1-16-852/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-852 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vadim Kisljakovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 30.05.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Vadim Kisljakov, isikukood 39303212210, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Vadim Kisljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Kisljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vadim Kisljakov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus 15.03.2016 ja lõpp 09.07.
2. 1 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 09.05.
3. Vadim Kisljakov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 42). Kinnipidamisasutusest Vadim Kisljakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja reaalselt vanglakaristust kannab 2-st korda. Kuriteod varieeruvad, kuid on valdavalt toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Soodusteguriks on puudulikud sotsiaalsed ja toimetuleku oskused, prosotsiaalse võrgustiku puudumine ning mõjutatavus. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust seoses ametniku korraldusele mitteallumise, nimesildi lõhkumise ja tubakatoodete hoidmise eest keelatud ajal ning kohas (sh karistatud kartserisse paigutamisega). Eelmise vangistuse ajal osalenud riigikeele A2 ja B1 tasemeõppes. Eesti keelest saab aru, vajadusel räägib, esineb vigu. Rahvastikuregistri andmetel on registreeritud elukoht KOV täpsusega xxx linn, peale vangistust suundub elama xxx-sse (kirjalik nõusolek elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ja garantiikiri isiku vastuvõtmiseks olemas). Enne vangistust lõpetas xxx ja töötas xxx kaks kuud hooajatööl. Tuli töölt ära ja ca aasta enne vahistamist elatus kriminaalsest tulust, mille eest ostis ta endale asju ning toitu. K-raha andmetel on isikul seisuga 12.04.2017 rahalisi nõudeid 1658,43 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad isa ja isapoolne vanaema. Lähedastest suhtleb ainult venna ning vähesel määral ka endise elukaaslasega. Suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud. Vanglas diagnoositi narkosõltuvus marihuaanast. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku isa, vanaema, ema poolt sugulane ja noorem vend. Vangiregistri andmetel on kinnipeetaval abikaasa/elukaaslane M. G.. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama xxx-s, kus on olemas kõik eluks vajalik (seda kinnitas ka xxx nõustaja R. K. ja andis ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve aparaadi paigaldamiseks). Käitumist vabaduses võib mõjutada joovastite tarvitamine, suhtlemine teiste narkomaanide ja kriminaalse taustaga isikutega. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 29-31) ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Vadim Kisljakovi varasemast elukäigust nähtuvalt on ta toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja talle on mitmel korral kohaldatud tõkendina vahistamist ning karistatud teda reaalse vangistusega. Hoolimata sellest, et isikule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, ei teinud isik oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid ning pani taas toime uue kuriteo. Vadim Kisljakovi materjalidest nähtub, et tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vadim Kisljakovile varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega puudub prokuröri hinnangul alus arvata, et sellel korral on Vadim Kisljakovile mõistetud ja reaalselt senini ärakantud karistus täitnud karistuseesmärke. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja nendega on taotletud suuremat tulu. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 2 Vadim Kisljakov selgitas kohtuistungil, et ta teadvustab endale probleemi ja alustaks kõigepealt narkosõltuvuse probleemi lahendamisega. Praegune vanglakakrustus on talle mõju juba avaldanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Vadim Kisljakov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vadim Kisljakov lõpetas enne vangistust xxx. Eriala ei oma (õppis eelmise vangistuse ajal keevitamist, kuid vabanes enne lõpetamist), on osalenud riigikeele õpingutel. Vabaduses töötas ametlikult xxx-s kaks kuud hooajatööl, pärast mida elatus kriminaaltulust. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud neljal korral (varguse, röövimise, arvutikelmuse, asja omavolilise kasutamise katse ja võõra asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele). Käesoleval hetkel kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, varguse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara valdamise eest. Kinnipeetaval on viis kehtivat väärteokaristust – 1 NPALS 151 lg 1 järgi (narkootikumidega seotud süütegu), 2 KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine), 1 ÜTS § 547 lg 1 järgi (piletita sõit ühistranspordis) ja 1 LS § 259 lg 1 järgi (muu liiklusalane rikkumine). Kõik rahatrahvid on tasumata. Kinnipeetavale koostati individuaalne täitmiskava alles 09.03.2017, mistõttu pole käesoleva vangistuse jooksul jõudnud erinevates tegevustes osaleda. Isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust seoses allumatuse, vara lõhkumise ja tubakatoodete keelataud ajal ning kohas hoidmisega. Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 22.01.
4. Vabanemise korral soovib elama asuda xxx-sse. Tegemist on tegemist elektroonilise järelevalve jaoks sobiva keskusega, mis korraldab alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programme. Esitatud on garantiikiri. Vadim Kisljakovi lähedasteks on noorem vend ja endine elukaaslane. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgselt lähedaste toetus ja garanteeritud elukoht rehabiliatsioonikeskuses. Samas märgib kohus, et kinnipeetava 3 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kõigepealt peatub kohus süüdimõistetu varasemal käitumisel. Nimelt on isik korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et tal on juba teatav kriminaalne käitumismuster välja kujunenud. Teiseks toonitab kohus, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Vadim Kisljakovil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ja tegemist ei ole vähetähtsate rikkumistega), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et isik oli kuulutatud tagaotsitavaks seoses faktiga, et ta ei ilmunud oma kohtuasja kohtuliku arutamise istungile. Ühtlasi on tal diagnoositud narkosõltuvus. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.07.2018, s.o pisut rohkem kui aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. 4 Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Vadim Kisljakovil on diagnoositud narkosõltuvus ja viibimine xxx programmis on vabatahtlik, ei teki kohtul veendumust, et isik suudaks korrektselt katseaja tingimusi täita. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Vastupidise veendumuse võiks kohtus tekitada isiku hea käitumine kinnipidamisasutuses, kuid antud juhul see eeldus täidetud ei ole (kehtivad distsiplinaarkaristused). Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja omandi kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vadim Kisljakovi temale Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5