) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvestades peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskuludest 54% kostja kanda ning 46% hageja enda kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus küsis 21.02.2017 määruses hagejalt menetluskulude nimekirja ja märkis, et kui hageja ei esita menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul, loeb kohus, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu, mille suurus tuleneb seadusest. Hageja kinnitas kirjalikult, et peale riigilõivu summas 200 eurot ei ole hagejal täiendavaid kulusid tekkinud. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud nimetatud suuruses. Kohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kasutanud menetluses kvalifitseeritud õigusabi, kelle teenuse eest tulnuks hagejal tasuda. Hageja enda ajakulu, mis on seotud hagiavalduse koostamise ja kohtuistungiks ettevalmistamisega, ei ole kuluks, mida saaks teiselt menetlusosaliselt menetluskuluna välja mõista. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 108 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.