2-16-3342 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-3342 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi L O hagi Cerro

) § 91 lg 2 p 2 alusel

1. novembrist
3. Välja mõista Cerro OÜ-lt L O kasuks hüvitis

§ 100lg 4 alusel brutosummas 389,97 eurot.

1. Tasaarvestada Cerro OÜ enammakstud töötasu nõue L O vastu summas 319,88 eurot L O saamata jäänud puhkuse hüvitise nõudega Cerro OÜ vastu summas 610,30 eurot.
2. Välja mõista Cerro OÜ-lt L O kasuks saamata jäänud puhkuse hüvitis brutosummas 290,42 eurot.
3. Jätta rahuldamata L O nõue välja mõista Cerro OÜ-lt L O kasuks töötasu oktoobri 2015 eest summas 390 eurot.
4. Jätta L O menetluskulud tema enda kanda. 1

) § 91 lg 2 p 2 järgi; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon

§ 100

lg 4 järgi summas 1709,19 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 889,08 eurot (bruto); mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 1956,35 eurot (bruto). TVK 18. jaanuari 2016 otsusega asjas nr 4-1/2515 rahuldati hageja avaldus kostja vastu osaliselt (TVK t.l.-40), loeti tööleping üles öelduks

§ 91

alusel, kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis

§ 100

lg 4 alusel brutosummas 1376,95 eurot (TVK t.l.-46), puhkusetasu hüvitis brutosummas 700,88 eurot (TVK t.l.-53) ja vähem makstud töötasu brutosummas 70 eurot (TVK otsuse resolutsioon koos parandustega TVK t.l.-60). Kostja TVK otsusega ei nõustunud täies ulatuses ja esitas

1. märtsil 2016 kohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja TVK otsust ei vaidlustanud. Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja nõudeks (TVK t.l.-3 pöördel) on tuvastada, et hageja ja kostja vahel
2. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on lõpetatud
3. novembril 2015

§ 91

lg 2 p 2 järgi; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon

§ 100

lg 4 järgi summas 1709,19 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 889,08 eurot (bruto); mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 1956,35 eurot (bruto). Hageja esitas 28. mail 2016 kohtule avalduse (t.l.-38-40), milles muutis juba esitatud nõuete suurust. 2

§ 91

lg 2 p 2 järgi; mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon

§ 100

lg 4 järgi summas 1169,91 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 610,30 eurot (bruto); mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 390 eurot (bruto) ning parandada töötajate registris andmed hagejaga töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas, näidates, et töösuhe on lõpetatud alates 05. novembrist 2015

§ 91lg 2 p 2 järgi.

Hageja kui töötaja ja kostja kui tööandaja vahel sõlmiti

1. märtsil 2013 tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle alates
2. märtsist 2013 müüjana Sillamäe turul. Töölepingu p 5.
3. kohaselt asus hageja tööle täistööajaga ja töölepingu p 4.
4. kohaselt oli hageja töötasuks kokku lepitud kehtiv miinimumtöötasu. Hageja saatis
5. oktoobril 2015 kostjale tema elektronposti aadressile töölepingu ülesütlemise avalduse, milles hageja ütles

91 lg 2 p 2 alusel töölepingu üles

1. novembrist
2. Kostja sai teate lepingu ülesütlemisest kätte vähemalt
3. novembril
4. Hageja avaldusest on selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saada, et ülesütlemine toimub erandkorras

§ 91lg 2 p 2 alusel.

Kostja ei esitanud ei töövaidluskomisjonile ega ka kohtusse avaldust hageja poolt töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks, järelikult tuleb hageja poolt töölepingu ülesütlemine lugeda toimunuks ja poolte töösuhe lõppes

1. novembril
2. Ülesütlemine on kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja viitab asjaolule, et
3. mai 2016 seisuga on töötajate registris märgitud, et töösuhted hagejaga on lõpetatud alates
4. novembrist 2015, kanne registrisse on tehtud
5. novembril
6. Hageja väitel on töösuhted poolte vahel lõpetatud

§ 91lg 2 p 2 järgi alates 05.

novembrist 2015 ja seoses sellega tuleb hageja nõuded rahuldada. Hageja leiab, et kuna töösuhted poolte vahel on lõpetatud

§ 91

lg 2 p 2 järgi, on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 100lg 4 sätestatud hüvitist kokku 1169,91 eurot.

Hageja arvestab hüvitist lähtudes kuu keskmisest töötasust 389,97 eurot ja kolme kuu hüvitis seega 1169,91 eurot. Hageja arvab, et hüvitise vähendamiseks ei ole alust ja palub jätta kostja selline taotlus rahuldamata. Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. Hageja töötas kostja juures alates

1. märtsist 2013 kuni
2. november
3. Hageja kasutas
4. aastal
5. aasta välja teenitud puhkust 28 kalendripäeva. Kuna hageja kasutas
6. aasta puhkuse ära täies ulatuses, aga töötas kostja juures alates
7. märtsist 2013, oli hagejal õigus
8. aasta puhkusele alates
9. märtsist 2014 kuni 31.12.
10. Ajavahemikul alates
11. märts 2014 kuni
12. detsember 2014 oli hagejal õigus saada puhkust 23,5 kalendripäeva (28/365x306). Ajavahemiku alates
13. jaanuar 2015 kuni
14. november 2015 eest oli hagejal õigus 23,7 kalendripäeva pikkusele puhkusele (28/365x309). Kokku on hagejal saamata 47,2 kalendripäeva puhkust. Hageja palub välja mõista kostjalt hagejale maksmata töötasu oktoobri kuu eest 390 eurot. Hageja ei nõustu tasaarveldusega, mida kostja pakub. Kuna hageja ei anna oma nõusolekut tasaarvelduseks, pole kostjal õigust seda teha. Hageja ei nõustu sellega, et kostja esitatud aruanne on hageja koostatud. Hageja esitas kostjale kõik aruanded käsitsi kirja panduna. Hagejal ei ole võimalik teha aruandeid trükituna. Millal ja kelle poolt on koostatud kostja esitatud aruanne, ei ole selge. 3

§ 91lg 2 p 2 alusel.

Ülesütlemise põhjuseks olid nimetatud töötasu osaline maksmata jätmine, tööajanormi ületamine ja puhkusetasu maksmata jätmine. Enne seda ei ole pooled kordagi suhelnud e-posti teel. Tööandja ei teadnud töötaja e-posti aadressi ja seetõttu ei olnud e-posti teel suhtlemise pooltele tavaline. Kuna kostja juhatus, kontor ja ladu asuvad Tallinnas, siis kostjal puudus võimalus vahetult juhtida ja kontrollida hageja tööd. Kostja autojuht viis kauba hageja müügikohale keskmiselt kaks korda nädalas. Pärast ülalnimetatud e-kirja saamist andis kostja autojuhile ülesande välja selgitada, kas tegemist on hageja reaalse avaldusega ning juhul, kui jah, siis võtta hagejalt vastu vastav kirjalik ja allkirjastatud avaldus. Autojuht käis hageja töökohal kahel korral

1. oktoobril 2015 ja
2. novembril
3. Mõlemal korral oli töökoht suletud. Müügikohal ei olnud ei kostja kaupa ega hagejat. Pärast seda võttis kostja hagejaga telefoni teel ühendust. Hageja vastas, et nimetatud päevadel viibis ta puhkusel. Samas ei ole kostja hagejalt vastavat puhkuse avaldust saanud. Ühtlasi kinnitas hageja, et tegemist oli tema töölepingu ülesütlemisavaldusega ning et tema enam kostja juures ei tööta. Kuna kostja ei olnud oma kohustusi rikkunud, siis ei olnud kostja ka töölepingu ülesütlemisega

§ 91lg 2 p 2 alusel nõus ning 11.

novembril 2015 saatis kostja hagejale vastuse, millega teatas, et kuna töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole alust, siis

§ 85

lg 4 alusel loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Eeltoodust tulenevalt loetakse tööleping korraliselt ülesöelduks alates

1. novembrist
2. Kuna hageja ei ole kostja
3. novembri 2015 avaldusele vastanud, siis kostja tegi sellest järelduse, et hageja oli avalduses tooduga nõustunud. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks

§ 91lg 2 p 2 lausel puudus alus.

Vastavalt hageja enda kinnitustele maksti temale töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Seejuures ei ole hageja suurema töötasu kokkuleppe olemasolu ega ületunnitöö tegemist tõendanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemine oleks olnud erakorraline. Seetõttu loetakse ülesütlemine korraliseks. Kostja ei pidanud ülesütlemist vaidlustama, kuna erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus ja

§ 85

lg 4 alusel loetakse selline ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Korralise ülesütlemise suhtes ei ole kostjal mingeid vastuväiteid. Tööleping on korraliselt kehtivalt ülesöeldud

§ 98lg 1 järgi, millest peab hageja kostjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

Sellel alusel luges kostja töölepingu korraliselt üles öelduks alates

1. novembrist
2. Kostja edastas hagejale
3. novembril 2015 avalduse, millega teatas

§ 90

lg 2 p 2 järgi ülesütlemise aluse puudumisest ja töölepingu korraliselt ülesöelduks lugemisest alates

1. novembrist
2. Hageja sellele teatele ei reageerinud ja kostja järeldas, et hageja oli sellega nõus. Seetõttu puudus kostjal alus hagejapoolse ülesütlemise eraldi vaidlustamiseks. Hageja 4

§ 85lg 4 alusel töölepingu korraliselt ülesöelduks.

Juhul, kui kirjeldatud olukorras ei ole

§ 85

lg 4 kohaldatav ja töölepingu ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks pidi tööandja ülesütlemise vaidlustama, siis tähtaja möödalaskmiseks oli kostjal mõjuv põhjus, so. „raskesti mõistetavad“ ja eksitavad seadusesätted, mida on võimalik erinevalt tõlgendada. Mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg kuulub ennistamisele. Kostja märgib, et töölepingu ülesütlemise väidetavaks põhjuseks oli töötasu maksmata jätmine või töötasu maksmisega oluline viivitamine tööandja poolt. Kostja rõhutab veel kord, et hageja töötas müüjana kostja müügikohal. Hageja valduses oli kogu kostja kaup ja müügikoha kassa. Üks kord nädalas võttis hageja ise töötasu müügikoha kassast, esitades kostjale vastavasisulise aruande. Kostja arvestas hagejale palka alati vastavalt lepingule, so. summas 390 eurot kuus bruto. Hageja pidi võtma endale töötasu just selles ulatuses. Juhul, kui hageja on võtnud töötasu suuremas ulatuses, siis tegemist võis olla hagejale välja makstud avanssiga, mitte töötasu suurendamise kokkuleppega. Järgmistel kuudel oleks hageja saanud väiksema töötasu (teatus osa oleks arvestatud varasema avansi katteks). Hageja märgitud töötunnid ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole kordagi nõudnud hagejalt tööajanormi (so. 40 töötundi nädalas) ületamist. Eeltoodust tuleneb, et tõendamist ei ole leidnud ükski hageja väide töötasu tasumata jätmise või töötasu maksmisega viivitamise osas. Seetõttu puudus alus töölepingu ülesütlemiseks

§ 90lg 2 p 2 järgi.

Kostja ei ole lepingut rikkunud. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks aluse puudumist ja mõlema poole huvisid, tuleb

§ 100l-ga 4 ettenähtud hüvitis vähendada minimaalse suuruseni.

Puhkuse aegumise kohta käivat regulatsiooni arvesse võttes (

§ 68

lg 6) kuulub hüvitamisele maksimaalselt kahe kalendriaasta jooksul väljateenitud põhipuhkus, so. 28×2=56 päeva. Vastavalt hageja enda avaldusetele viibis hageja puhkusel 28 kalendripäeva alates

1. juulist
2. Seega hagejal oleks õigus puhkusehüvitisele 56 – 28 = 28 päeva eest. Ühe päeva tasu 12,72 eurot päevas bruto. Hagejale kuulub hüvitamisele 356,16 eurot bruto. Lisaks eeltoodule soovib kostja märkida, et poolte vahel ei olnud kirjalikku töölepingut sõlmitud. Poolte suuline kokkuleppe seisnes sellest, et hageja töötab kostja müügikohal töötundi nädalas ja saab selle eest töötasu seadusega ettenähtud palga alammäära ulatuses. Kostja ei tunnista hageja keskmise töötasu arvestust ega hüvitiste arvestust. Hageja ei ole ületunnitöö kunagi teinud. Ületunnitöö tegemise kokkulepet ei ole pooled kunagi sõlminud. Hageja kokkulepitud töötasuks
3. aastal oli EVV poolt kinnitatud töötasu alammäär 390 eurot kuus bruto. Keskmise töötasu arvestus kohaselt oli hageja keskmine töötasu kuus 378 eurot kuus bruto Kostja viitab, et hageja poolt kostjale esitatud aruannete kohaselt võttis hageja endale kassast töötasu alates
4. juulit 2015 vähemalt 105 eurot nädalas. Kuid seaduse ja pooltevahelise suulise lepingu kohaselt oli hageja õigustatud saama töötasu summas 390 eurot kuus bruto. Seega võttis hageja kassast kokkulepitust suurema töötasu ja seetõttu peab ta enammakstud töötasu tagastama. Käesolevaga teatab kostja tema nõude tasaarvestamisest hageja töötasu ja puhkusetasu nõudega. Kohtule esitatud hageja aruannetest ajavahemikust august – oktoober 2015 tuleneb, et hageja võttis endale kostja müügikoha kassast kolme kuu eest sularaha summas 1285 eurot neto, sealhulgas kassa jäägi summas 320 eurot. Hageja tegelik töötasu oli 390 eurot kuus bruto, so. 334,77 eurot neto. Ajavahemiku eest august – oktoober 2015 pidi hageja saama neto töötasu 334,77 × 3 kuud = 1004,31 eurot. Seega hageja sai ettenähtust rohkem 1285 – 1004,31 = 280,69 eurot neto, so. 319,88 eurot bruto. Sellest tuleneb, et palga osas ei ole kostja hageja ees võlgu. Hageja sai töötasu 319,88 eurot bruto ettenähtust suuremas ulatuses. Enammakstud töötasu summas 319,88 eurot bruto tasaarvestab kostja hageja puhkusehüvitise nõudega summas 356,16 5

§ 100lg 4 ettenähtud hüvitis minimaalse suuruseni vähendada.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja väitel kostja eksib kinnitades, et hageja keeldus töölepingust ainult töötasu väljamaksmisega viivitamise tõttu. Töölepingu ülesütlemise avalduses oli ära toodud mitu põhjust, teiste hulgas ka töötasu väljamaksmisega viivitamine ja töötasu välja maksmata jätmine. Samuti eksib kostja selles, et tal ei olnud täitmata kohustusi töötasu välja maksmise osas. Kostja eksib oma väites, et peale kostjaga töösuhte lõpetamist jätkas hageja koheselt töösuhteid teise tööandja juures. Selle väite kummutab väljavõte Maksu- ja tolliameti töötajate registrist ja töötukassa otsus. Hageja arvab, et antud asjas ei ole alust vähendada

§ 100lg 4 alusel välja makstavat hüvitist.

Ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades palub hageja jätta hüvitise suurus muutmata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

§ 100lg 4 alusel 1169,91 eurot.

Kohtuistung Kohtuistungil

1. novembril 2016 määras kohus jätta läbivaatamata hageja nõue (t.l.-40 pöördel, p 5.) parandada töötajate registris andmed hageja töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas, näidates, et töösuhe on lõpetatud alates
2. novembrist 2015

§ 91

lg 2 p 2 järgi ning menetleda hagi hageja järgmiste nõuete alusel: tunnistada, et hageja ja kostja vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on lõpetatud 05. novembril 2015

§ 91

lg 2 p 2 järgi; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon

§ 100

lg 4 järgi summas 1169,91 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 610,30 eurot (bruto); mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 390 eurot (bruto). Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja teatas, et soovib tsiviilasja läbivaatamist ilma kostja osavõtuta, määras kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 lg 1 alusel lahendada asi sisuliselt. KOHTU PÕHJENDUSED Läbivaatamata jätmine Hageja esitas kohtule nõude parandada töötajate registris andmed hagejaga töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas, näidates, et töösuhe on lõpetatud alates 05. novembrist 2015

§ 91lg 2 p 2 järgi.

Kohtuistungil 17. novembril 2016 määras kohus jätta läbivaatamata hageja nõue parandada töötajate registris andmed hageja töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 1, § 255 p 3 ja § 256 lg 1 ja lg 2 alusel teeb töötamise registris kanded tööd võimaldav isik. Kande parandamisel teeb töötamise registris kande töötamise registri vastutav töötaja kande parandamisest huvitatud isiku taotluse ja jõustunud kohtulahendi alusel. 6

§ 91

lg 2 p 2 järgi, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

§ 100

lg 4 järgi summas 1169,91 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest summas 610,30 eurot (bruto) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 390 eurot (bruto). Pooled ei vaidle, et peale töölepingu sõlmimist oli hageja töötasuks täiendavalt kokku lepitud 390 eurot (bruto) kuus. Töölepingu lõpetamine Hageja väitel ütles hageja poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 05. novembrist 2015

§ 91

lg 2 p 2 alusel kostja poolt töölepingu rikkumise tõttu, kuna kostja ei maksnud hagejale töötasu nõutavas suuruses. Hageja saatis 28. oktoobril 2015 kostjale ülesütlemisavalduse. Kostja sai teate lepingu ülesütlemisest kätte. Kostja ülesütlemist ei vaidlustanud. Ülesütlemine on kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohus nõustub hageja väitega.

§ 91

lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Lähtuvalt

§ 95

lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.

§ 95lg 2 kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist.

Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus tuvastas, et hageja on saatnud kostjale

1. oktoobril 2015 e-maili (TVK t.l.-6), milles avaldab, et ütleb kostjaga
2. märtsil 2013 sõlmitud töölepingu üles
3. novembrist
4. Ülesütlemisavalduses on hageja märkinud ülesütlemise põhjuseks asjaolud, et kostja ei ole maksnud hagejale töötasu kokku lepitud määras ja hageja nõuab kostjalt täiendavalt töötasu väljamaksmist 2013 kuni 2015 aastate eest. Samuti nõuab hageja täiendavat töötasu septembri kuu 2015 ja oktoobri kuu 2015 eest. Kirjas on märgitud hageja nimi ja isikukood, töökoht Sillamäe turg ja arveldusarve number ning telefoni number. Töötamise registri väljavõtte (TVK t.l.-10) kohaselt on hageja kohta tehtud viimane kanne
5. novembril 2015, kande olek – lõpetatud, töötamise lõpu aeg
6. november
7. vastuses TVK avaldusele (TVK t.l.-17) märgib kostja, et kostja sai
8. oktoobril 2015 hagejalt allkirjastamata e-kirja, milles hageja soovib lõpetada tööleping

§ 91lg 2 p 2 alusel.

Kostja saatis peale kirja saamist autojuhi hagejat kontrollima. Autojuht käis hageja töökohal

1. oktoobril 2015 ja
2. novembril 2015 (TVK t.l.-32,33). Kohus loeb tõendatuks, et hageja on töölepingu erakorralisest ülesütlemisest kostjat teavitanud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Poolte vahel
3. märtsil 2013 sõlmitud tööleping (TVK t.l.-4-5) teadete esitamise korda ette ei näe. Ülesütlemise avalduses on märgitud erakorralise 7

§ 91lg 2 p 2 alusel.

Kostja esitas vastuväite, et lepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt on kehtetu, kuna puudusid materiaalsed alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 91lg 2 p 2 alusel.

Kostja väitel ei ole ta töölepingut rikkunud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega.

§ 104

lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Lähtuvalt

§ 105

lg 1 peab hagi kohtule või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.

§ 105

lg 2 kohaselt, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud

1. oktoobrist 2015 arvates 30 kalendripäeva jooksul hagi esitamisega kohtule või avaldusega töövaidluskomisjonile. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule avaldust seaduses sätestatud tähtaja ennistamiseks kooskõlas TsMS § 67 ja §
2. Ilma kostja vastava hagita ei saa kohus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust ega ka sellega seotud ülesütlemise materiaalseid aluseid. Asjaolu, kas kostja maksis hagejale töötasu nõuetekohaselt või mitte, ei oma asjas töölepingu lõpetamise osas tähendust, kuna kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud. Kohus järeldab, et kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist tähtaegselt vaidlustanud ega taotlenud ka tähtaja ennistamist ning seetõttu on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja poolte vahel
3. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval
4. novembril
5. Kohus loeb hageja ja kostja vahel
6. märtsil 2013 sõlmitud töölepingu hageja poolt erakorraliselt ülesöelduks

§ 91lg 2 p 2 alusel 05.

novembrist 2015. Saamata jäänud töötasu Hageja palub välja mõista kostjalt hagejale maksmata töötasu oktoobri 2015 eest 390 eurot. Kostja esitas vastuväite, et ajavahemikul august – oktoober 2015 võttis hageja endale kostja müügikoha kassast kolme kuu eest sularaha summas 1285 eurot neto, sealhulgas kassa jäägi summas 320 eurot. Hageja tegelik töötasu oli 390 eurot kuus bruto, so. 334,77 eurot neto. 8

§ 91

lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles öeldud põhjusel, et kostja kui tööandja rikkus oluliselt töölepingut. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis

§ 100

lg 4 järgi summas 1169,91 eurot.

§ 100

lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja on avaldanud, et kohus peaks hüvitist vähendama minimaalse suuruseni. Vaidlust ei ole, et hageja ühe kuu töötasu oli

1. aastal 390 eurot (bruto). Kohus nõustub hageja arvestustega (t.l.-38 pöödel,39) hageja keskmise kuutöötasu osas, kuna see vastab Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 ja lg 2 ning § 3 lg 1, lg 3 ja lg 6 toodud arvutuskorrale. Seega on ka hageja keskmiseks kuutöötasuks 389,97 eurot (bruto) ning

§ 100

lg 4 alusel on hagejal õigus saada hüvitist maksimaalselt 3x389,97=1169,91 eurot (bruto). Kohus, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid, leiab, et hageja hüvitist tuleb vähendada alla

§ 100lg 4 sätestatud maksimaalset määra.

Kohus tuvastas, et hageja sai enne töölepingu erakorralist ülesütlemist ajavahemikul august – oktoober 2015 endale kostja müügikoha kassast kolme kuu eest sularaha summas 1285 eurot neto. Hageja tegelik töötasu oli 390 eurot kuus bruto. Hageja sai seega ettenähtust rohkem töötasu 319,88 eurot bruto. Hageja esitas 28. oktoobril 2015 kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse viitega kostja poolt töölepingu olulisele rikkumisele, mis seisnes töötasu maksmata jätmises kogu lepingu perioodil aastatel 2013 kuni 2015, kuigi viimased kolm kuud sai hageja töötasu rohkem kui seda oli lepingus ette nähtud. Hageja vähendas menetluse kestel oma saamata jäänud töötasu nõuet ja nõuab kostjalt vaid oktoobri 2015 töötasu.

§ 91

lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 9

§ 100lg 4 kohase hüvitise 389,97 eurot (bruto).

Hüvitis saamata jäänud puhkuse eest Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest summas 610,30 eurot (bruto). Hageja väitel töötas ta kostja juures alates

1. märtsist 2013 kuni
2. november
3. Hageja kasutas
4. aastal
5. aasta välja teenitud puhkust 28 kalendripäeva. Kuna hageja kasutas
6. aasta puhkuse ära täies ulatuses, aga töötas kostja juures alates
7. märtsist 2013, oli hagejal õigus
8. aasta puhkusele alates
9. märtsist 2014 kuni 31.12.
10. Ajavahemikul alates
11. märts 2014 kuni
12. detsember 2014 oli hagejal õigus saada puhkust 23,5 kalendripäeva (28/365x306). Ajavahemiku alates
13. jaanuar 2015 kuni
14. november 2015 eest oli hagejal õigus 23,7 kalendripäeva pikkusele puhkusele (28/365x309). Kokku on hagejal saamata 47,2 kalendripäeva puhkust. Vaidlust ei ole, et hageja asus tööle
15. märtsil
16. Kohus tuvastas, et tööleping lõppes
17. novembril
18. Kohus nõustub hageja arvestustega, et hagejal on saamata 47,2 päeva puhkust. Vastavalt

§ 71

on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus järeldab, et kostja peab hüvitama hagejale kasutamata jäänud puhkuse 47,2 päeva ulatuses. Hageja arvestuste kohaselt (t.l.-39 pöördel) moodustab hageja keskmine päevatasu 12,93 eurot. Kohus nõustub hageja päevatasu arvestusega, kuna see vastab Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4 ja lg 5 toodud arvutuskorrale. Kohus leiab, et kostjal tuleb hüvitada hagejale saamata jäänud 47,2 puhkuse päeva eest 610,30 eurot. Tasaarvestus Kostja avaldas, et tasaarvestab oma enammakstud töötasu nõude hageja vastu hageja puhkusetasu nõudega.

§ 84

lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse 10

§ 78lg 1 sätestatud erisused töötajaga tasaarvestuse tegemise kohta.

Kohus tasaarvestab kostja enammakstud töötasu nõude summas 319,88 eurot hageja vastu hageja puhkusehüvitise nõudega summas 610,30 eurot kostja vastu. Kostja peab hüvitama hagejale kasutamata jäänud puhkuse summas 610,30 – 319,88 = 290,42 eurot bruto. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus loeb hageja ja kostja vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud töölepingu hageja poolt erakorraliselt üles öelduks

§ 91lg 2 p 2 alusel 05.

novembrist 2015. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hüvitise

§ 100lg 4 alusel brutosummas 389,97 eurot.

Kohus tasaarvestada kostja enammakstud töötasu nõue hageja vastu summas 319,88 eurot hageja saamata jäänud puhkusetasu nõudega kostja vastu summas 610,30 eurot ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud puhkusetasu hüvitis brutosummas 290,42 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu oktoobri 2015 eest summas 390 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on tuvastada, et hageja ja kostja vahel 01. märtsil 2013 sõlmitud tööleping on lõpetatud 05. novembril 2015

§ 91

lg 2 p 2 järgi; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon

§ 100

lg 4 järgi summas 1709,19 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 889,08 eurot (bruto); mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 1956,35 eurot (bruto). Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 ja lg 3 on hagihind 4554,62 eurot (1709,19 + 889,08 + 1956,35). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 11