lapsed korduvalt täiskasvanu järelevalveta või tarbides laste juuresolekul alkoholi, jättes lapsed potentsiaalselt ohtlikku olukorda ja hooletusse, rikkudes vanema kohustusi ja õigusi. Kohus nõustus avaldaja ja lastele määratud esindaja seisukohaga ja leiab, et olukorras, kus vanemad ei ole laste heaolu jaoks vaatamata korduvatele lubadustele endast olenevat panust andnud, vaid probleemid on süvenenud, on põhjendatud laste vanematelt laste täielik hooldusõiguse, s.o isiku- ja varahooldusõiguse, otsustusõiguse ja esindusõiguse äravõtmine, kuna sellega on võimalik tagada väikelastele vaimselt ja hingeliselt stabiilne kasvukeskkond. Lapsed on praegu väikesed ja neil on ilmselt juba tekkinud mitmeaastasest ebaturvalisest kasvukeskkonnast püsivaid kahjustusi ja arengulist mahajäämust, mida saab 5

(8)Tsiviilasi nr 2-16-17262 leevendada ainult rahulik, stabiilne ja turvaline elukeskkond armastava ja toetava (sh vastavat nõustamist saava) hoolduspere juures. Kuigi laste ema on avaldanud soovi saada lapsed tagasi ja on astunud selleks ka mõningaid samme (on asunud alkoholivõõrutusravile ning leidud töökoha), nõustus kohus Saarde valla arvamustega, et lühikese aja muutuste põhjal ei saa hinnata vanema võimet lapsi tegelikult turvaliselt kasvatada. Kohtul ei ole veendumust, et laste ema suudab lapsi turvaliselt kasvatada, kuna viimastest alkoholiga seotud sündmustest märtsis 2017.a on möödas vähem kui kaks kuud. Samuti ei ole vanem aru saanud, et mistahes koolieelikutest laste, aga ka algkooliealise lapse jätmised omapead või tugeva alkoholijoobega isiku(te) järelevalve alla on konkreetsed ohuolukorrad, mis on vanemate õnneks lõppenud siiani hästi, kuid mida kohus ei saa jätta tähelepanuta laste huve kaaludes. Kohus leidis, et arvestades pere alkoholisõltuvuse probleemide tõsidust ja pikaajalisust ning laste tundlikku vanust, peavad vanemad näitama oma tõsiseid kavatsusi ja tahet laste turvaliseks kasvatamiseks oma käitumise, tegude ja püsivate pingutustega pikema aja jooksul (soovitavalt vähemalt paari-kolme aasta jooksul), sh pidama kindlat töökohta, läbima alkoholivõõrutusravi, jätma regulaarse alkoholitarbimise, omandama teadmised laste vajadustest ja laste turvalisest kasvatusest jms. Kõiki menetluses avaldatud asjaolusid arvestades saab kohtu hinnangul pidada kohaldatavat meedet proportsionaalseks laste heaolu tagamisel. Kohus leidis, et eestkostjaks tuleb määrata vastavalt seadusele laste registreeritud elukoha järgne kohalik omavalitsus Saarde vald, kuna füüsilisest isikust sobivat eestkostjat ei ole leitud. Lapsed elavad praegu kasuperes ning võimalik on neile ka hiljem füüsilisest isikust eestkostja leidmine. Esitatud asjaolude kohaselt on Saarde vallavalitsus eestkostja ülesandeid viimastel kuudel juba ka täitnud. Kohtul ei ole alust kahelda Saarde valla oskustes ja võimetes korraldada laste elu neile parimal viisil kuni neile füüsilisest isikust eestkostja määramise või laste täisealiseks saamiseni või eestkoste vajaduse tinginud asjaolude äralangemiseni. 7. 21.05.2017.a esitas laste ema maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 16.11.2016.a kohtumääruse järgi rahuldas kohus Saarde valla taotluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 555 lõike 5 kohaselt ei või ajutist eestkostjat määrata kauemaks kui kuueks kuuks. Laste ema leidis, et 6 kuud sai täis 15.05.2017.a. Seega tegi kohus määruse ühe päeva võrra hiljem. Laste ema leidis, et sellega rikkus kohus laste õigusi, kuna lapsed pidid pärast esialgse õiguskaitse lõppemist olema veel turvakodus. Samuti ei luba TsMS § 555 lõige 5 esialgse õiguskaitse tähtaega pikendada, mis tähendab, et kuue kuu piirides peab olema kaasus lahendatud. Antud juhul väljus kohus kuue kuu piiridest. 22.02.2017.a tühistas ringkonnakohus esialgse õiguskaitse osaliselt. E-toimiku andmetel vaatas uuel läbivaatamisel esialgse õiguskaitse määrust uuesti läbi sama kohtunik, kelle määrus tühistati. Laste ema leidis, et kohtunik oleks pidanud uuel läbivaatamisel end taandama. See on alus maakohtu määruse tühistamiseks TsMS § 656 lõige 1 p 3 järgi. Kohus ei ole lähtunud konkreetsetest tõenditest. On väidetud, et laste ema tarvitab liiga palju alkoholi, kuid samas ei ole ühtegi protokolli ega tõendit, mis kinnitaks, et laste emal on alkoholi probleemid. Maakohus on jäänud selles osas paljasõnaliseks. Eestkosteasutus peab enne asjaolud välja selgitama ning ka kohtule tõendama. Laste ema on palunud võimalust lapsi saada ööseks. Saarde vald on senini keeldunud. See hoiak viitab sellele, et Saarde vallal on eesmärk kaugendada laste ema ja lapsi teineteisest. Perekonnaseadus § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Saarde vald rikub eelkõige lapse õigusi, kuid ka laste ema õigusi lastega aega veeta. Laste ema oleks pärast tööpäeva lõppu alates 18.00 kuni pühapäeva õhtul 16.00 lapsed tagastanud. Sellel ajal oleks ema lastega aega veetnud, käinud väljas nt kinos, ujulas jms kohtades ja teinud seda, mida antud 6

(8)Tsiviilasi nr 2-16-17262 vanuses lastega teha oleks võimalik. Laste hooldusõiguse äravõtmine oli ennatlik. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast peab kohus kasutama vähem piiravaid abinõusid. Käesoleval juhul on kohus ära jätnud lastega suhtlemise võimaluse, mis tähendab, et see piirab ema ja laste õigusi. Lisaks on eestkosteasutus paigutanud lapsed kokku erivajadustega lastega. Erivajadustega lapsed peaksid olema eraldi osakondades. Saarde vald on seadnud oma huvid kõrgemaks laste huvidest, mis näitab, et Saarde vald ei saa eestkostja ülesannetega hakkama.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2. Avaldaja, eestkosteasutus II ja laste esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruse muutmata. Määruse põhjendused
3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 põhjendusi ei korda. Määruskaebuse esitaja vaidlustas maakohtu määrust osas, milles kaebuse esitajalt võeti laste suhtes õigused. Seega ei saa käesolev määruskaebusmenetlus mõjutada määruse kehtivust muus osas. Ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on määruskaebus esitatud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Kaebuse esitaja heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei teinud sisulist lahendit kuue kuu jooksul alates esialgse õiguskaitse rakendamisest vaid hilines lahendi tegemisega ühe päeva. Ringkonnakohus märgib, et see väidetav asjaolu ei saa olla vaidlustatud kohtulahendi tühistamise alus. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse läbivaatamise raames seda, kas maakohus tegi asjas seadusliku ja põhjendatud lõpplahendi. Lõpplahendi tegemist ei mõjuta see, kas maakohus oleks asja lahendanud ühe päeva võrra varem või mitte.
5. Kaebuse esitaja heidab ette seda, et maakohtu kohtunik ennast ei taandanud. Taandamise alusena näeb kaebuse esitaja seda, et esialgse õiguskaitse määrus osaliselt tühistati. Ringkonnakohus märgib, et see asjaolu ei ole kohtuniku taandamise alus. Kohtuniku saab taandada üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Kohtunikul ei ole ilma õigusliku aluseta õigust keelduda õigusemõistmisest. Kaebuse esitaja ei ole kohtu ette toonud ka muid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtunik oleks käesoleva asja puhul olnud erapoolik, kallutatud või oleksid esinenud muud kohtuniku taandamist tingivad asjaolud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.
6. Maakohus ei eksinud asja lahendamise jaoks oluliste järelduste tegemisel ega järelduste tegemise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel. Avaldaja tõi käesoleva tsiviilasja raames väga konkreetselt ja piisavalt detailselt esile asjaolud, mille alusel sai kohus järeldada, et kaebuse esitaja oli sagedasti alkoholijoobes ning jättis lapsed hooletusse, mille tagajärjel sattusid lapsed ohtu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Ka kaebuse esitaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võiksid tingida asjaolude maakohtu poolt tuvastatust teistsuguse tuvastamise või teistsuguse järelduse tegemise. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-16-17262

1. Kaebuse esitaja väljendas kaebuses rahulolematust ka selle suhtes, et eestkostja ülesandeid täitev kohalik omavalitsus ei ole väidetavalt tulnud vastu kõikidele kaebuse esitaja soovidele ja ei ole võimaldanud kaebajale kõikidel kaebuse esitaja poolt soovitud aegadel lastega suhelda. Ringkonnakohus märgib, et need väited ei saa tingida vaidlustatud maakohtu määruse tühistamist. Käesoleva määruskaebuse menetluse raames kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ehk, kas kaebuse esitajalt laste suhtes õiguste äravõtmine on seaduslik ja põhjendatud. See, kui eestkostja ülesandeid täitev kohalik omavalitsus ei võimalda kaebuse esitajale kõikidel soovitud aegadel lastega suhelda, ei tähenda iseenesest, et kaebajalt õiguste äravõtmine oleks põhjendamatu. Ringkonnakohus rõhutab täiendavalt, et eestkostja ülesandeid täitev asutus ei pea igal ajal ja igal juhul võimaldama kaebajale lastega suhtlemist. Eestkostja on kohustatud hoolitsema selle eest, et mistahes tegevused ei kahjustaks lapsi. Kaebuse esitaja väitis määruskaebuses, et Saarde vald on seadnud enda huvid laste huvidest kõrgemale. Sellise väite puhul on tegemist paljasõnalise, tõendamata ja konkretiseerimata väitega. Käesoleva tsiviilasja materjalid viitavad sellele, et kohalik omavalitsus on teinud pikema aja vältel olulisi jõupingutusi laste huvide kaitsmisel ning kohaliku omavalitsuse tegevus on kantud just laste huvide kaitsmise eesmärgist.
2. Kaebuse esitaja väitis määruskaebuses, et laste emalt hooldusõiguse äravõtmine oli ennatlik. See väide ei saa tingida maakohtu määruse tühistamist. Tegemist on paljasõnalise ja konkretiseerimata väitega. Tsiviilasja raames kirjeldas avaldaja, milliseid konkreetseid meetmeid on pikema perioodi jooksul rakendatud. Avaldaja tõi kohtu ette ka asjaolud, millest tuleb järeldada, et muud meetmed ei ole tulemusi andnud. Asja lahendanud maakohus palus avaldajal veel eraldi esile tuua need meetmed, mida on eelnevalt rakendatud ja mida saaks hooldusõiguse äravõtmise asemel rakendada. Seega kontrollis maakohus eraldi seda, kas sedavõrd oluliste meetmete rakendamine on põhjendatud, kas rakendada saaks muid meetmeid ja kas on tõenäoline, et muude meetmete rakendamine võiks tõenäoliselt tagada selle, et kaitset vajavad alaealised lapsed oleksid kaitstud, neile oleks tagatud vajalik kindlus, arengu keskkond ja välistatud oleks laste ohtu sattumine. Tsiviilasja raames kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel tegi maakohus õige järelduse, et senini rakendatud meetmete ebaõnnestumisest ja kaebuse esitaja tegevusest ning suhtumisest tulenevalt muude meetmete rakendamisega lapsed kaitstud ei ole. Ka kaebuse esitaja ise ei ole esile toonud, milliste muude meetmete rakendamine võiks tagada lastele vajalikud arengutingimused ja ohutu kasvamise ja arenemise tingimused.
3. Eespool toodust tulenevalt ei ole alust maakohtu määrust muuta.
4. Määruskaebuse esitaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, muude menetlusosaliste määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätab kohus samuti nende endi kanda. Laste esindaja kulud jäävad riigi kanda. Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 8