Obsah (7)

§ 29§ 23§ 155§ 30§ 120§ 87§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Väärteoasja number 4-17-3288 Otsuse tegemise aeg ja koht 01.august 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasi Kaido Kollomi väärteoasi L

§ 29

lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 23

alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Kaido Kollomile tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 600 (kuussada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil 1 kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx A P 25.05.2017 otsusega väärteoasjas 2590,17,002317 määrati menetlusalusele isikule Kaido Kollomile Liiklusseaduse (LS) § 238 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, sest Kaido Kollom rikkus LS § 34 lg 6 sätestatud sõitjate- või veoseveo nõudeid. Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et ta 29.04.2017 kell 11.45 LääneVirumaal Viru-Nigula vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 20-ndal kilomeetril juhtis autorongi, mis koosnes vedukist (reg. nr. xxxx) ja täishaagisest (reg. nr. xxxx), koormaks 3-meetrine ümarpalk, mis paiknes neljas pakis. Vedukil olev esimene pakk oli nõuetekohaselt kinnitamata koormarihmaga või ketiga. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus Kaido Kollom LS § 34 lg 6 ning Teede- ja Sideministri 28.09.2000 määrus nr. 81 § 17 lg 1 ja 2 nõudeid. Menetlusaluse isiku kohapeal antud ütluste kohaselt juhtis ta autorongi Põdruse-Kunda-Pada teel, koormaks oli ümarpuit, sõitis Kundasse. Koormas oli 3 pakki kinnitatud, välja arvatud auto esimene pakk, mis oli vastu turvasirmi, millega on koorma ettepoole liikumine takistatud. Ümarpuit oli postide vahel, millega oli tagatud ümarmaterjali toestatus, ümarmaterjal oli üksteise vastu ning nende veeremine oli takistatud. Tunnistaja U P kohapeal antud ütluste kohaselt olles 29.04.2017 patrullis Viru-Nigulas koos M K ja teostades liiklusjärelevalvet, märkasid sõidukit xxxx ümarpuidu koormaga, mis ei olnud nõuetekohaselt koormavööga kinnitatud. Peatasid sõiduki kell 11.45 Põdruse-Kunda-Pada tee 26-ndal kilomeetril. Sõidukit juhtis Kaido Kollom, kes ei tunnistanud rikkumist ja soovis üldmenetlust. Tunnistaja ülekuulamise protokolli lisaks on videosalvestis. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult ning väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, videosalvestisega ning tunnistajaga U P ütlustega. Menetlusalune isik juhtis autorongi, mille vedukil olev ümarpuidukoorem oli Teede- ja Sideministri 28.09.2000 määruse nr 81 § 17 lg 1 ja 2 järgi nõuetekohaselt kinnitamata. Vedukil olid olemas kohad koormakinnituste kasutamiseks, kuid menetlusalune isik jättis need teadlikult kasutamata ja koorma kinnitamata. Menetlusaluse isiku arvamus selle kohta, et koorem oli paigutatud selliselt, et välistatud oli selle ohtlikuks muutumine, ei välista siiski ümarpuidu koorma ohtlikuks muutumist teistele liiklejatele, kuna võimalik ei ole vältida ootamatuid ning ettenägematuid olukordi, kus äkilise manöövri tõttu võib koormast kukkunud ümarpuit ohustada teisi liiklejaid. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaolu, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult ja teadlikult ning seadis oma hoolimatu käitumisega ohtu teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti arvestas kohtuväline menetleja asjaolu, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, kuid vaatamata sellele ei ole ta enda hoiakuid muutnud. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus Kaido Kollom liiklusseaduse § 34 lg 6 ning väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 238 järgi.
2. 13.06.2017 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Kaido Kollomi kaebus koos lisadega kohtuvälise menetleja 25.05.2017 otsusele. Kaido Kollom soovis vaidlustada kohtuvälise menetleja 25.05.2017 otsuse täies ulatuses ning see tühistada ja lõpetada 2 väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise alusel või alternatiivselt

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Samas palub menetlusalune isik, et väärteo menetluse lõpetamata jätmisel vähendaks kohus talle määratud rahatrahvi. Ka palub Kaido Kollom hüvitada talle tekkinud menetluskulud riigieelarvelistest vahenditest. Kaebuse esitaja selgitab järgmist:

1. aprillil 2017 vedas ta ümarpuitu metsamaterjali veoselehe nr RMK843615 alusel. Veoselehe kohaselt oli veduki ja haagise koormaks männipaberipuit, mis oli autorongile jaotatud nelja pakina, millest esimese kõrgus oli 1,6 meetrit, teisel 2 meetrit, kolmandal 2,6 meetrit ja neljanda paki kõrgus oli 2,65 meetrit. Veduki tugipostide kõrgus on 2,5 meetrit. LS § 34 lg 6 sätestab, et veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Teede-ja sideministri 28.09.
2. a määrus nr 81 (edaspidi ka Määrus nr 81) on kehtestatud „Autoveoseaduse“ § 23 alusel ning selle § 17 lg 1 kohaselt peab veos olema sõidukile paigutatud, kinnitatud ja kaetud selliselt, et ta ei ohustaks inimesi, ei kahjustaks keskkonda, ei takistaks liiklust ega tekitaks muud varalist kahju. Teede-ja sideministri 28.09.
3. a määrus nr 81 § 17 lg 2 sätestab, et veose kinnitus ja katmine peab tagama, et veos ei lohise, ei ole kukkumisohus, ei kuku sõidukilt, ei tekita tolmu ega ülemäärast müra. Seega ei tulene viidatud määrusest, et veos tuleb sõidukile kinnitada tingimata koormarihmaga või kettidega. Menetlusalune isik leiab, et ta ei ole rikkunud LS § 34 lg 6 esimeses lauses sätestatud nõudeid. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastamist leidnud, et veos oleks ohustanud inimesi, rikkunud keskkonda, põhjustanud varalist kahju või takistanud liiklust. Keskkonna rikkumine, varalise kahju olemasolu ja liiklus takistamine on objektiivselt kontrollitavad. Tagajärgede olemasolu ei ole aga menetluses ette heidetud, see ei tulene ka menetluses uuritud tõenditest. Ka inimeste ohustamine peab olema objektiivsele kõrvaltvaatajale tajutav. Käesoleval juhul ei ole protokollis kirjeldatud niisugust tegu või olukorda, mis oleks ka reaalselt ohustanud inimesi. Esimese puidupaki kinnitamiseks on kasutatud piisavalt kinnitusvahendeid. Määruse 81 § 6 lõike 2 kohaselt võib veose kinnitamiseks kasutada sidumisvöösid, trosse, kette, tugiposte jt vahendeid. Antud juhul kasutas menetlusalune isik esimese puidupaki kinnitamiseks tugiposte, mis olid ligikaudu 1 meeter kõrgemad kui puidupakk, millest tulenevalt oli piisavalt tagatud, et veos ei ohustaks inimesi, ei kahjustaks keskkonda, ei takistaks liiklust ega tekitaks muud varalist kahju. Samuti ei ole väärteoprotokollis heidetud menetlusalusele isikule Määruse nr 81 § 6 nõuete rikkumist. Seega oli menetlusalusel isikul veos nõuetekohaselt kinnitatud. Määruse nr 81 § 9 lg 1 sätestab, et sõidukile paigutatud veose veeremise, nihkumise või ümbermineku vältimiseks tuleb veos vajadusel kinnitada kinnitusvahenditega. Seega ei tulene viidatud määrusest, et veos tuleb kõikidel juhtudel kinnitada koormarihma või ketiga, vaid hinnata tuleb konkreetset vajadust. Väärteoprotokollis ei ole kohtuväline menetleja kirjeldanud, miks oli lisaks tugipostide kasutamisele esimene puidupakk - mis oli oluliselt madalam kui tugipostid - veel täiendavalt vaja kinnitada ketiga või koormarihmaga. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud ka veose paigutamisnõuete (Määruse nr. 81 § 8) ja veose sidumisnõuete (Määruse 81 § 10) rikkumist. Menetlusalune isik leiab, et veduki esimene puidupakk ei ohustanud inimesi, keskkonda, liiklust ega tekitanud muud varalist kahju. Samuti veos ei lohisenud, ei esinenud kukkumisohtu, ei kukkunud sõidukilt, ei tekitanud tolmu ega ülemäärast müra. Kuivõrd esimene puidupakk oli oluliselt madalam kui veduki tugipostid (s.t veduki tugipostide kõrgus on 2,5 meetrit, aga 3 puidupakk oli 1,6 meetrit), esimene puidupakk oli veduki raami ning teise (rihmadega kinnitatud) puidupaki vahel ning puidupaki peal oli paigutatud puitmaterjali tõsteseade, oli esimene puidupakk piisavalt ohutult kinnitatud ja paigutatud. Samuti on eluliselt usutav, et kui puidupakk on nii eest kui tagant kindlustatud ning külgmised tugipostid on ligikaudu üks meeter kõrgemad kui nende vahel asuv puidupakk, siis on ebatõenäoline, et see ohustaks inimesi, kahjustaks keskkonda, takistaks liiklust ja tekitaks muud varalist kahju. Eeltoodus tulenevalt ei saa tõendatuks lugeda menetlusaluse isiku poolt sõidukile paigaldatud koorma nõuetekohaselt kinnitamata jätmist, kuna väärteoprotokollis ei ole nimetatud tegu kirjeldatud viisil, mis võimaldaks hinnata selle koosseisupärasust, sh ei ole põhjendatud, et kuidas ohustas esimese puidupakk inimesi, kahjustaks keskkonda, takistaks liiklust ja tekitaks muud varalist kahju. Ka väärteoprotokollis kajastatud rikutud õigusnormid ei sisalda nõudeid, millised peavad olema kinnitusvahendid ja milline on korrektne kinnitusviis/-tehnika. Samas ei ole selle teo toimepanemise kohta väärteoasjas ka muid tõendeid. Seega ei ole teada, milles seisnes koorma nõuetekohaselt kinnitamata jätmine. Menetlusalune isik on seisukohal, et eeltoodud põhjusel ei ole võimalik anda hinnangut väärteoprotokollis kirjeldatud teo faktilistele asjaoludele ning nende vastavusele LS § 238 kirjeldatud väärteokoosseisule, mistõttu esineb antud juhul väärteomenetlust välistav asjaolu. Kaido Kollom on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. Kohtuväline menetleja asus oma 21.06.2017 vastuskirjas seisukohale, et Kaido Kollom on toimepannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis autorongi, mille vedukil olev ümarpuidu koorem oli Teede-ja Sideministri 28.09.2000 määrusega nr 81 § 17 lg 1 ja 17 lg 2 järgi nõuetekohaselt kinnitamata. Vedukil olid olemas kohad koormakinnituste kasutamiseks, kuid menetlusalune isik jättis need teadlikult kasutamata ja koorma kinnitamata. Menetlusaluse isiku arvamus selle kohta, et koorem oli paigutatud selliselt, et välistatud oli selle ohtlikuks muutumine, ei välista siiski ümarpuidu koorma ohtlikuks muutumist teistele liiklejatele. Menetlusalune isik ei saa vältida ootamatuid ja ettenägematuid olukordasid, kus äkilise manöövri tõttu võib koormast kukkunud ümarpuit ohustada teisi isikuid. Menetlusalune isik seadis oma hoolimatu käitumisega ohtu teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaolu, et menetlusalune isik pani temale inkrimineeritud väärteo toime teadlikult ja väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja isiku käitumises tahtluse. Karistuse määramisel arvestati ka asjaolu, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadse rikkumise eest korduvalt karistatud (09.05.2016 LS § 2612 rikkumine, kiirmenetluse korras karistuseks rahatrahv 400 eurot; 04.05.2016 LS § 2612 rikkkumine, Tartu Maakohus väärteoasjas 4-16-4835 vähendas rahatrahvi 720-lt eurolt 320 eurole). Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab isik sellise suhtumisega, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Ta on saanud varasemate rikkumiste eest karistada, kuid vaatamata sellele ei ole ta oma hoiakuid muutnud. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et menetlusalune isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas 2590,17,002317 muutmata ja Kaido Kollomi kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 4 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

1. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Kaido Kollom rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas LS § 34 lg 6 ning Teede- ja Sideministri (TSM) 28.09.2000 määruse nr. 81 § 17 lg 1 ja 2 nõudeid ning pani toime talle süüks arvatud LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 34 lg 6 kohaselt peab veos olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Veosevedu peab toimuma autoveoseaduse alusel kehtestatud korras. Autoveoseaduse § 23 lg 1 p 2 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kehtestada veose laadimise ja kinnitamise eeskirja. TSM 28.09.2000 määruse nr 81 „Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri“ § 17 lg 1 kohaselt peab veos olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud selliselt, et ta ei ohustaks inimesi, ei kahjustaks keskkonda, ei takistaks liiklust ega tekitaks muud varalist kahju. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab veose kinnitus ja katmine tagama, et veos ei lohise, ei ole kukkumisohus, ei kuku sõidukilt, ei tekita tolmu ega ülemäärast müra. Süüteo asjaolud Kaido Kollomi kohta nähtuvad 29.04.2017.a. koostatud väärteoprotokollis kajastatud rikkumise kirjeldusest (tl 22), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist 29.04.2017 (tl 23), tunnistaja U P ütlustest (tl 24) ja sellele lisatud videosalvestisest (tl 25). Väärteoprotokollis sisalduvast rikkumise kirjeldusest nähtub, et menetlusalune isik Kaido Kollom juhtis 29.04.2017 kell 11.45 Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 20-ndal kilomeetril autorongi, mis koosnes vedukist (reg. nr. xxxx) ja täishaagisest (reg. nr. xxxx), koormaks 3-meetrine ümarpalk, mis paiknes neljas pakis. Vedukil olev esimene pakk oli nõuetekohaselt kinnitamata koormarihmaga või ketiga. Eelmärgituga rikkus Kaido Kollom LS § 34 lg 6 ning Teede- ja Sideministri 28.09.2000 määrus nr. 81 § 17 lg 1 ja 2 nõudeid, selline tegu on kvalifitseeritav LS § 238 järgi, mille kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Menetlusaluse isiku 29.04.2017 ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt alustas sõitu enne kell 9.00, juhtis autorongi Põdruse-Kunda-Pada teel, koormaks oli ümarpuit, sõitis Kundasse. Koormas 3 pakki oli kinnitatud, välja arvatud auto esimene pakk, mis on vastu turvasirmi, millega on takistatud koorma ettepoole liikumine. Ümarpuit oli postide vahel, 5 millega oli tagatud ümarmaterjali toestatus, ümarpuit oli üksteise vastas, ja seega oli nende veeremine takistatud. Xxxx U P tunnistajana antud ütluste kohaselt teostasid 29.04.2017 U P ja M K liiklusjärelevalvet Viru-Nigulas, märkasid sõidukit xxxx ümarpuidu koormaga, peatasid sõiduki Põdruse-Kunda-Pada teel kasutades sinist ja punast vilkurit kell 11.
2. Sõidukit juhtis Kaido Kollom (i.k. 36707076559) ja edasisel kontrollimisel selgus, et ümarpuidu koorem ei olnud nõuetekohaselt koormavööga kinnitatud. Kaido Kollom rikkumist ei tunnistanud. Tunnistaja ütlustest ei selgu, milline osa (sektsioon) koormast oli kinnitamata ning kuidas kinnitamata ümarpuidu pakk veokil asetses. Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja Transpordi Peadirektoraat on 2014.a. välja andnud juhendi „Euroopoa hea tava suunised veose kinnitamise kohta maanteevedudel“ (kättesaadav: https://publications.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/e317a14e-68ab-4ab0-b94139571a2c9f57/language-et/format-PDF/source-32889476). Suuniste eesmärgiks on pakkuda juhiseid veose piisavaks kinnitamiseks kõikides olukordades, mis võivad aset leida tavalistes liiklustingimustes. Suuniste punkti 2.5 kohaselt kasutatakse vertikaaltugesid (tugiposte) sõiduki mõlemal poolel ja nad on ette nähtud silindriliste veoste külgsuunalise liikumise tõkestamiseks. Suuniste punkti 8.2.2 kohaselt peaks ümarpuidu puhul olema koorem tõkestatud esipaneeli vastu. Ohutum on ümarpuitu transportida pikisuunaliselt (sõiduki pikisuunas asetsevalt) ja mitmeks sektsiooniks jaotatuna, iga sektsioon toestatud eraldi vertikaaltugedega. Kummalgi pool ei tohi välimise ülemise palgi keskosa olla kõrgem vertikaaltugedest. Keskmiste palkide keskosa peab olema külgmistest palkidest kõrgem, et „kroonida” koormat ning võimaldada selle korralikku pingutamist sidemetega. Samas kett- või linttropi kasutamine koos pingutiga on üksnes soovituslik. Eespool märgitud juhendis antud suuniseid kordab ka IRU (International Road Transport Union), mille liige Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (Association of Estonian International Road Carriers) ehk ERAA kaudu on, poolt väljaantud juhendmaterjal „Rahvusvahelised suunised veoseohutuse tagamisel maanteetranspordil“ (IRU I-0323, IRU Sekretariaat 2014, Genf/Šveits; kättesaadav: http://www.eraa.ee/doc/Brochure_SafeLoadSecuring_EST_Digital.pdf) ja selle kohaselt välimiste palkide laadimiskõrgus ei tohi olla kõrgem tugipostide kõrgusest; koorma keskel olevad palgid peavad olema kõrgemal äärepalkidest eesmärgiga, et koorma kinnitusvahendeid oleks võimalik korralikult pingutada; kui on vähegi võimalik, siis tuleb koorem blokeerida vastu esipaneeli ning kett või lintsidemete kasutamine koos pingutiga on soovituslik. Tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud videosalvestiselt nähtub, et vedukile laaditud ümarpuidu pakk (esimene sektsioon) oli tugipostide vahel, blokeeritud vastu esipaneeli (ümarpuidu esimese sektsiooni ja juhikabiini vaheline paneel) ja sektsiooni kõrgus oli visuaalselt oluliselt madalam nii tugipostidest kui ka esipaneelist. Ülejäänud puidupakid on visuaalselt tugipostide kõrgused ning on sidemetega kinnitatud. Videosalvestusega on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku väited ümarpuidu esimese sektsiooni paigutuse kohta vedukil. Kohtu hinnangul on ümarpuidu veose esimene sektsioon paigutatud vedukile selliselt, et see vastab juhendile „Euroopa hea tava suunised veose kinnitamise kohta maanteevedudel“. Kohus leiab, et veose paigutamise ja kinnitamise vajaduse hindamisel on menetlusalune isik oma hoolsuskohustuse täitnud, paigutades ümarpuidu esimese paki tugipostidest ja esipaneelist oluliselt madalamale ja blokeeritult vastu esipaneeli ning kinnitades rihmadega järgnevad ümarpuidu pakid vältides selliselt puidupaki veeremise, nihkumise, lohisemise, kukkumise, keskkonna ja muu varalise kahju tekkimise võimaluse ning tagades veo ohutuse. 6 TSM 28.09.2000 määruse nr. 81 kolmandas peatükis veose laadimist reguleerivate normide (§ 8 - veose paigutamine sõidukile; § 9 – veose kinnitus; § 10 – veose sidumine; § 11 – veose katmine) rikkumist ei ole menetlusalusele isikule ette heidetud. Lisaks märgib kohus, et TSM 28.09.2000 määrus nr. 81 ei sätesta, et veos tuleb ilmtingimata kinnitada koormarihma või kettidega ja määruse § 9 lg 1 kohaselt tuleb seda teha üksnes vajadusel. Vajaduse hindamine võib olla aga ka holistiline (ehk terviku üldmulje põhine). Juhendmaterjalide kohaselt on ka veose ohutuse üheks kontrollimeetodiks subjektiivne ehk visuaalne hindamine, kusjuures ametnik peab veose kinnituse kontrollimisele lähenema samuti holistiliselt, arvestades kõiki asjakohaseid elemente. Nende elementide hulka kuuluvad sõiduk ja selle sobivus veose transportimiseks, kinnitamisel kasutatud osade tugevus ja seisukord, kasutatud meetod või meetodite kombinatsioon ja kinnitusvahendid. Tunnistaja ülekuulamisele protokollile lisatud videosalvestisest nähtub asjaolu, et politseinikud arutasid omavahel, kas peatada sõiduk või lasta tal minna. Politseinike omavahelisest vestlusest tuleneb, et liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud ei olnud kindlad, kas tegemist oli liiklusseaduse rikkumisega või mitte. Lisaks märgib kohus, et väärteoprotokollis on märgitud, et sõiduk peeti kinni Põdruse-KundaPada tee 20-ndal kilomeetril, kuid tunnistaja U P ütluste kohaselt peeti sõiduk kinni sama tee 26-ndal kilomeetril. Riigikohus on 29.05.2003 otsuses nr 3-1-1-75-03 märkinud, et „Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest.“ Ka on Riigikohus 21.10.2011 otsuses nr 3-1-1-80-11 asunud seisukohale, et menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine teenib esmajoones mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta tõendusliku teabe kogumise eesmärki. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt asub maakohus seisukohale, et tunnistaja ütlustel on väärteoasjas otsuse tegemisel oluline osakaal ning käesoleval juhul tunnistaja U Pi ütlused väärteo toimepanemise koha osas ei ole usaldusväärsed, kuna ei ole kooskõlas väärteoprotokollis märgituga. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses sisalduv seisukoht, et vedukil olid kohad koormakinnituste kasutamiseks, kuid menetlusalune isik jättis need teadlikult kasutamata ja koorma kinnitamata, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Asjaolu, et Kaido Kollomi juhitud sõidukil olid koormakinnituste kohad faktiliselt olemas, ei tähenda, et Kaido Kollomi poolt 29.04.2017 Põdruse-Kunda-Pada teel teostataval veol oli kohustus neid kohti vedukil kasutada. Ka ei pea kohus asjakohaseks kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses olevat argumenti, et menetlusalune isik ei saa vältida ootamatuid ja ettenägematuid olukordasid. Kohus märgib, et ootamatud ning ennenägematud ongi sellised olukorrad, mida ei ole võimalik ette näha ning seetõttu ei ole võimalik ka nende vastu kindlustuda. Käesoleval juhul oli menetlusalune isik kohtu hinnangul välistanud potentsiaalse (võimaliku varjatud) ohu kaasliiklejate elule ja tervisele.
3. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Kaido Kollomi käitumises puuduvad LS § 238 süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kaido Kollomi juhitud sõiduki puhul ei olnud ümarpuidu esimese sektsiooni kinnitamine rihmade või kettidega kohustuslik, tal puudus kohustus vedukil olemasolevate koormakinnituskohtade kasutamiseks, seetõttu ei saa talle ette heita ka nõuetekohaselt kinnitamata veose vedamist. Kaido Kollomi käitumises puudub temale ette heidetud väärteo koosseis. 7 Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule LS § 238 alusel karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot põhjendamata ja tuleb tühistada.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohus on tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise alused ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

Kaido Kollomi kaebus tuleb rahuldada täies ulatuses. 7. 06.07.2017 esitas menetlusaluse isiku Kaido Kollomi kaitsja Mihkel Nukka kohtu nõudel menetluskulude nimekirja menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Nimekirjast nähtuvad väärteoasjas tehtud toimingud ning nende peale kulunud aeg: õigusabi toimingutele on kulunud 5 tundi hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks, seega tuli Kaido Kollomil õigusabi osutamise eest tasuda 600 eurot (sh käibemaks summas 100 eurot). Menetlusalune isik on kinnitanud, et kõik menetluskulud seonduvad käesoleva väärteoasjaga ning tal puudub eraisikuna õigus käbemaksu maha arvamiseks. Kohus leiab, et õigusabi eest tasumisele kuuluv summa on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega kuulub menetlusalusele isikule Kaido Kollomile

§ 23

alusel hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 600 eurot riigieelarve vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 8