lg 2 p 9 järgi käskmenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Kaitsja Henrik Johannes Tahvanainen – sünniaeg 12.08.1977, elukoht Xxxx, Soome Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel soome keel, töökoht või õppeasutus: Värväämö, tõkendit kohaldatud ei ole, Eesti Vabariigis ei ole isikut kriminaalkorras karistatud, väärteokorras eelnevalt karistatud Eva Tibar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Henrik Johannes Tahvanainen
lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o. 700 eurot.
lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.11.2016 - 30.11.2016, s.o 2 päeva, arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale, lugedes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 64 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 640 eurot.
sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Henrik Johannes Tahvanainen ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. 1 Välja mõista Henrik Johannes Tahvanainenilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30-päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber on lisatud kohtuotsusele. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Henrik Johannes Tahvanainen, kriminaalasi 1-17-4081, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Henrik Johannes Tahvanainenilt kannatanu Xxxx (konto nr XXXX Swedbank) kasuks 13.39 eurot. Asitõend – DVD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastavat taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid. Esitatud süüdistus Henrik Johannes Tahvanainen´i süüdistatakse selles et, tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, kes on varem vargusi toime pannud ning on
alusel väärteokorras karistatud kahel korral 27.11.2016 ja 29.11.2016, uuesti 29.11.2016 kella 14.20-14.38 ajal, viibides Tallinn J.Smuuli tee 43 asuvas Xxxx-ile kuuluvas Lasnamäe Maksimarketi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalis ühe grillvorsti maksumusega 2,01 eurot, mille sõi kohapeal ära ning ühe 0,5L 18% Remeda Muraka likööri maksumusega 5,39 eurot ja ühe 0,5L 21% Liviko Vaarika likööri maksumusega 5,99 eurot, mille jõi müügisaalis ära ning seejärel möödus kassadest jättes tahtlikult tarbitud kauba eest summas 13,39 eurot tasumata. Seega Henrik Johannes Tahvanainen pani oma tahtliku tegevusega toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on
2 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga varalist kahju Xxxx-ile tekitati kahju 13,39 eurot, mille osas juhindudes VÕS § 1043 esitas tsiviilhagi summas 13,39 eurot, mis kanda Xxxx arveldusarvele XXXX. Asjaolud ja menetluse käik 25.04.2017.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Kadi Ruus poolt 24.04.2017.a koostatud süüdistusakt Henrik Johannes Tahvanaineni süüdistuses
Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada süüdistatav Henrik Johannes Tahvanainenile põhikaristusena rahalist karistust. KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 kohaselt käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga
lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on saadetud süüdistatavale soome keeles 27.04.2017. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava Henrik Johannes Tahvanaineni süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 9 järgi.
lg 2 p 9 näeb ette vastutuse süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas leiduvate dokumentaalsete tõenditega, nimelt süüdistatava Henrik Johannes Tahvanaineni ütlustega, milles tunnistab süüd ja selgitab, et 29.11.2016.a päevasel ajal Lasnamäe piirkonnas läks kauplusesse, kust võttis grillvorsti ja kaks likööri. Müügisaalis sõi ja jõi need tooted ära, väljus müügisaalist toodete eest maksmata. Süüdistatava süüd kinnitavad ka tunnistaja Viktor Postnõi ütlused, kes 29.11.2016.a Lasnamäe Maksimarketis kell 14:20 nägi, kuidas meesterahvas jõi kaupluses alkoholi (likööri) ning sõi grillvorsti, kuid kaupade eest tasunud ei olnud. Ka tunnistaja Raul Kriisa ütlused kinnitavad, et 29.11.2016.a turvatöötajana tööl olles Lasnamäe Maksimarketis nägi valvekaamerast, kuidas meesterahvas istus kaupluse müügisaalis, jõi midagi pudelist ja sõi. Kell 14:38 möödus kassarivist jättes söödud ja joodud toodete eest tasumata. Isik peeti kinni siis, kui ta oli juba kassadest möödunud, sest ei teadnud, mis kaubaga tegu on. Videosalvestuse läbivaatusel 3 tuvastati, et meesterahvas jõi müügisaalis ära ühe Vaarika Liviko likööri ja Muraka likööri, ning sõi ühe grillvorsti, tekitades Xxxx-le varalist kahju summas 13.39 eurot. Süüdistatava ja tunnistajate kokkulangevaid ütlusi ning kuriteo tehiolusid kinnitab ka Xxxx avaldus, milles palutakse võtta vastutusele meesterahvas, kes on rikkunud 29.11.2016 kell 14:43 kaupluses Lasnamäe Maksimarket aadressil J. Smuuli tee 43, Tallinn Xxxx-le kuuluvat kaupa 13.39 euro väärtuses. Ka õigusvastase teo toimepanemise akt kinnitab kuriteo toimepanemise asjaolusid ning varastatud kauba nimetust ja maksumust. Samuti nähtuvad Henrik Johannes Tahvanaineni poolt tühjaks joodud kaks likööri pudelit koos nimetustega ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga. Samuti kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja videoanalüüs kaupluse turvatöötajate poolt süüdistatava Henrik Johannes Tahvanaineni tegevust Lasnamäe Maksimarket kaupluses. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab ühtlasi, et Henrik Johannes Tahvanainen viibis 29.11.2016.a kell 15:40 sündmuskohal, s.o Lasnamäe Maksimarket kaupluses aadressil Tallinn, J. Smuuli tee 43. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Henrik Johannes Tahvanaineni poolt 29.11.2016.a kella 14:20-14:38 ajal Xxxx-le kuuluvas Lasnamäe Maksimarket kaupluses võõraste vallasasjade (grillvorst, kaks pudelit likööri) äravõtmine. Henrik Johannes Tahvanaineni objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis grillvorsti ja kaks likööripudelit, jõi ja sõi need ära, lahkus kauplusest – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. 27.11.2016.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,16,012659 karistati Henrik Johannes Tahvanaineni varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu
Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti varguse episood, mis toime pandud 29.11.2016.a, seega nõustub kohus prokuröri poolt esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et Henrik Johannes Tahvanaineni tegevus tuleb kvalifitseerida kui
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteona, s.o süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Henrik Johannes Tahvanaineni on süüvõimeline ning
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lgst 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Henrik Johannes Tahvanaineni
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 700 (seitsesada) eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.11.201630.11.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 64 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära 4 suuruseks 10 eurot, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot, mis jätta
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem Eesti Vabariigi poolt kriminaalkorras karistamata isik. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist. Isik on aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestab kohus antud süüteoepisoodi puhul kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ka asjaolu, et nähtuvalt süüdistatava ankeetandmetest on isikul olemas ka töökoht, seega ka sissetulek. Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava 2015.a sissetuleku kohta, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Henrik Johannes Tahvanaineni edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samuti nõustub kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Henrik Johannes Tahvanainen tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga mõista karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära , arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 10 eurot, s.o. 700 eurot.
lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.11.2016 30.11.2016, s.o 2 päeva, arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale, lugedes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 64 päevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 640 eurot.
sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Henrik Johannes Tahvanainen ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt Henrik Johannes Tahvanainenilt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Asitõenditega seonduvalt otsustab kohus, et juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasjas olev asitõend - DVD plaat- kriminaalasja juurde. Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 13.39 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on 5 tekkinud süüdistatava Henrik Johannes Tahvanaineni kuritegeliku käitumise tulemusena. Süüdistatavale on saadetud 27.04.2017 süüdistusakt, millest nähtub tsiviilhagi suurus, ja süüdistatav ei ole sellele vastu vaielnud, millest võib järelda tema nõustumist hagisummaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilhagi kannatanu kasuks süüdistatavalt välja mõista. Liina Pohlak Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.