← Eesti

4-17-652/27

Obsah (4)§ 27§ 29§ 31§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 17.aprill 2017, Rapla Kohtuistungi ajad 15.03.2017.a ja 13.04

-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 36 sätestatule, ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid.

§ 27lg 1 sätestab, et maksustamisperioodiks on kalendrikuu.

Käibedeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20.kuupäevaks. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on käibedeklaratsiooni kohustatud esitama maksukohustuslane.

§ 29

lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise 15 riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

§ 29

lg 3 sätestab, et sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks; 3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

§ 31

lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Maksu- ja Tolliameti kontrollaktiga 31.05.2016 loeb kohus tuvastatuks, et OÜ Tõstamaa veis deklareeris detsember 2015 käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatavat käivet 52 000 eurot, millelt on arvestanud käibemaksu 10 400 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 10 400 eurot, jaanuar 2016 KMD-1 20% määraga maksustatavat käivet 961,42 eurot, millelt on arvestanud käibemaksu 192,28 eurot, sisendkäibemaksu 10 567,15 eurot ning enammakstud käibemaksu 10 374,87 eurot. OÜ Tõstamaa veis on 06.04.2016 esitanud detsember 2015 ja jaanuar 2016 raamatupidamise algdokumendid (ostuarved, müügiarved, pangaväljavõte käibeandmikud, kassaraamat, kassa sissetuleku ja väljamineku orderid) ning andnud suulise seletuse OÜ Tõstamaa veis, Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ vaheliste tehingute kohta. 1.1 Käibemaks Jago OÜ-ga tehtud tehingult 1.1.1 OÜ Tõstamaa veis esitatud andmed Jago OÜ-ga tehtud tehingu kohta 06.04.2016 esitas OÜ Tõstamaa veis dokumendid, millest nähtus, et OÜ Tõstamaa veis on soetanud Jago OÜ-lt 01.12.2015 arve nr 016 alusel elusloomi (veist) 16 tk summas 17 280 eurot, sealhulgas käibemaks 2880 eurot. OÜ Tõstamaa veis on arvestanud Jago OÜ arvel märgitud käibemaksu 2880 eurot jaanuar 2016 KMDI sisendkäibemaksu hulgas. OÜ Tõstamaa veis on esitanud tasumise tõenduseks kassa väljamineku orderid 30 (01.12.2015), 31 (20.12.2015), 32 (10.01.2016), 33 (30.01.2016). Nimetatud orderid on allkirjastamata. 1.1.2 MTA poolt tuvastatud asjaolud Jago OÜ-ga kajastatud tehingu kohta Analüüsides käesoleva kontrollimenetluse käigus kogutud teavet tuvastati, et OÜ Tõstamaa veis ei ole soetanud elusloomi Jago OÜ-lt. OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid, vaid Jago OÜ arve vormistati üksnes OÜ-le Tõstamaa veis maksueelise saamise eesmärgil, kuna: 1.1.2.1 Jago OÜ kauba müüki äriühingu nimel väljastatud (OÜ-le Tõstamaa veis) arvel kajastatud summas detsember 2015 KMD-I ei ole deklareerinud. Jago OÜ on väljastanud OÜ-le Tõstamaa veis 01.12.2015 arve nr 016 veiste müük (16 tk) summas 14 400 eurot, millele lisandus käibemaks 2880 eurot, kuid on jätnud detsember 2015 KMD esitamata, seega on OÜ-le Tõstamaa veis esitatud arve deklareerimata. Jago OÜ Juhatuse liige Reimo Saks 21.04.2016 seletuses väitis, et tehing OÜ-ga Tõstamaa veis on toimunud, kuid siiani ei olnud aega deklaratsiooni esitamisega tegeleda, kuna ei saa 16 kuidagi loomade juurest ära tulla. Kuigi Reimo Saks kinnitas 21.04.2016, et Jago OÜ detsembri 2015 KMD saab kohe esitatud, siis käesoleva kontrollakti koostamise hetkel ei ole nimetatud käibedeklaratsioon esitatud, mis kinnitab seisukohta, et Jago OÜ ei ole mingit tehingut OÜ-ga Tõstamaa veis teinud. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu

  1. kuupäevaks, s. t Jago OÜ oleks pidanud detsembri 2015 KMD esitama 20.01.
  2. Kuna Reimo Saksal OÜ Tõstamaa veis detsembri 2015 KMD oli aega esitada, siis ei ole usutav, et siiani ei olnud Reimo Saksal aega esitada Jago OÜ-u detsembri 2015 KMD-d. Seega Jago OÜ OÜ-le Tõstamaa veis loomi müünud ei ole. Lisaks on Jago OÜ-I esitamata KMD-d jaanuar - aprill 2016 ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid november 2015 - aprill
  3. Äriregistri andmete järgi ei ole siiani esitatud 2014 majandusaasta aruannet. Käesoleva kontrollakti kuupäeva seisuga on Jago OÜ maksuvõlg (käibemaks) 19 289,70 eurot. Märgitakse, et Jago OÜ käibemaksu võlg on kogunenud juba alates 20.05.
  4. Isegi kui lähtuda oletuslikult, et Jago OÜ-I puudusid rahalised vahendid käibemaksu võla tasumiseks ei ole Jago OÜ siiani esitanud taotlust nimetatud maksuvõla tasumise ajatamiseks. Seega on Jago OÜ tahtlikult jätnud tasumata nimetatud maksuvõla. 1.1.2.2 OÜ Tõstamaa veis esitatud dokumendid OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahelise tehingu kohta on puudulikud. OÜ Tõstamaa veis esitas kontrollimiseks Jago OÜ 01.12.2015 arve
  5. Jago OÜ poolt OÜ-le Tõstamaa veis väljastatud arvel, on märgitud veiste kogus 16 tk, kuid ei ole märgitud, mis registrinumbriga veised on müüdud, ei ole koostatud loomade üleandmise -vastuvõtmise akti. Jago OÜ-ga teostatud tehingu vähene dokumenteeritus viitab selgelt tehingu mittetoimumisele. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend (raamatupidamise seaduse, edaspidi RPS § 7 lg 1). Ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu õigusaktides ja igapäevases praktikas tavapäraselt koostatavat dokumenti (näiteks ostumüügileping, kauba saateleht, arve). Sooritatud tehingu võimalikult täpne fikseerimine on oluline ja seda ka juhul, kui tehingu täiendav dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Vastasel juhul võtab maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda maksuhaldurile tehingu toimumist tõendada. Riigikohus on märkinud, et kauba saatja tehakse eelkõige kindlaks saatedokumendist tulenevalt. Kuna väidetavalt OÜ-le Tõstamaa veis müüdud loomi Jago OÜ-I ei olnud, siis ei saa pidada tavapäraseks olukorda, kus on ebaselge, milliseid loomi konkreetselt müüdi ja soetati. Seega saab tõenduslik väärtus olla üleandmise-vastuvõtmise aktil, mille pooled koostavad üleandmisega samal ajal, sest ainult selline dokument fikseerib reaalselt toimuva tegevuse asjaolud ja tulemused. Seega ei saa pidada tavapäraseks olukorda, et tehingu kinnitamiseks ei koostata dokumenti, millisega saab välistada võimalikud kahtlused tehingu mittetoimumise kohta isegi siis, kui tehingu poolte esindajaks on üks ja sama isik (Reimo Saks). 1.1.2.3 OÜ Tõstamaa veis jätab korraldused täitmata Kuna OÜ Tõstamaa veis ei esitanud pearaamatut perioodi detsember 2015-jaanuar 2016 kohta, kohustati täiendavalt 11.05.2016 korraldusega nr 12.2-3/036394-14 esitama nimetatud pearaamat. Korralduse täitmise tähtaeg oli 23.05.
  6. Nimetatud korraldus on täitmata ning detsember 2015 jaanuar 2016 pearaamat esitamata. OÜ Tõstamaa veis ei täida kaasaaitamise kohustust, jätab korraldused täitmata, ei esita raamatupidamise dokumente. Kuna OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahelise tehingu kohta koostatud arve on puudulik, koostati OÜ-le Tõstamaa veis 13.05.2016 korraldus nr 12.2-3/036394-16, milles kohustati teatama, mis registri numbritega loomi on soetatud 01.12.2015 arve nr 016 alusel Jago OÜ-lt, kas Jago OÜ ja OÜ Tõstamaa veis vahelise tehingu puhul on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, millal täpsemalt on loomad Jago OÜ-u poolt üle antud. Korralduse täitmise tähtaeg oli 20.05.
  7. Nimetatud korraldus on täitmata. Seega OÜ Tõstamaa veis ei anna teavet tehingute kohta, ei esita korralduses kohustatud dokumente, ei täida kaasaaitamise 17 kohustust. OÜ Tõstamaa veis 30.12.2015 müügiarvel nr 13, mille alusel müüdi 40 eluslooma, on müüdud loomade registrinumbrid märgitud, kuid ostuarvel, kus müüjana ja ostjana on üks ja sama juhatuse liige Reimo Saks, loomade registrinumbrid on märkimata. Kuna Reimo Saks jättis Jago OÜ arvel märkimata loomade registrinumbrid, samuti ei teatanud, mis registrinumbritega loomi müüdi, siis on alust arvata, et tehinguid OÜ Tõstamaa veis ja Jago OU vahel toimunud ei ole. 1.1.2.4 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmete järgi Jago OÜ OÜ-le Tõstamaa veis ei ole elusloomi müünud. Kuna Jago OÜ OÜ-le Tõstamaa veis müüki detsembri 2015 KMD-I ei deklareeri, tehti 25.04.2016 järelepärimise nr 12.2-3/036394-11 PRIAle Jago OÜ loomade olemasolu ning liikumise kohta. 26.04.2016 saatis PRIA nimetatud järelepärimisele vastuse Jago OÜ veiste liikumiste kohta perioodil 01.07.2015-27.04.
  8. Vastusest selgus, et Jago OÜ-I oli 28 looma ning tapamajja oli viidud oktoobris 2015 10 looma ja detsembris 3 looma. Üks loom oli 30,12.2015 müüdud eraisikule - RTle. (03.05.2016 RT kinnitas e-posti teel, et Jago OÜ on talle müünud ühe looma). Ülejäänud 14 looma on novembris 2015 müüdud Hereford Farm OÜ-le. Seega Jago OÜ ei saanud 16 eluslooma arve nr 016 alusel OÜ-le Tõstamaa veis müüa detsembris 2015 sest Jago OÜ-I ei olnud loomi mida müüa ning Reimo Saksa väide, et Jago OÜ-l on alles umbes 20 looma ei vasta tõele. OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahel tehingut toimunud ei ole. Seisukohta, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Jago OÜ-lt loomi soetanud, kinnitab asjaolu, et vastavalt loomatauditõrje seadusele iga loomapidaja on kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse. Nimetatud seaduse § 7 järgi veisepassis looma liikumise korral esitab loomapidaja antud juhul OÜ Tõstamaa veis veisepassi lisalehe saamiseks töötlejale taotluse seitsme päeva jooksul veisepassi täitumise päevast arvates. Seega, kui OÜ Tõstamaa veis oleks Jago OÜ-lt tegelikult loomi soetanud, oleks ta nimetatud seaduse järgi loomad OÜ Tõstamaa veis nimele registreerinud ning see oleks kajastunud PRIA poolt saadetud andmetes. PRIA poolt saadetud andmetes loomade liikumise kohta liikumist OÜ-le Tõstamaa veis ei ole, sest Jago OÜ-I loomi ei ole. 1.1.2.5 OÜ Tõstamaa veis teadis, et Jago OÜ ei ole tegelik müüja Kuna OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ juhatuse liige on üks ja sama isik Reimo Saks, siis on alust arvata, et Reimo Saks on teadlikult kajastanud Jago OÜ arvel nr 016 kajastatud käibemaksu 2880 eurot OÜ Tõstamaa veis jaanuar 2016 sisendkäibemaksu hulgas. Reimo Saks teadis, et Jago OÜ-I loomi müüa ei olnud, sest käesoleva kontrollakti punktist 1.1.2.4 tulenevalt Jago OÜ müüs oma loomad valdavas osas ära oktoobris-novembris
  9. Detsembris 2015 oli Jago OÜ-I 4 eluslooma ning nendest kolm viidi tapamajja ja üks müüdi RTile. On alust arvata, et Reimo Saks teadlikult ei esita siiani Jago OÜ detsembri 2015 KMD, seega teadlikult jätab kajastamata loomade müüki OÜ-le Tõstamaa veis, sest mingit loomade müüki OÜ-le Tõstamaa veis detsembris 2015 toimunud ei ole ning OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks on sellest teadlik. Saamaks teavet Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahel toimunud tehingute kohta, saadeti 16.05.2016 PRIA-le päring nr 12.2-3/036394-17 loomade seisu (koguse) ning loomade liikumise kohta perioodil november 2015 kuni käesoleva ajani, 23.05.2016 saatis PRIA andmed OÜ Tõstamaa veis veiste andmed seisuga 18.05.2016 ning andmed veiste liikumiste kohta perioodil november 2015 kuni 18.05.2016 kohta. Nimetatud andmetest selgus, et OÜ-I Tõstamaa veis oli novembris 2015 16 looma, mis olid 18.02.2016 liikunud uuele loomapidajale H.E.S. Oma OÜ-le ning seisuga 18.05.2016 OÜ-I Tõstamaa veis ei ole ühtegi looma. Seega OÜ Tõstamaa veis ei ole kontrollitaval perioodil ühtegi looma soetanud, mis kinnitab seisukohta, et OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahel tehinguid toimunud ei ole. 1.1.3 MTA järeldus Jago OÜ-ga kajastatud tehingu kohta Tulenevalt kontrollakti punktis 1.1.2 toodule on OÜ Tõstamaa veis arvestanud perioodil jaanuar 2016 rohkem sisendkäibemaksu summas 2880 eurot. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel on oluline tehingu tegelik toimumine. Ainuüksi esitatud arve ei tõenda tehingu tegelikku toimumist, kui kontrolli käigus 18 selgunud asjaolud ei tõenda tehingute toimumist. Tehingus Jago OÜ-ga on jõutud seisukohale, et nimetatud äriühingult kaupa soetatud ei ole. Maksustamisel tuleb lähtuda kogu informatsioonist, mis on saadud kontrollitavate tehingute kohta ning asjaolusid ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Käesoleval juhul on lähtutud nimetatud põhimõttest. Kontrolli käigus kontrollitavate tehingute kohta selgunud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates ei leidnud kinnitust OÜ Tõstamaa veis tehingud äriühinguga Jago OÜ. Reimo Saks, olles ühtlasi juhatuse liige 2-s äriühingus (OÜ-s Tõstamaa veis ja Jago OÜ-s), on vormistanud tehingud teadlikult maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Reimo Saks on kasutanud talle kuuluvat Jago OÜ-d tegelikku majandusliku sisu mitteomava arve alusel OÜ-u Tõstamaa veis jaoks alusetult sisendkäibemaksu riigieelarvest tagasi saamiseks. Seetõttu ei saa käsitleda OÜ Tõstamaa veis raamatupidamises kajastatud Jago OÜ nimel vormistatud arvet nõuetekohase arvena, millel oleks kajastatud tegelikult toimunud majandustehingud. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline välja selgitada, kas kaup on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt ja kas soetatud kaup on seotud maksustatava käibe ja ettevõtlusega. Maksuhaldur ei saa käsitleda OÜ Tõstamaa veis raamatupidamises kajastatud Jago OÜ nimel vormistatud arvet nõuetekohase arvena, millel oleks kajastatud tegelikult toimunud majandustehing, kuna kaupa tegelikult soetatud ei ole. Seetõttu puudub OÜ-I Tõstamaa veis hoolimata arve olemasolust sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Õiguslikud alused:

§ 24

lg 1, lg 3, p 1,

§ 29lg 1, § 31 lg 1.

1.2 Käibemaks Hereford Farm OÜ-ga tehtud tehingult 1.2.1 OÜ Tõstamaa veis esitatud andmed Hereford Farm OÜ-ga tehtud tehingu kohta 06.04.2016 esitatud dokumentidest nähtus, et OÜ Tõstamaa veis on soetanud Hereford Farm OÜ-lt 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 alusel elusloomi (veist) 40 tk summas 43 200 eurot, sealhulgas käibemaks 7200 eurot. OÜ Tõstamaa veis on arvestanud Hereford Farm OÜ arvel märgitud käibemaksu 7200 jaanuar 2016 KMD-I sisendkäibemaksu hulgas. OÜ Tõstamaa veis on esitanud tasumise tõenduseks kassaväljamineku orderid nr 25 (20.11.2015), nr 26 (05.12.2015), nr 27 (20.12.2015), nr 28 (15.01.2016), kuid nimetatud orderitel puuduvad allkirjad. 1.2.2 MTA poolt tuvastatud asjaolud Hereford Farm OÜ-ga kajastatud tehingu kohta Analüüsides käesoleva kontrollimenetluse käigus kogutud teavet tuvastati, et OÜ Tõstamaa veis ei ole soetanud elusloomi Hereford Farm OÜ-lt. OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel ei ole toimunud reaalseid majandusühinguid, vaid Hereford Farm OÜ arve vormistati üksnes OÜ-le Tõstamaa veis maksueelise saamise eesmärgil, kuna: 1.2.2.1 Hereford Farm OÜ ei deklareeri november 2015 KMD-I müüki OÜ-le Tõstamaa veis Hereford Farm OÜ on väljastanud OÜ-le Tõstamaa veis 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 veiste müük (40

  1. tk)summas 36 000 eurot, millele lisandus käibemaks 7200 eurot, kuid on jätnud november 2015 KMD esitamata, seega on OÜ-le Tõstamaa veis esitatud arve deklareerimata. Hereford Farm OÜ juhatuse liige Reimo Saks 21.04.2016 seletuses väitis, et tehing OÜ-ga Tõstamaa veis on toimunud, kuid november 2015 käibedeklaratsioon on esitamata põhjusel, et ei ole aega sellega tegeleda. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, s. t Hereford Farm OÜ oleks pidanud novembri 2015 KMD esitama 21.12.2015. Ei ole usutav, et siiani ei olnud Hereford Farm OÜ-I aega esitada novembri 2015 KMD-d. Hereford Farm OÜ keeldus vastu võtmast MTA 22.03.2016 nr 12.2-3/036394-3 korraldust, nimetatud korraldus tuli tagasi AS-i Eesti Post märkega „adressaat keeldus kirja vastu võtmast". Samuti Hereford Farm OÜ on kustutatud majandustegevuse puudumise tõttu alates 17.11.2015 käibemaksukohustuslaste registrist. Märgime, et Hereford Farm 19 OÜ-I on käibedeklaratsioonid esitamata oktoobrist 2015, s.t ajast, millal Reimo Saks on saanud nimetatud osaühingu juhatuse liikmeks (Hereford Farm OÜ juhatuse liige Reimo Saks alates 28.10.2015). Tulenevalt eeltoodust nähtub, et Reimo Saks ei ole korduvalt täitnud oma kohustusi temaga seotud äriühingute osas, jättes täitmata maksukohustused ja meie korraldused. 1.2.2.2 OÜ Tõstamaa veis esitatud dokumendid OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahelise tehingu kohta on puudulikud. OÜ Tõstamaa veis esitas kontrollimiseks Hereford Farm OÜ 15.11.2015 arve nr 15/11/2015. Märgitakse, et Hereford Farm OÜ poolt OÜ-le Tõstamaa veis väljastatud arvel on märgitud veiste kogus 40 tk, kuid ei ole märgitud, mis registrinumbriga veised on müüdud, ei ole koostatud loomade üleandmise - vastuvõtmise akti. Hereford Farm OÜ-ga teostatud tehingu vähene dokumenteeritus viitab selgelt tehingu mittetoimumisele. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend (raamatupidamise seaduse, edaspidi RPS § 7 lg 1). Ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu õigusaktides ja igapäevases praktikas tavapäraselt koostatavat dokumenti (näiteks ostu-müügileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte). Sooritatud tehingu võimalikult täpne fikseerimine on oluline ja seda ka juhul, kui tehingu täiendav dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Vastasel juhul võtab maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda maksuhaldurile tehingu toimumist tõendada. Riigikohus on märkinud, et kaubasaatja tehakse eelkõige kindlaks saatedokumendist tulenevalt. Kuna väidetavalt OÜ-le Tõstamaa veis Hereford Farm OÜ (PRIA andmetel) loomi müünud ei ole, siis ei saa pidada tavapäraseks olukorda, kus on ebaselge, milliseid loomi konkreetselt müüdi ja soetati. Seega saab tõenduslik väärtus olla üleandmisevastuvõtmise aktil, mille pooled koostavad üleandmisega samal ajal, sest ainult selline dokument fikseerib reaalselt toimuva tegevuse asjaolud ja tulemused. Seega ei saa pidada tavapäraseks olukorda, et tehingu kinnitamiseks ei koostata dokumenti, millisega saab välistada võimalikud kahtlused tehingu mittetoimumise kohta isegi siis, kui tehingu poolte esindajaks on üks ja sama isik (Reimo Saks). OÜ Tõstamaa veis poolt saadetud käibeandmikul (periood 01.12.2015-31.12.2015) noorloomade - lehmikute kajastatud andmed on ebaloogilised, sest andmed (näitajad) peale loomade müüki summas 36 000 eurot, on seisuga 31.12.2015 miinuses (-16517,75 eurot), seega käibeandmikul kajastatud andmed on mitteusutavad. OÜ Tõstamaa veis poolt saadetud käibeandmikul kajastatud andmed ei ühti Swedbank AS-i konto väljavõttel kajastatud andmetega. OÜ Tõstamaa veis poolt koostatud käibeandmik on ebaõige. 1.2.2.3 OÜ Tõstamaa veis jätab korraldused täitmata. Kuna OÜ Tõstamaa veis ei esitanud pearaamatut perioodi detsember 2015-jaanuar 2016 kohta, kohustati täiendavalt 11.05.2016 korraldusega nr 12.2-3/036394-14 esitama nimetatud pearaamat. Korralduse esitamise tähtaeg oli 23.05.2016. Nimetatud korraldus on täitmata ning detsember 2015 jaanuar 2016 pearaamat esitamata. Seega OÜ Tõstamaa veis ei täida kaasaaitamise kohustust, jätab korraldused täitmata, ei esita raamatupidamise dokumente. Kuna OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahelise tehingu kohta koostatud arve on puudulik, koostati OÜ-le Tõstamaa veis 13.05.2016 korraldus nr 12.2-3/036394-16, milles kohustati teatada, mis registrinumbritega loomi on soetatud 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 alusel Hereford Farm OÜ-lt, kas Hereford Farm OÜ ja OÜ Tõstamaa veis vahelise tehingu puhul on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, millal täpsemalt on loomad Hereford Farm OÜ poolt üle antud. Korralduse täitmise tähtaeg oli 20.05.2016. Nimetatud korraldus on täitmata. Seega OÜ Tõstamaa veis ei anna teavet tehingute kohta, ei esita korralduses kohustatud dokumente, ei täida kaasaaitamise kohustust. 1.2.2.4 PRIA andmete järgi Hereford Farm OÜ OÜ-le Tõstamaa veis ei ole elusloomi müünud. 20 OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks väitis 12.04.2016 seletuses, et OÜ Tõstamaa veis on soetanud elusloomi Hereford Farm OÜ-lt. Hereford Farm OÜ juhatuse liige samuti Reimo Saks on 21.04.2016 seletuses kinnitanud, et loomad on OÜ-le Tõstamaa veis müüdud. Kuna Hereford Farm OÜ OÜ-le Tõstamaa veis müüki ei deklareeri, tehti 25.04.2016 järelepärimise nr 12.2-3/036394-11 PRIA-le Hereford Farm OÜ loomade olemasolu ning liikumise kohta. 26.04.2016 saatis PRIA andmed Hereford Farm OÜ veiste liikumiste kohta perioodil 01.07.2015-27.04.2016. Nimetatud andmetest selgus, et Hereford Farm OÜ-I on 101 looma ning tapamajja oli viidud perioodil novemberdetsember 2015 56 looma, ning ülejäänud 45 looma oli Hereford Farm OÜ-I kontrolliperioodil detsember 2015 ja jaanuar 2016 arvel. Seega Hereford Farm OÜ ei ole 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 alusel OÜ-le Tõstamaa veis 40 eluslooma müünud, sest Hereford Farm OÜ-I on peale nimetatud loomade koguse tapamajja viimist jäänud arvele 45 eluslooma, mida Hereford Farm OÜ ei ole kellelegi müünud. Seisukohta, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Hereford Farm OÜ-lt loomi soetanud kinnitab asjaolu, et vastavalt loomatauditõrje seadusele iga loomapidaja on kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse. Nimetatud seaduse § 7 järgi veisepassis looma liikumise korral esitab loomapidaja antud juhul OÜ Tõstamaa veis veisepassi lisalehe saamiseks töötlejale taotluse seitsme päeva jooksul veisepassi täitumise päevast arvates. Seega, kui OÜ Tõstamaa veis oleks Hereford Farm OÜ-lt tegelikult loomi soetanud, oleks ta nimetatud seaduse järgi loomad OÜ Tõstamaa veis nimele registreerinud. Kuna OÜ Tõstamaa veis eespool nimetatud seaduse järgi loomi registreerinud ei ole, seega OÜ Tõstamaa veis Hereford Farm OÜ-I loomi soetanud ei ole. 1.2.2.5 OÜ Tõstamaa veis teadis, et Hereford Farm OÜ ei ole tegelik müüja. Kinnitust ei leidnud Hereford Farm OÜ sisuline ettevõtlusega tegelemine. 03.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/035188-1 kohustati Hereford Farm OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma selgituste andmiseks ja esitama Eestis toimuva ettevõtluse kohta perioodi 01.09.2015-21.11.2015 kohta ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. Korralduse täitmise tähtaeg oli 13.11.2015. Määratud ajal Hereford Farm OÜ esindaja ei ilmunud ja nimetatud korralduses nõutud dokumente ei esitanud. Kuna ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid on reeglina ettevõtja mõjusfääriks, on maksuameti initsiatiivil tõendite kogumine piiratud. Käibemaksukohustuslane peab ise näitama üles piisaval määral aktiivsust, et ettevõtlust usaldusväärsete andmetega kinnitada. Ettevõtja poolne tegevus (korralduses sätestatud kohustuste täitmata jätmine) viitab selgelt kaasaaitamiskohustuse rikkumisele ja maksuameti tegevuse takistamisele MKS § 56 mõistes. Kuna maksuamet ei ole saanud esindusõiguslikult isikult (Hereford Farm OÜ juhatuse liige alates 28.10.2015 Reimo Saks) seletusi ega dokumente Hereford Farm OÜ ettevõtlusega tegelemise ja eelseisvate tegevusplaanide kohta, siis ei ole kinnitust leidnud Hereford Farm OÜ sisuline ettevõtlusega tegelemine kontrolliperioodil ja äriühingu tegevuse jätkumine juhatuse liikme ja osaniku vahetuse järgselt. Kuna Hereford Farm OÜ-le saadetud korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral kustutatakse Hereford Farm OÜ käibemaksukohustuslaste registrist, siis kustutati Hereford Farm OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 18.11.2015. Kuna OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ juhatuse liige on üks ja sama isik Reimo Saks, siis on alust arvata, et Reimo Saks on teadlikult kajastanud Hereford Farm OÜ arvel nr 15/11/2015 kajastatud käibemaksu 7200 eurot OÜ Tõstamaa veis jaanuar 2016 sisendkäibemaksu hulgas. Reimo Saks teadis, et Hereford Farm OÜ OÜ-le Tõstamaa veis loomi müünud ei ole. Sest käesoleva kontrollakti punktist 1.2.2.4 tulenevalt Hereford Farm OÜ-I oli 101 looma. Hereford Farm OÜ müüs novembris-detsembris 2015 56 looma tapamajja ning peale tapamajja müümist oli Hereford Farm OÜ-I järgi 45 looma, mis kontrollitava perioodi lõpu seisuga 31.01.2016 kuulusid Hereford Farm OÜ-le. Seega OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel tehingut toimunud ei ole. On alust arvata, et Reimo Saks teadlikult ei esita siiani Hereford Farm OÜ novembri 2015 KMD, seega teadlikult jätab kajastamata loomade müüki OÜ-le Tõstamaa veis, sest mingit loomade müüki OÜ-le Tõstamaa veis novembris 2015 toimunud ei ole (loomad on arvel 21 Hereford Farm OÜ-
  2. s)ning OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks on sellest teadlik. Reimo Saks on teadlikult vormistanud majandusliku sisu mitte omava arve nr 15/11/2015 eesmärgiga tekitada OÜ-le Tõstamaa veis maksueelis. Saamaks teavet OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel toimunud tehingute kohta, saadeti 16.05.2016 PRIA-le päring nr 12.2-3/036394-17 loomade seisu (koguse) ning loomade liikumise kohta perioodil november 2015 kuni käesoleva ajani. 23.05.2016 saatis PRIA andmed OÜ Tõstamaa veis veiste andmed seisuga 18.05.2016 ning andmed veiste liikumiste kohta perioodil november 2015 kuni 18.05.2016 kohta. Nimetatud andmetest selgus, et OÜ-I Tõstamaa veis oli novembris 2015 16 looma, mis olid 18.02.2016 liikunud uuele loomapidajale H.E.S. Oma OÜ-le ning seisuga 18.05.2016 OÜ-I Tõstamaa veis ei ole ühtegi looma. Seega OÜ Tõstamaa veis ei ole kontrollitaval perioodil ühtegi looma soetanud, mis kinnitab seisukohta, et OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel tehinguid toimunud ei ole ning OÜ Tõstamaa veis on sellest teadlik. 1.2.3 MTA järeldus Hereford Farm OÜ-ga kajastatud tehingu kohta Tulenevalt kontrollakti punkti 1.2.2 toodule on OÜ Tõstamaa veis arvestanud perioodil jaanuar 2016 rohkem sisendkäibemaksu summas 7200 eurot. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel on oluline tehingu tegelik toimumine. Ainuüksi esitatud arve ei tõenda tehingu tegelikku toimumist, kui kontrolli käigus selgunud asjaolud ei tõenda tehingute toimumist. Tehingutes Hereford Farm OÜ-ga on jõutud seisukohale, et nimetatud äriühingult kaupa soetatud ei ole. Maksustamisel tuleb lähtuda kogu informatsioonist, mis on saadud kontrollitavate tehingute kohta ning asjaolusid ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Käesoleval juhul on lähtutud nimetatud põhimõttest. Kontrolli käigus kontrollitavate tehingute kohta selgunud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates ei leidnud kinnitust OÜ Tõstamaa veis tehingud äriühinguga Hereford Farm OÜ. Reimo Saks, olles ühtlasi juhatuse liige 2-s äriühingus (OÜ-s Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ-s), on vormistanud tehingud teadlikult maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Reimo Saks on kasutanud talle kuuluva Hereford Farm OÜd tegelikku majandusliku sisu mitteomavate arve alusel OÜ-u Tõstamaa veis jaoks alusetult sisendkäibemaksu riigieelarvest tagasi saamiseks. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline välja selgitada, kas kaup on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt ja kas soetatud kaup on seotud maksustatava käibe ja ettevõtlusega. Maksuhaldur ei saa käsitleda OÜ Tõstamaa veis raamatupidamises kajastatud Hereford Farm OÜ nimel vormistatud arvet nõuetekohase arvena, millel oleks kajastatud tegelikult toimunud majandustehing, kuna kaupa tegelikult soetatud ei ole. Seetõttu puudub OÜ-I Tõstamaa veis hoolimata arve olemasolust sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Maksuarvestuse muutused Kontrolli tulemusel vähendada perioodil jaanuar 2016 sisendkäibemaksu summas 10 080 eurot. Maksukohustus suureneb 10 080 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et OÜ Tõstamaa veis ei ole soetanud elusloomi Jago OÜ-lt ega Hereford Farm OÜ-lt. OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ ning OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid, vaid Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arve vormistati üksnes OÜ-le Tõstamaa veis maksueelise saamise eesmärgil. Nimetatud järeldus põhineb järgmiste asjaolude analüüsil. Jago OÜ on väljastanud OÜ-le Tõstamaa veis 01.12.2015 arve nr 016 veiste müügi (16
  3. tk)kohta summas 14 400 eurot, millele lisandus käibemaks 2880 eurot, kuid jättis detsember 2015 KMD esitamata. Jago OÜ poolt OÜ-le Tõstamaa veis 01.12.2015 väljastatud arvel nr 016 on märgitud veiste kogus 16 tk, kuid ei ole märgitud, mis registrinumbriga veised on müüdud, ei ole koostatud loomade üleandmise -vastuvõtmise akti. Reimo Saksa väitel toimus arve tasumine mitmes osas ja sularahas, 22 mille kinnitamiseks esitas kassa väljamineku orderid 01.12.2015 nr 30, 20.12.2015 nr 31, 10.01.2016 nr 32 ja 30.01.2016 nr 33. Hereford Farm OÜ väljastas OÜ-le Tõstamaa veis 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 veiste müügi (40
  4. tk)kohta summas 36 000 eurot, millele lisandus käibemaks 7200 eurot, kuid on jätnud november 2015 KMD esitamata. Reimo Saksa väitel toimus arve tasumine mitmes osas ja sularahas, mille kinnitamiseks esitas kassa väljamineku orderid 20.11.2015 nr 25, 05.12.2015 nr 26, 20.12.2015 nr 27, 15.01.2016 nr 28. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidest nähtub, et Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete väljastamise hetkel OÜ-le Tõstamaa veis oli juhatuse liikmeks Reimo Saks. Hereford Farm OÜ oli käibemaksukohustuslasena registreeritud kuni 17.11.2015. E-maksuameti väljatrükkidest nähtub, et Hereford Farm OÜ-l on vormid KMD alates oktoober 2015 esitamata, samuti on esitamata Jago OÜ vormid KMD alates detsember 2015. Hereford Farm OÜ on kustutatud majandustegevuse puudumise tõttu alates 17.11.2015 käibemaksukohutuslaste registrist. Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ poolt OÜle Tõstamaa veis väljastatud arvel on märgitud veiste kogused, kuid ei ole märgitud, mis registrinumbriga veised on müüdud, ei ole koostatud loomade üleandmise - vastuvõtmise akti. Tehingud toimusid seotud isikute vahel ja tasumine toimus sularahas. Reimo Saks oli ise veiseid müünud äriühingute juhatuse liige ehk sisuliselt tegi tehinguid iseendaga. Kassa väljamineku orderid on nõuetekohaselt täitmata. Kaebusele on lisatud korrektselt vormistatud kassa väljaminekuorderid, kuid need on allkirjastatud tagantjärele. Mõlemad veiseid müünud äriühingud jätsid veiste müügi deklareerimata ning käibemaksu riigile tasumata. Tõstamaa veis OÜ, Hereford Farm OÜ ja Jago OÜ ei teavitanud PRIA-t veiste liikumisest. Loomatauditõrje seaduse § 11 lg 2 ja selle alusel välja antud määrus sätestab, et veise liikumine erinevate karjade vahel on kohustuslik PRIA-s registreerida 7 päeva jooksul peale veise liikumist. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et veise liikumise PRIA-s registreerimata jätmine andis võimaluse kasutada seda olukorda, kus kellelgi ei ole ülevaadet, kus mingid loomad asuvad, loomade liigutamiseks ja omanike vahetamiseks, koostada võltsarveid. Arvetest ei nähtu, milliste numbritega konkreetsed loomad Tõstamaa veis OÜ-sse läksid. Samuti ei koostatud loomade liigutamise üleandmise-vastuvõtmise akte, kust oleks näha, kuhu mingid loomad liiguvad. Selline vähene dokumenteeritus aitas kaasa maksueelise eesmärgi saavutamisele. Jago OÜ-ga ja Hereford Farm OÜ-ga teostatud tehingu vähene dokumenteeritus viitab selgelt tehingu mittetoimumisele. Kõik tehingud toimusid sularahas. Sularaha liigutamine kassade vahel on tavapäratu ja ebamõistlik. R.Saks väitis kohtuistungil, et tasus arveid osade kaupa, siis kui raha juurde kassasse tuli. Kassaraamat tõendab aga, et raha kassasse reaalselt juurde ei tulnud. Ajavahed R.Saksa Hereford Farm OÜ juhatuse liikmeks saamise ja veiste liikumise vahel R.Saksalt Hereford Farm OÜsse ja sealt edasi Tõstamaa Veis OÜ-sse on väga lühikesed. Tehingute toimumise ajal toimus Hereford Farm OÜ suhtes ettevõtluse toimumise kontroll (ettevõtluse toimumine on eelduseks, et ettevõte saab olla käibemaksukohustuslaste registris). Kontrolli tulemusel selgus, et ettevõtlust ei toimu ning 18.11.2015 kustutati Hereford Farm OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Hereford Farm OÜ ja Tõstamaa veis OÜ vahelise tehingu väärtus oli 43 200 eurot ja sellest tehingust maksuhaldurile teadaandmine oleks tõendanud ettevõtlust. Kohtuistungil väitis R.Saks, et ta ei saanud teada, et Hereford Farm OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. R.Saks väitis, et ta sai sellest teada, kui raamatupidaja tegi kuuaruannet. R.Saks oli kohustatud teadasaamisel Hereford Farm OÜ uuesti käibemaksukohustuslasena registreerima. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on Hereford Farm OÜ poolt arve vormistatud hiljem ja üksnes formaalselt. Kuupäev 15.11.2015 märgiti selline selleks, et enne registrist kustutamist 18.11.2015 saaks veel kasutada Hereford Farm OÜ registrinumbrit. H.E.S Oma OÜ poolt koostati arve 2016 veebruaris ehk 3 kuud hiljem loomade väidetavast liikumisest. Käive tekib teenuse osutamisel. Selliselt arve vormistamine annab aluse veendumuseks, et veebruarikuu kuupäev ongi pandud selleks, et pääseda mööda kassaraamatust, kus sellist väljamakset näha ei ole. Kogutud tõendite pinnalt on tuvastatav maksupettuse skeem: võetakse 23 äriühingu number, mis tegelikult ei tegutse ja läbi selle liigutatakse näilikult kaupa. Veisepassidest nähtub, et R.Saks saab veise omanikuks 02.04.2015 ning vahetult enne Tõstamaa veis OÜ-sse viimist käib see korraks läbi Hereford Farm OÜ-st. Selliselt ongi vormistatud võltsarved, millega tekitati alusetu tagastusnõue, käibemaks jäeti riigile tasumata. Tegelikkuses arvetel märgitud äriühingute vahel tehinguid ei toimunud, mistõttu puudus ka alus nende arvete kajastamine Tõstamaa veis OÜ deklaratsioonis. Seda tehes esitati Maksu- ja Tolliametile valeandmeid, pannes toime maksukorralduse seaduse § 153¹ sätestatud süüteokoosseisu. Kohtuistungil ei leidnud küll tõendamist, et PRIA register tõendab loomade üleminekut, kuid veise liikumise teavitamise kohustus on loomapidajal, ta peab PRIA-t teavitama. R.Saks väitis, et tal on karjaraamat, mis tõsikindlalt kummutab esitatud süüdistused, kuna see sisaldab dokumentaalset teavet loomade liikumise kohta. R.Saksa nõutu käitumine kohtuistungil, kui tal paluti minna ja tuua kohtule tutvumiseks karjaraamat, ning R.Saksa toodud naiivsed ja ebaveenvad põhjendused karjaraamatu esitamise võimatuse kohta, tõendavad, et R.Saksa käsutuses olev karjaraamat ei sisaldanud vajalikku teavet veiste liikumise kohta 13.04.2017 kohtuistungi toimumise aja seisuga. Antud juhul leidis kohtuistungil tuvastamist levinud maksupettuse skeem, kus maksueelise saamise eesmärgil liigutatakse kaupa seotud äriühingute vahel üksnes formaalselt ja müüjad jätavad käibemaksu riigile tasumata. Arvestades aga selliste maksupettuste konspiratiivsust ning asjaolu, et tegemist on seotud isikutega, siis ongi olnud võimalik isikute süü tuvastada üksnes kaudsete tõendite pinnalt. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist OÜ Tõstamaa veis äriregistri väljatrükiga, Jago OÜ äriregistri väljatrükiga, Jago OÜ KMK registreerimise ajaloo väljatrükiga, e-maksuametis jaanuar 2016 käibedeklaratsioonide väljatrükiga, Jago OÜ KMD-de koondväljatrükiga 2015 kohta, 15.09.2016 määrusega nr 930016001386/2, Jago OÜ 01.12.2015 arvega nr 016, Hereford Farm OÜ 15.11.2015 arvega nr 15.11.2015, R.Saksa ülekuulamise protokollidega, kontrollaktiga, maksuotsusega, kassa väljamineku orderitega, väärteoprotokolliga, R.Saksa kohtuistungil antud ütlustega, et: OÜ Tõstamaa veis arvestas Jago OÜ-ga tehtud tehingult perioodil jaanuar 2016 rohkem sisendkäibemaksu summas 2880 eurot. Reimo Saks, olles ühtlasi juhatuse liige OÜ-s Tõstamaa veis ja Jago OÜ-s, on vormistanud tehingud teadlikult maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Reimo Saks on kasutanud talle kuuluvat Jago OÜ-d tegelikku majanduslikku sisu mitteomava arve alusel OÜ-u Tõstamaa veis jaoks alusetult sisendkäibemaksu riigieelarvest tagasi saamiseks. OÜ-I Tõstamaa veis puudub hoolimata arve olemasolust sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. OÜ Tõstamaa veis arvestas Hereford Farm OÜ-ga tehtud tehingult perioodil jaanuar 2016 rohkem sisendkäibemaksu summas 7200 eurot. OÜ Tõstamaa veis ei teinud tehingut äriühinguga Hereford Farm OÜ. Reimo Saks, olles ühtlasi juhatuse liige OÜ-s Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ-s, on vormistanud tehingud teadlikult maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Reimo Saks on kasutanud talle kuuluva Hereford Farm OÜ-d tegelikku majanduslikku sisu mitteomava arve alusel OÜ-u Tõstamaa veis jaoks alusetult sisendkäibemaksu riigieelarvest tagasi saamiseks. OÜ-I Tõstamaa veis puudub hoolimata arve olemasolust sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt esindab ja juhib osaühingut juhatus. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. KarS § 21 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Äriregistri andmetel on alates 26.04.2010 OÜ Tõstamaa veis juhatuse liikmeks AK ja alates 03.06.2015 Reimo Saks. OÜ Tõstamaa veis jaanuar 2016 vormi KMD esitas emaksuameti kaudu MK. Kohtuistungil R.Saks kinnitas, et tema juhtis jaanuar 2016 OÜ Tõstamaa veis tegevust ja korraldas raamatupidamist. Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ tehingutega tegeles Reimo Saks ning raamatupidamist tegi jaanuar 2016 MK. R.Saks esitas dokumendid arvestuse tegemiseks raamatupidajale ning raamatupidaja esitas jaanuar 2016 maksudeklaratsiooni ja 2016 jaanuari 24 käibedeklaratsiooni. Dokumendid saatis R.Saks raamatupidajale posti teel ja kui info tuli elektroonselt, esitas selle Reimo Saks. Seega esitas M.K deklaratsioonid talle esitatud andmete põhjal. Seega on kohtuistungil tõendamist leidnud, et valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamine on toimepandud vahendlikult, s.o valeandmetega vormi KMD esitamine toimus raamatupidaja MK vahendusel. R.Saks esitas valeandmeid maksudeklaratsioonides raamatupidaja MK vahendusel ja eeltoodu alusel on R.Saks rikkunud

§-de 24 lg 1; 27 lg 1; 29 lg 1; 31 lg 1 sätteid ja toime pannud MKS § 153¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil leidis tõendamist, et OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks esitas äriühingu majandustegevuse raames ja huvides vormis KMD valeandmeid, millega vähendatakse ettevõtte maksukohustust. Seega pani R.Saks toime nimetatud teo juriidilise isiku OÜ Tõstamaa veis huvides. Eeltoodu alusel on OÜ Tõstamaa veis rikkunud

§-de 24 lg 1; 27 lg 1; 29 lg 1; 31 lg 1 sätteid ja toime pannud MKS § 153¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil leidis tõendamist, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Kui tegemist oleks olnud reaalselt toimunud tehingutega, siis R.Saks Jago OÜ ja Hereford OÜ esindajana oleks nõuetekohaselt tehingud deklareerinud ja omandi ülemineku korrektselt vormistanud. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et R.Saks oli teadlik, et Jago OÜ ja OÜ Hereford Farm poolt on müük deklareerimata ning omandi üleminek PRIA-s registreerimata. Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete esitamisel OÜ Tõstamaa veis raamatupidamisse oli R.Saks teadlik, et müük on deklareerimata ning sellelt käive tasumata, omandi üleminek vormistamata. R.Saks soovis suurendada sisendkäibemaksu, mille alusel vähenes käibemaksukohustus. Ka Tõstamaa veis OÜ on samadel asjaoludel pannud toime väärteo kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 annab suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd, kergendavaid/raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki, võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.Saksa on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmises määras. OÜ-d Tõstamaa veis on karistatud rahatrahviga 1500 eurot, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et määratud karistuse tühistamiseks või kergendamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt määratud karistusega tuleb välistada olukord, et R.Saks ja Tõstamaa veis OÜ panevad tulevikus toime uusi maksukorralduse seadusega karistatavaid süütegusid. Nimetatud karistusega on R.Saksale ja Tõstamaa veis OÜ-le antud väga selge signaal selle kohta, et seadusest tulenevad kohustused on täitmiseks kõigile ning selleks, et isiku usk ja usaldus õiguskorra vastu säiliks, tuleb karistada neid, kes suhtuvad oma kohustustesse hoolimatult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud R.Saksa varasema käitumisega, s.o asjaoluga, et R.Saksal on maksukorralduse seaduse alusel kehtiv väärteokaristus, kuna R.Saksale on määratud karistus sanktsiooni keskmises ja äriühingule alla keskmist määra. Riigikohtu otsustes on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsioonis R.Saksa teo ja isikuga. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi ning R.Saksa ja äriühingu karistus ei ületa sanktsiooni keskmist määra. Seega karistuse eesmärki silmas pidades, s.o arvestades võimalust mõjutada R.Saksa ja äriühingut edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et R.Saksale ja äriühingule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, s.o vähendamiseks. Kohus leiab, et puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. 25 Menetlusaluste isikute kaebuse peale esitatud vastuväidetega kohus ei nõustu. Kohtuistungil on eelpoolloetletud kogutud tõenditega täielikult ümber lükatud nende seisukoht selle kohta, et OÜ Tõstamaa veis soetas Jago OÜ-lt ja Hereford Farm OÜ-lt elusloomi. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud nõuet märkida väärteoprotokolli kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. VTMS § 69 lg 2 p-d 1 ja 7 sätestavad, et väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-20-15 kohaselt on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, refereerida ja analüüsida nende sisu. Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi. Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna. Kohus leiab, et väärteoprotokoll sisaldab kõiki tõendeid, mille alusel on kujunenud kohtuvälisel menetlejal veendumus, et kaebuse esitajad on toime pannud neile süüksarvatavad väärteod. Kaebuse esitajate seisukohad on otsitud ja paljasõnalised. Seega kohtuväline menetleja ei ole rikkunud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 lausel ei ole põhjendatud. Kaebuse esitajad leiavad, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ka põhjusel, et ei ole tõendatud R.Saksa poolt raamatupidaja ärakasutamine valeandmete esitamiseks. Kohtuistungil leidis tõendamist, et R.Saks esitas äriühingu majandustegevuse raames ja huvides valeandmed, millega vähendas oma maksukohustust, raamatupidaja vahendusel. Seega ei tule väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ka põhjusel, et ei ole tõendatud R.Saksa poolt raamatupidaja ärakasutamine valeandmete esitamiseks. Kaebuse esitajad leiavad, et kohtuväline menetleja ei ole protokollis arusaadavalt välja toonud, millal süüks pandav tegu aset leidis. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise aeg ja koht on väärteoprotokolli esimesel leheküljel eraldi välja toodud ja teise lehekülje kaheksandas lõigus märgitud 2015 on ekslik viga, mis ei anna alust süüks pandava teo aset leidmise ajas kahelda. Samuti on kohus andnud eelpool hinnangu sellele, miks ei loe kohus usaldusväärseteks tehinguteks antud juhul enda ettevõtete vahel tehtud tehinguid. Kohtuvälise menetleja antud hinnang tõendite kogumile ei ole meelevaldne. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja hinnanguga tõendite kogumile, mis annavad aluse veendumusele, et reaalselt tehinguid R.Saksa enda ettevõtete vahel ei toimunud. Kohus ei hakka siinkohal eelpooltoodud põhjendusi kordama. Samas R.Saks ei pidanud vajalikuks esitada täiendavalt tõendeid, mis tema õiguslikku positsiooni kindlustaks. R.Saksa hilisem käitumine kohtuistungil kinnitab R.Saksa dokumentidega skeemitamise veendumuse õigsust. Kohus leiab, et kaebuse esitajad ei ole süüdi tunnistatud kahtluste, vaid asjas kogutud tõendite alusel. Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Maksukorralduse seaduse § 162 lg 2 p 1 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks Maksu- ja Tolliamet. Seega Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahtel on pädev kohaldama kaebuse esitajatele väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on 26 väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitajad on 16.12.2016 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Samuti on tutvunud väärteo protokolliga, mida kinnitab oma allkirjaga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel VTMS § 74 lg 1 toodud nõudeid. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 lg 1 leiab kohus, et Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahteli 16.01.2017 otsus nr 930016001386/18 ei kuulu tühistamisele ning R.Saksa ja OÜ Tõstamaa veis kaebus ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahteli 16.01.2017 otsuse nr 930016001386/18 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitajate kanda. Lähtudes eeltoodust, tuleb jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik 27

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.