) § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra: 1/4 2-16-125484
lg 1 p 10) Edasikaebamise õigus lihtmenetluse asjas puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 lg 1 ja § 627 lg
lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt 2/4 2-16-125484
lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Arvestades hagihinda, on
Kohus tutvunud, tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 7. Poolte vahel ei ole vaidlust 03.09.2014 sõlmitud järelmaksulepingu ja liitumislepingu, 12.01.2014 sõlmitud järelmaksulepingu, 16.06.2014 sõlmitud järelmaksulepingu ja liitumislepingu ning nende tingimuste üle, kostja on võlgnevust tunnistanud (tl 90). Tulenevalt
lg 2 p-st 2 koostoimes
lõikega 1 rahuldab kohus hagi põhivõlgnevuse osas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 03.09.2014 sõlmitud järelmaksulepingust ja liitumislepingust, 12.01.2014 sõlmitud järelmaksulepingust, 16.06.2014 sõlmitud järelmaksulepingust ja liitumislepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 1 348, 18 eurot.
Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. 10. Alates 19.04.2015 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0, 02% päevas. Hageja arvestas viivist 0, 15% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arve nr 45820287 eest 183, 35 eurot. 11. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1531, 53 eurot, sh põhiosa 1 348, 18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,02% päevas, so 183, 35 eurot arve nr 45820287 eest ning viivise põhiosalt alates 28.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 3/4 2-16-125484 12. Tulenevalt
lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 13. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 56, 80% ulatuses (1 531, 53 / 2 696, 31), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 56, 80% kostja kanda ja 43, 20% hageja kanda. 14.
lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 15. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 275 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 80, 89 eurot ja hagimenetluses 194, 11 eurot) ja õigusabikulud 970 eurot käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse koostamisele kulunud aega ei ole märgitud (tl 20). 16 .
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). 17. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 149, 86 eurot, sh tasutud riigilõiv 88, 90 eurot (175*50,80%) ja lepingulise esindaja kulu 60, 96 eurot (120*50,80%) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (149, 86 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. OTSUSE TÄITMISE KORD 18.
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuna hageja on nõus sellega, et ksotja tasub hagejale võlgnevuse tasumiseks vähemalt 50 eurot kuus, siis määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.