lg 1 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Anastassia Silajeva Ik: 49001270240, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel; töökoht: puudub, 80% ulatuses töövõimetu, pensionär; elukoht: Xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 08.12.2017. Kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2016. Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 4 korral, viimati: - Harju Maakohtu 20.09.2011 otsusega
järgi vangistusega 2 kuud, mida suurendati Harju Maakohtu 18.10.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 9 kuu 8 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 8 päeva vangistust. Harju Maakohtu 11.02.2013 määrusega vabastati karistuse kandmiselt KrMS § 425 lg 2 alusel ja kohaldati
Kaitsja Advokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON 1. Anastassia Silajeva süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Anastassia Silajevale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 1 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.12.2016., s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel Anastassia Silajevale mõistetud ja ära kandmata karistus 7 kuud ja 29 päeva jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Anastassia Silajeva temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Anastassia Silajeva täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1, 2 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 758). 5.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Anastassia Silajevat järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda või selle allüksusesse registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 1 alusel kohustada Anastassia Silajevat heastama kuriteoga tekitatud ja Anastassia Silajevalt välja mõistetud kahju katseaja jooksul. 7.
lg 2 p 2 alusel kohustada Anastassia Silajevat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 8.
p 1 alusel arvestada Anastassia Silajevale määratud 2-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.06.
Kohtuistungil süüdistatav Anastassia Silajeva selgitas, et esitatud süüdistus on arusaadav, tunnistas end süüdi osaliselt, märkides, et ei mäleta klaasiga viskamist. Jäi lühimenetluse taotluse juurde. Kaitsja asus seisukohale, et lühimenetluse kohaldamine on põhjendanud, süüdistus samuti. Kuigi tunnistas süüdi osaliselt, siis selgitas, et ei mäleta. Kokkuvõttes siiski tunnistab end süüdi täielikult. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Anastassia Silajeva süü osalise tunnistamise ja kohtuistungil antud ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud 3 kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.
lg 1 p 1 kohaselt on karistatav avaliku korra raske rikkumine, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Kannatanu Monika Uustalu antud ütluste (tl 1-2) kohaselt viibis ta tööl baaridaamina Tallinnas Vana-Viru 14 asuvas baaris Musicbar. 07.12.2016 kella 02:45 ajal sisenes baari naisterahvas koos meesterahvaga ja tellisid kokteili viski ja koolaga. Mingi aja möödudes hakkas naine esitama pretensioone joogi kvaliteedi kohta ja heitis kokteli joogiklaasist talle näkku. Alkoholi sattumine silmadesse tekitas valu. Seejärel saabus kohale turvatöötajate patrull, mille liikmed palusid naisel lahkuda ning mille peale viimane ägestus, haaras joogiklaasi ja viskas sellega tema pea suunas. Pööras näo kõrvale, kuid klaas tabas teda kukla piirkonda, tekitades valu ja tervisekahjustuse - muhu kuklas. Anastassia Silajeva kahtlustatavana antud ütluste (tl 31-34) kohaselt viibis ta koos Xxxxga 07.12.2016 Tallinnas Vana-Viru 14 asuvas baaris Musicbar. Olid juba eelnevalt alkoholi tarbinud ning Andrei tellis baarist viskit. Kuna see maitses bensiini järgi, siis läks ja kallas joogi baaridaamile näkku. Baaridaami kaitseks astusid kohe välja mingid meesterahvad baarist ja palusid temal maha rahuneda. Läks baarist välja ja seal olid turvamehed, kes ütlesid, et politsei on kohe kohal. Tahtis minema joosta, kuna ei tahtnud probleeme politseiga. Klaasi ei ole tema üldse visanud. Tunnistaja Xxxx ütluste (tl 66-69) kohaselt viibis ta koos Anastassia Silajevaga baaris, olles sellele eelnevalt koos Anastassia Silajevaga tarbinud märkimisväärses koguses alkoholi. Juba enne baari saabumist käitus Anastassia Silajeva ebaadekvaatselt, baaris tekkis Anastassia Silajeval verbaalne konflikt baaridaamiga ja ta otsustas baarist lahkuda. Füüsilise konflikti toimumise juures ei viibinud. Tunnistaja Xxxx ütluste (tl 70-71) kohaselt on ta turvatöötaja, saabus baari Musicbar väljakutse peale ja nägi, et baaris on kuus isikut: baaridaam ja viis klienti, kellest ühel naiskliendil oli joogiklaas käes, mille ta viskas baaridaami suunas selliselt, et klaas tabas viimast pähe ja purunes. Klaasi visanud naine püüdis koheselt ära joosta, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni ja anti üle politseipatrullile (tl 21-22). Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava poolt kannatanule baaris alkoholi näkku viskamist ja klaasiga pähe viskamist ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 42-59), milles on vaadeldavaks objektiks Tallinnas Vana-Viru 14 asuv Musicbar turvakaamera salvestis. 07.12.2016 kell 02.54 sisenevad nais- ja meesisik, kelles on väliste tunnuste järgi äratuntavad Anastassia Silajeva ja Andrei Kovaljov. Kell 03.07 viskab Anastassia Silajeva temal käesolevast joogiklaasist baarileti taga seisvale Monika Uustalule vedelikku näkku ning seejärel suhtleb baarileti juures viibivate kõrvaliste meesisikutega. Monika Uustalu läheb kraanikausi juurde ja loputab silmi. Kui kohale saabuvad turvatöötajad, võtab Anastassia Silajeva kell 03.10 laualt joogiklaasi ning viskab selle Monika Uustalu suunas, tabades viimast klaasiga pähe. Monika Uustalu võtab kätega peast kinni ja liigub kraanikausi juurde. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega on Tallinnas Vana-Viru 14 asuv Musicbar avalik koht, kus oli teo toimepanemise ajal vähemalt 5 inimest. KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. 4 Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav viskas joogiklaasist alkoholijoogi Monika Uustalule näkku, mille tagajärjel alkohol sattus Monika Uustalule silmadesse, põhjustades silma limaskesta ärrituse ja sellega kaasneva valu. Seejärel lühikse ajavahamiku möödudes võttis süüdistatav laualt joogiklaasi ning viskas selle Monika Uustalu suunas, tabades teda klaasiga pähe kukla piirkonda, millega põhjustas Monika Uustalule valu ja tervisekahjustuse, s.o turse paremal pool kukla piirkonnas. Antud juhul ei olnud lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega. Vägivalla teod on sätestatud
Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav talle alkoholi silma viskas ja klaasiga vastu pead viskas, siis tundis ta valu. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka isiku läbivaatuse protokollile fototabeliga (tl 3-6), kiirabikaardi koopiale (tl 10-12) ja Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile (tl 7-13), millest nähtuvad Monika Uustalul 07.12.2016 esinenud tervisekahjustused, s.o pindmine peavigastus, turse vasaku kõrva taga. Vaadates fotosid ja fikseeritud tervisekahjustusi: pindmine peavigastus, turse vasaku kõrva taga, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustuse, s.o pindmine peavigastus, turse vasaku kõrva taga ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega, s.o alkoholi näkku viskamisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Eeltooduga on tuvastatud nii see, et tegemist oli avaliku kohaga, kui see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Seega on tuvastamist leidnud
Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani vägivalla teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule alkoholi näkku visata, samuti klaasiga pihta visata ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib baaris, s.o avalikus kohas ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele baaris viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o baarist minema jooksmine. Psühhiaatrilise ravi asutuse vastusest (tl 37-40) nähtub, et Anastassia Silajeval on varasemalt diagnoositud psüühika- ja käitumishäireid, kerge vaimne alaareng. Ekspertiisimääruse ja ambulatoorse kohtupsühiaatrilise ekspertiisi akti (tl 73-83) kohaselt Anastassia Silajeva põeb vaimuhaigust – paranoidset skisofreeniat, kuid haigus on remissioonistaadiumis. Eksperdi 5 hinnangul Anastassia Silajeva oli temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, tal ei esinenud psühhoosi tunnuseid ning ta viibis tavalises alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 15) nähtuvalt esinesid Anastassia Silajeval alkoholijoobele viitavad tunnused. Alkoholi tarbimist tunnistas ka süüdistatav ise. Kohtu hinnangul, arvestades nii kuriteo asjaolusid, kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning süüdistatava enda selgitusi toimepandud teo kohta, siis süüdistatav sai teo toimepanemise ajal aru, mis ta teeb ning sai aru ka sellest, et tema selline tegevus ei ole lubatud. Seda ilmestab ka süüdistatava käitumine peale teo toimepanemist, s.o sündmuskohalt põgeneda püüdmine. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Anastassia Silajeva pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o
3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu esitanud tsiviilhagi 300 euro nõudes mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks (lk 85). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna kahju on tekkinud süüdistatava poolt
lg 1 p 1 alusel toimepandud kuriteo tagajärjel ja käesoleva otsusega mõistab kohus Anastassia Silajeva
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi, siis vastutab Anastassia Silajeva tekitatud kahju eest. Antud juhul seisnes kannatanu poolt tuntud füüsiline valu ja sellest põhjustatud kannatused süüdistatava poolt kannatanule alkohoolse joogi silma viskamise tagajärgedes, samuti klaasiga kuklasse viskamise tagajärjes. Kohtu hinnangul 300 eurone hüvitis eelnimetatud valu ja kannatuste eest on mõistliku suurusega ja proportsionaalne valu tugevuse ja kestusega. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud, hageja õigusi on rikutud ja tegemist on tõelise nõudega ning mittevaraline kahju hagis nimetatud ulatuses tuleb Anastassia Silajevalt välja mõista kannatanu kasuks. Kuigi tsiviilhagi rahuldamisel peab kohus arvestama süüdlase majandusliku olekorra ja maksevõimelisusega, siis süüdistatava sõnade kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks 265 euro suurune pension. Seega oleks väljamõistetav summa mõningal määral tema ühe kuu sissetulekut ületav. Kohtu arvates on selline summa proportsionaalne ega saa olla süüdistatavale üle jõu käiv. 4. KARISTUSE MÕISTMINE 6 Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus ja vangistus kuni 5 aastani. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta 80% ulatuses töövõimetu ja tema sissetulekuks on pension, mille suuruseks on 265 eurot. Samas on süüdistatav end võtnud töötuna arvele. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik koheselt talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja hagi hüvitamise näol. Lisaks sellele nähtub süüdistatava karistusandmetest (tl 88-96), et teda on ka varasemalt karistatud vangistusega. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol ning tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, s.o kannatanute arvust, vägivalla intensiivsusest, avalikust kohast. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud ühele kannatanule kergete tervisekahjustuste põhjustamine avalikus kohas, s.o baaris, kus viibis veel 5 inimest. Kohtu hinnangul süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Omaksvõetud karistusptaktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalide pinnalt ei tuvastanud, kuid kohtuistungil avaldas süüdistatav kahetsust, mida võib pidada siiraks. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava süü suurusest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatavale saab karistuse mõista mõningal määral alla sanktsioonimäära keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et teda on viimati Harju Maakohtu 20.09.2011 otsusega karistatud
järgi vangistusega 2 kuud, mida suurendati Harju Maakohtu 18.10.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 9 kuu 8 päeva võrra ning 7 liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 8 päeva vangistust. Harju Maakohtu 11.02.2013 määrusega vabastati karistuse kandmiselt KrMS § 425 lg 2 alusel ja kohaldati
Seega viimane toimepandud kuritegu on aset leidnud 20.04.2011, seega üle 5 aasta tagasi ning vahepeal on süüdistatav käitunud õiguskuulekalt. Samas on kriminaalasja materjalidest näha, et süüdistatav viibis sündmusele eelevalt lähisugulase juures, kus tarvitas alkoholi, seejärel tarvitas alkoholi hotellis ning pärast seda suundus alkoholi tarvitama baari, kus pani toime temale inkrimineeritud kuriteo. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tema agressiivsus vallandub alkoholi tarvitamise järgselt alkoholi mõju all olles. Arvestades sellist asjaolu, samuti temale varem inkrimineeritud süütegusid, mis on olnud seotud vägivallaga, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada käitumiskontrolli ning panna talle ka kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest kogu katseaja kestel. Lisaks eelnevale saab järeldada, et süüdistatavale raviskeemi alusel manustatavad ravimid on sellised, millega üheaegne alkoholi tarvitamine ei ole näidustatud. Seega toetaks alkoholi tarvitamise keeld ka süüdistatava suhtes kohaldatava ravi efektiivsust. Lisaks sellele mõistetakse süüdistatavalt välja tsiviilhagi, mis kohtu arvates tingib olukorra, et süüdistatav peaks järelevalve all täitma ka oma kohustusi ning kohtu arvates nende kohustuste täitmine iseseisvalt ja järelevalveta ei ole süüdistatava isikuandmedi arvestades võimalik. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava on võimalik karistuse kandmisest tingimisi vabastada kui ta katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, allub käitumiskontrollile ja täidab temale pandud kohustusi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.