järgi lõpliku karistusega 5 kuud ja 28 päeva vangistust
Tõkend – ei ole kohaldatud.
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janis Urbanik
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestada Janis Urbaniku eelvangistuses viibitud aeg 30.05.2017.a – 01.06.2017.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda Janis Urbaniku kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada Janis Urbanikule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.09.2015.a otsusega nr 1-15-5931 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Janis Urbanikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendada 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust 535 (viiesaja kolmekümne viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb Janis Urbanikul ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Janis Urbanik kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 alusel on Janis Urbanik kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Janis Urbaniku sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista Janis Urbanikult välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt: sundraha 352,50 eurot; kaitsjatasu 81,60 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Janis Urbanikul on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 434,10 (nelisada kolmkümmend neli eurot ja kümme senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 36,18 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 36,12 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700051424 ning selgituse “Janis Urbanik, otsus nr 1-17-6277, menetluskulud“. 2
Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus Janis Urbaniku süüditunnistamist
järgi ja karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 30.05.2017.a 01.06.2017.a, so 3 päeva Janis Urbanikul kantud karistusaja hulka.
lg 2 alusel suurendades 11 kuu ja 27 päevast vangistuskaristust Tartu Maakohtu 16.09.2015.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõista Janis Urbanikule liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 535 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb Janis Urbanikul teostada 1 aasta ja 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Janis Urbanik üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma
MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja Anu Viltile 81,60 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu. KrMS § 180 lg 3 arvestades süüdistatava isikut (töövõimetuspensionär, tervislik seisund) ja resotsialiseerumisväljavaateid on menetluskulude täielik hüvitamine isikule ilmselt üle jõu käiv, mistõttu jätta pool sundrahast (352,50 eurot) riigi kanda. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 434,10 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. 3
Kohtu seisukoht menetluskulude osas Janis Urbaniku menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 81,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Janis Urbanik on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et süüdistatav on töövõimetuspensionär, käib Janis Urbanikule ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Janis Urbaniku sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda. Arvestades Janis Urbaniku varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 434,10 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.