KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
- juuli 2017 Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-17-2087 P.S. hagi P.S. vastu elatise suurendamise nõudes Hagi hind 864 eurot (96 x 9) Menetleja kohtunik Kadi Aavik Hageja alaealine P.S. (isikukood XXX; aadress XXX) Hageja seaduslik esindaja J.V. (XXX, e-post: XXX) Kostja P.S. (isikukood XXX; aadress XXX, e-post: XXX) RESOLUTSIOON
- Rahuldada P.S. hagi P.S. vastu elatise suurendamise nõudes.
- Muuta Tartu Maakohtu 10.06.2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-22018 P.S.lt välja mõistetud elatise suurust ning elatist saama õigustatud isikut järgnevalt: välja mõista P.S.lt P.S. kasuks alates
- juuli 2017 kuni P.S. täisealiseks saamiseni (24.04.2024.a.) igakuiselt elatis summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot.
- Välja mõista P.S.lt P.S. kasuks ühekordne hüvitis perioodil 08.02.2017 kuni 20.07.2017 vähemmakstud elatise eest summas 140 eurot (4 x 35).
- Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o. iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
- Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele lapse ema J.V.i pangakontole (konto nr XXX XXX).
- Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid ei esinenud.
- Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord TsMS § 630 kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Lk 1/
(5)ASJAOLUD Hageja on 08.02.2017 esitanud kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks ning nõudnud alates 01.01.2017, s.o tagasiulatuvalt, kostjalt elatist miinimumsummas, s.o 235 eurot kalendrikuus (tl 1-3). Hagiavaldusele on tõendina lisatud hageja sünnitunnistus (tl 4). Hageja kogukulutused ning vajadused kalendrikuus on hagi kohaselt 880 eurot. Kostja on 10.02.2017 kohtule kirjalikult vastanud (tl 14) ning avaldanud, et on hagejale tasunud aastaid igakuiselt elatist 200-250 eurot. Kostja selgitab, et on ostnud ja saatnud hagejale riideid ja jalanõusid, kuid see hageja ema ei rahulda. Kuid nüüd on kostja töötu ning on pidanud pikka aega elama abikaasa palgast, mistõttu on ka elatise tasumisega veidi hilinenud. Kostja pere igakuised kulud tasutakse samuti abikaasa palgast. Lisaks selgitab kostja, et tema peres kasvab veel üks 6-aastane laps, kelle ülalpidamiseks samuti raha kulub. Kostja viitab, et hageja ema peres kasvab veel 3 last ning kahtleb, et hageja söök eraldi tehakse. Kostja on välja toonud, et tema abikaasa palk on 1560 eurot, millest makstakse hagejale 200 eurot, lasteaiamaksuks 233,29 eurot, korteriüüriks 1255 eurot, internetiks 13,80 eurot, elektriks 67,89 eurot ning telefoniarveks 56,37 eurot. Kostja kogukulud on maksudena 1826,35 eurot. Kostja on kindlasti nõus ka edaspidi hagejale igakuist toetust maksma, kuid palub kohtul määrata elatiseks õiglane summa (tl 14). Kostja on tõenditena esitanud ekraanipilte soomekeelsetest väljavõtetest tema väljaminekute kohta (tl 15-20). Hageja esindaja esitas kostja vastuse kohta oma seisukoha 27.02.2017, milles avaldas muuhulgas, et elatise maksmisega on kostjal viimasel ajal probleeme olnud ning samuti leiab hageja esindaja, et kostja ei ole andnud täit ülevaadet oma pere rahalisest olukorrast ning püüab võimalikult suurel määral makstava elatise suurust vähendada (tl 23-25). Hageja esindaja lisas oma seisukohale konto väljavõtte, millest on näha kostjapoolne elatise tasumine (tl 26-37). Kostja esitas 05.04.2017 vastuse, milles selgitas, et ta ei ole elatise maksmist vältinud, kuid hetkel on perel raske majanduslik olukord (tl 42). Hageja esindaja esitas kostja vastusele arvamuse 17.04.2017, milles avaldab, et elatise summa peab laekuma korrapäraselt. Lapse vajadused ja elamine tõusevad igal aastal ja ei ole õige, et kostja tasub elatist oma tahtmise järgi (tl 43-44). Kostja esitas oma seisukoha hageja esindaja vastusele 17.05.2017, milles avaldab, et tema pere rahaline olukord on raske ning tema erialal on raske tööd leida (tl 45). Kohus kohustas hagejat ja kostjat 30.05.2017 määrusega esitama kohtule oma pangakontode väljavõtted perioodi 30.05.2016 kuni 30.05.2017 kohta ning aruanded nimetatud perioodil saadud tulude kohta (tl 46-47). Kostja teatas 01.06.2017 kirja teel kohtule, et tal ei ole võimalik pangast väljavõtet saada, kuna on olnud üle aasta töötu ning vananenud on nii pangakaart kui ka tunnused netipanka sisse logimiseks. Tulusid tal ei ole olnud. Kostja esitas kohtule soomekeelse isaduse tuvastamise dokumendi ning pildi lapse isikut tõendavast dokumendist (tl 49-51). Hageja esindaja esitas kohtule 15.06.2017 konto väljavõtte ning aruande saadud tulude kohta (tl 52-73). Lk 2/
(5)Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostjal kaks alaealist last P.S. ja D.S.(tl 82). KOHTU PÕHJENDUSED Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Päringust kohtute infosüsteemi (KIS) nähtub, et Tartu Maakohtu 10.06.2009.a tagaseljaotsusega on kostjalt hageja ema kasuks välja mõistetud elatis summas 139,01 eurot (s.o 2175 krooni) kuus (tl 5-6). Üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). (p 9) Tartu Maakohtu 10.06.2009.a tagaseljaotsusega on elatis väljamõistetud kostjalt tolleaegses miinimummääras. Varasema kohtupraktika kohaselt ei pea miinimummääras elatise nõudmisel üldjuhul elatise nõuet täiendavalt põhjendama. Hageja on taotlenud elatise suurendamist, tuues välja lapse vajadused, milleks on 880 eurot kuus. Seega oleks mõlema vanema kanda lapse vajadused 440 eurot (880:2) kuus. Kostja ei ole lapse vajadustele otseselt vastu vaielnud, märkides üksnes, et kuna hageja peres kasvab veel lapsi, siis ilmselt sööki hagejale eraldi ei tehta. Samuti on kostja avaldanud, et tal on veel üks laps, toomata samas välja tema konkreetsed vajadused ning ülalpidamiskulutused. Riigikohus on 07.12.2009.a. lahendis nr 3-2-1-127-09 selgitanud, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Hageja esindaja lapse emana elab hagejaga koos ja rahuldab ta kõik lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta oma Lk 3/
(5)kohustusi ja varalist seisundit arvestades pole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja põhilisteks vastuargumentideks on asjaolud, et tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, keda ta on samuti kohustatud ülal pidama, ning tal ei ole hetkel töökohta, kuna tema erialal on tööd raske leida. Kohus on tõendeid analüüsides jõudnud seisukohale, et kuigi kostja on märkinud, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps (seda asjaolu tõendab ka väljavõte rahvastikuregistrist), ei ole kostja tõendanud, et hagi rahuldamise korral oleks teine laps vähem kindlustatud. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra, kuid kostja ei ole oma seisukohti erinevalt hageja esindajast nõuetekohaste tõenditega põhistanud. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule oma pangakontode väljavõtted perioodi 30.05.2016 – 30.05.2017 kohta ning aruande nimetatud perioodil saadud tulude kohta, kuid kostja ei esitanud eelmärgitud andmeid kohtule. Samuti ei ole kohtule põhistatud, kas ja millist tööd on kostja enda ja pere (sh hageja) ülalpidamiseks üldse otsinud ning miks ei ole kostja võimeline töötama tema eriaalavälistel töökohtadel. Seega on kostja selgitused, et tal ei ole hetkel töökohta ning tal puudub sissetulek, jäänud paljasõnaliseks ning tõendamata. Kohus lähtub ümberlükkamata eeldusest, et kostja puhul on tegemist täisealise töövõimelise isikuga. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kuivõrd kostja ei ole hageja vajadustele vastu vaielnud ning on lapsevanemana samavõrra kohustatud last üleval pidama kui hageja esindaja, on kohus seisukohal, et varem väljamõistetud elatist tuleb hageja nõutud määral suurendada. Kohus arvestab ka asjaoluga, et sisuliselt on kostja hageja suurenenud vajadusi jaatanud, kuivõrd hageja esitatud kontoväljavõtete alusel (tl 26-37) on tuvastatav, et kostja on tasunud hagejale elatist juba alates 2011. aastast suuremal määral kui on välja mõistetud 2009.a. kohtulahendiga. Elatise suurendamine tagasiulatuvalt, s.o enne hagi esitamist alates 01.01.2017 ei ole TsMS § 459 lg 2 kohaselt võimalik. Tartu Maakohtu 10.06.2009 otsusega P.S.lt välja mõistetud elatise suurust ning elatist saama õigustatud isikut tuleb muuta alates hagi esitamisest ja suurendada elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg-s 1 toodud alammäärani, s.o. 235 euroni kuus. Sealhulgas tuleb kostjal, arvestades asjaoluga, et kostja on tasunud hagi esitamisest hagejale elatist 200 eurot kuus, tasuda perioodi eest hagi esitamisest 08.02.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks hüvitisena ühekordne täiendav summa 140 eurot (4 x 35). Menetluskulud Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hagejal menetluskulusid tekkinud. Lk 4/
(5)(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik Lk 5/
(5)