300 eurot ja
02.04.2017 koostatud väärteoprotokolli nr 20170402381501 kohaselt 02.04.2017 kell 01:16, Tallinnas, Pärnu maantee ja G.Otsa ristmikul liikudes Vabaduse väljaku suunas Ivan Žarov juhtis mootorsõidukit ja ei peatunud sõidukiga reguleerimata ülekäiguraja ees, ohustades sellega jalakäijaid, kes olid astunud ülekäigurajale. Möödus pärisuunavööndis reguleerimata ülekäiguraja ees enne ülekäigurada peatunud sõidukist. Juht ei veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud jalakäijat. Juht tekitas oma teoga liiklusohu. Seega rikkus Ivan Žarov
lg 4 ja lg 5 nõudeid ja pani toime
Kaebuse sisu 16.05.2017 esitas Ivan Žarov kohtule kaebuse, milles leiab, et kui ta lähenes ülekäigurajale, siis tema poolt juhitud auto kiirus oli umbes 30-40 km/h. Kuna parempoolne rida oli masinaid täis, mis seisid järjekorras parempoolse pöörde sooritamiseks (seega oli piiratud parempoolse ülekäiguraja nähtavus), siis lähenedes ülekäigurajale veendus, et ülekäigurajal jalakäijaid näha ei ole ja otsustas mitte peatuda ja sõita edasi. Ei nõustu sellega, et tekitas liiklusohtu jalakäijatele. Taksondus on tema pere sissetuleku ainuke allikas ja juhtimisõiguse äravõtmine isegi kaheks kuuks on tema pere jaoks väga oluline löök. Seega Ivan Žarov palub määratud rahatrahv vähendada kuni 100 euroni ja tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas jäi väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja leidis, et väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning menetlusnorme rikutud ei ole. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik õigustab kaebuses oma käitumist, ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võinud võimalikest tagajärgedest. Määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud Ivan Žarovi kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Ivan Žarov teatas kohtule esitatud kaebuses, et ta ei soovi kohtust osa võtta. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul on Ivan Žarov poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Menetlusalune isik Ivan Žarov 02.04.2017 andis ütlusi, et sõitis mööda Pärnu maanteed vasakpoolsemas reas seal, kus saab liikuda ühistransport. Parempoolne rida on keeramiseks kino „Sõprus“ poole. Sõidutas kahte klienti klubisse „Teater“. Sõitis mööda ülekäigurada Pärnu maantee ja Georg Otsa ristmikul ja paremalt tulid jalakäijad, kuid tema neid ei näinud autode tõttu. - Videosalvestus CD-plaadil (2316,17,002402), mis vastab VTMS § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2302,17,002402, salvestisest nähtub millistel asjaoludel ja kelle poolt see on loodud. Videosalvestise metaandmetest on näha, millal see on tehtud (salvestis 20170402_2820 tehtud 02.04.2017 kell 1:25:25 - tuvastatud rikkumine). Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – Pärnu maanteel ülekäiguraja taga peatub tsiviilvärvides politseisõiduk ja selle paremalt poolt suurel kiirusel möödub hõbedat värvi taksosõiduk Mercedes-Benz (registreerimisnumber ei ole nähtav), paremalt ülekäigurajal liiguvad 4 jalakäijat. Järgmine hetk on näha politseisireeni peegeldust politseisõiduki esiklaasil. Samuti videolt on näha, kuidas toimus mootorsõiduki Mercedes-Benz reg.nr 679 BKX peatamine ning juhipoolsest uksest Ivan Žarovi väljumine (heledamat värvi jopes ja teksades meesterahvas), kes suundub politseiautosse. 2 - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Ivan Žarovil on üks kehtiv kriminaalkaristus (vabanes 27.07.2016) ja kolm kehtivat väärteokaristust:
lg 2 järgi (24.12.2016),
lg 1 järgi (28.09.2016) ning
Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Ivan Žarov süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik Ivan Žarov juhtis mootorsõidukit ja ei peatunud sõidukiga reguleerimata ülekäiguraja ees, ohustades sellega jalakäijaid, kes olid astunud ülekäigurajale. Möödus pärisuunavööndis reguleerimata ülekäiguraja ees enne ülekäigurada peatunud sõidukist. Juht ei veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud jalakäijat. Juht tekitas oma teoga liiklusohu. Ivan Žarovi käitumine sisaldab
S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Puutuvalt subjektiivsesse külge leiab kohus, et Ivan Žarov pani süüteo toime otsese tahtlusega (dolus directus) - kaebaja tunnistas, et nägi paremas reas peatunud sõidukeid, kuid jätkas sõitmist ja kliente sõidutamist. Seega Ivan Žarov teadis kindlalt, et peatunud sõidukid lasevad jalakäijaid läbi, kuid soovides kiiremini jõuda sihtkohta (klubi „Teater“), oli tema suhtumine ülekäigurajale astunud jalakäijatele ükskõikne. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik Ivan Žarov, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
222 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Ivan Žarovi
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud
Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavad või karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13, p 19). 3 Kohus leiab, et arvestades neljale jalakäijale tekitatud ohtu, menetlusaluse isiku süü
Ivan Žarov ei ole väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebuse esitaja rikkumine on jäädvustatud videosalvestusel. Hoolimatu suhtumist oma teosse iseloomustavad järgmised asjaolud: varakevadel, mil sõiduteed on libedad, laupäeva öösel, Tallinna südalinnas, Ivan Žarov sõidab mööda Pärnu maanteed kiirusega 3040 km/h ning ei vähenda seda ka siis, kui ta näeb paremal pool enne jalakäijate ülekäigurada peatunud sõidukeid. Peale politsei poolt vilkurite sisse lülitamist Ivan Žarovi poolt juhitud mootorsõiduk kaob vaateväljast ja jätkab liikumist ka siis, kui politseisõiduk teda jälitab ning sõit lõpeb vaid klubi „Teater“ juures. Salvestisest nähtub, et vaatamata halbadele liiklustingimustele (nõrk valgustus, hämarus, niiskus) kaebaja sõidutab suurel kiirusel Tallinna südalinnas oma kliente, mis viitab sellele, et ta peab täiesti tähtsusetuks nii iseenda ja sõidukis viibivate kaasreisijate, kuid ka teiste liiklejate elu ja tervist (sõidukijuhid, jalakäijad). Ei ole eluliselt usutav, et taksondusest elatuv inimene ei tea, et Pärnu mnt ja Georg otsa ülekäigurajal tihti liiguvad jalakäijad ja sellel ristmikul tuleb olla eriti ettevaatlik. Nimetatud asjaolude tahtlik eiramine viitab sellele, et Ivan Žarov kujutab endast liikluses kõrget ohtu nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades ohustatud jalakäijate arvu (4 inimest) ning ka seda, et tema sõidukis oli veel kaks isikut, kaebuse esitaja süü on kindlasti üle keskmise, sest puuduvad süüd kergendavad asjaolud ning kaebajat oli varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, mille tõttu puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja käitumine ajas on muutunud ohtlikumaks. Kuivõrd kaebuse esitajat lühikese aja jooksul juba kahe liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud (28.09.2016 ja 24.12.2016), siis on eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud põhikaristuse määramine üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, s.o rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses on proportsionaalne kaebaja süü suurusega, tema poolt toime pandud teo raskusega ja tema isikuga. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine Ivan Žarovi suhtes on põhjendatud, arvestades eripreventiivseid eesmärke ning õiguskorra tagamise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda sellest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, eelkõige liikluse valdkonnas. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (
Samuti on menetlusalust isikut karistatud
Nimetatud karistused ei ole karistusregistrist kustutatud ja nad on määratud samaliigiliste rikkumiste eest. Tutvudes karistusregistri andmetega selgub, et Ivan Žarov ei ole oma käitumise õigusvastasusest aru saanud ning kujutab kõrgendatud ohtu mitte ainult endale, vaid kogu ümbruskonnale, pannes ohtu kõikide teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Riigikohus kohtulahendis nr 3-1-1-122-13 on rõhutanud, et korduv nõuete rikkumine järeldab isiku allumatust kehtestatud korrale, 4 mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Selline isiku käitumine – mootorsõiduki juhi poolt süstemaatiline liiklusnõuete rikkumine 8 kuu jooksul - näitab ilmselgelt, et Ivan Žarov ei ole teinud järeldusi talle eelnevalt mõistetud väärteokaristustest ning need ei ole mõjutanud süüdlast edaspidi liiklusalaste süütegude toimepanemisest hoiduma. Isiku poolt toimepandud tegu on hoopiski üks raskemaid liiklusalaste nõuete rikkumisi, mis ohustab nii rikkumise toime pannud liikleja enda kui ka teiste liikluses osalejate elu ja tervist. Kohus leiab, et ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine, kui sellega on tekitatud liiklusoht, on igal juhul suurema ohu allikat valdava mootorsõidukijuhi poolt selgelt tajutav ja tahtlik tegu ning iga mootorsõiduki juht on kohustatud mõistma, et selline käitumine on lubamatu ning hoolimatu kõigi heausksete liiklejate suhtes. Eelnevalt on Ivan Žarovi väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Lisaks Ivan Žarov taotleb kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuses karistusotsuse tühistamist seetõttu, et taksondus on tema pere peamine sissetuleku allikas. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab kaebaja oma töökoha. Ainult see asjaolu, et kahe kuu jooksul isikul puudub juhtimisõigus ei tee teda töövõimetuks. Ivan Žarov ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendi selle kohta, miks tema töökohustuste täitmiseks on hädavajalik autoga liikumine. Ainult asjaolu, et laupäeva öösel isik sõidab taksoga ei tõenda, et isik on proffesionaalne taksojuht. Selle vastu räägib ka käesolevas menetluses tuvastatud isiku käitumine, kes ohustades nii ennast kui teisi kiirustab kliente sõidutama. Kohus on seisukohal, et lisakaristuse eripreventiivne iseloom kindlasti peab mõjutama Ivan Žarovi käitumisele ka edaspidiselt, ning tulevikus isik hakkab tõsisemalt suhtuma enda liikluskäitumisele. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et 02.04.2017 rikkumine oli toime pandud pühapäeval, öisel ajal kell 01.16, s.o. ajal, millal nädalavahetusel aina rohkem inimesi hakkab liikuma ning pimeduses nende tähelepanelikkus on madalam, kui päevasel ajal. Lisaks oli tegemist ajaga, millal eksisteeris libeduse oht ja kiiruse 30-40 km/h puhul sõiduki üle juhitavuse kaotamine ilmtingimata võis lõppeda traagiliselt s.h. ka teiste liiklejate jaoks. Samuti kaebaja poolt teostatud analüüs enda liiklusalasele käitumisele on hämmastav, isik absoluutselt ei ole oma veast aru saanud, mis tõendab, et ta ei teinud juhtunust vajalikud järeldused. Lähtudes eeltoodust kohus asub seisukohale, et väidetav töö võimalik kaotamine ei saa olla iseseisevaks põhjuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise mitterakendamiseks, sellist iseseisvat võimalust ei näe ette ka KarS § 50, kus ainsa välistatakse juhtimisõiguse äravõtmise isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus leiab, et rahatrahv 75 trahviühikut summas 300 eurot on üldjoontes proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Määratud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks on vajalik, et isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Tutvunud kaebusega, videosalvestusega, kaebuse esitaja ütlustega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et Ivan Žarovi kaebus ei kuulu rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.04.2017 otsus nr 2316,17,002402 – muutmata. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.