← Eesti

1-17-3224/5

Obsah (5)§ 4231§ 65§ 74§ 68§ 56

1-17-3224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3224 (17230200119) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 4231

järgi Lühimenetluses Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav Raigo Nael Ik: 39108160253, EV kodanik, algharidus; töökoht: süüdistatava sõnade kohaselt: Xxxx; elukoht: Xxxx. Tõkend: alates 11.02.2017 elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud 10.02.2017 kuni 11.02.2017. Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 6 korral, viimati: - Harju Maakohtu 03.11.2016.a otsusega

§ 4231

järgi karistati vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks Pärnu Maakohtu 28.09.2016 otsusega mõistetud karistusega - 3 aastat vangistust. Lõplik karistus 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga.

Kaitsja Advokaat Sandra Sepp RESOLUTSIOON 1. Raigo Nael süüdi tunnistada

§ 4231ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Raigo Naelale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.11.2016.

a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva. 1 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.02.2017 kuni 11.02.2017, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat 4 kuud ja 21 päeva.

  1. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Raigo Naela karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest.
  2. Raigo Naela suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Raigo Naelalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lgte 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtumenetlusel 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 873 (kaheksasada seitsekümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Raigo Nael, 1-17-3224, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Raigo Naelale tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Asitõend: 1 CD plaat fotodega sündmuskohast, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
  5. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Raigo Nael´a süüdistatakse

§ 4231

ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 03.11.2016 (teod 06.07.2016 ja 21.08.2016) Harju Maakohtu poolt

§ 4231

järgi juhtis uuesti s.o süstemaatiliselt 10.02.2017 kell 15:45 Tallinnas Järvevana teel mootorsõidukit Mazda 323 registreerimisnumbriga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, põhjustades liiklusõnnetuse ning olles alkoholi mõju all (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 0,66 mg/l), millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. 2 Raigo Nael pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise süüdi. Nõustus lühimenetluse kohaldamisega enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et ei ole olnud vaidlust selles, kas tegu on toime pandud või kas selle on toime pannud Raigo Nael. Ta on süüd tunnistanud ja kahetsenud. Prokuröriga on olnud teatud erimeelsused karistuse osas, mistõttu ei olnud võimalik kriminaalasja arutada kokkuleppemenetluses. Palub kohtul tõendite ja siseveendumuse põhjal mõista õiglane karistus. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Raigo Nael isikuna, kes on varasemalt, s.o 06.07.2016 ja 21.08.2016 juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 10.02.2017 kell 15:45 Tallinnas Järvevana teel mootorsõidukit Mazda 323 registreerimisnumbriga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, põhjustades liiklusõnnetuse ning olles alkoholi mõju all. Süütegu on tõendamist leidnud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega ning kohus põhjendab seda alljärgnevalt. Kahtlustatava Raigo Naela ütluste (tl 21-22) kohaselt juhtis ta 10.02.2017 kella 15:45 paiku mootorsõidukit Mazda 323 reg. nr xxxx olles joobeseisundis. Jõid sõbra juures alkoholi, kui sõber Rando palus teda autoga Järvevana teele sõitma minna. Kuna tema oli seltskonnast kõige kainem, siis oli ta nõus. Sõidu ajal näppis ta automakki ja tähelepanu hajus ning sõitis eesseisvale autole tagant sisse. Tuli kohe autost välja, et vaadata mis juhtus. Kuna teise auto juht sai aru, et ta on purjus, siis kutsuti kohale politsei. Puhus alkomeetrisse 0,66 mg/l kohta. On teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole ja et on selle eest juba palju kordi karistada saanud. Kahetseb tehtut. Tunnistaja Merike Siilaki ütluste (tl 17) kohaselt sõitis ta 10.02.2017 kell 15.45 mööda Järvevana teed, kui talle sõitis tagant otsa sinine Mazda. Selle tagajärjel sai tema auto tagumine osa vigastusi. Tagumise auto juht väljus autost ja oli ilmselgelt tarvitanud alkoholi, samuti puudusid tal dokumendid ja auto ei kuulunud talle. Helistas hädaabi numbrile. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 4-5) nähtub, et Raigo Nael peeti 10.02.2017 kell 15:45 Tallinnas Järvevana teel kinni, kui ta juhtis mootorsõidukit Mazda 323 registreerimisnumbriga xxxx. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga ja mõõtedokumentidega (tl 8-13) on tõendatud süüdistataval alkoholijoobe esinemine väljahingatavas õhus 0,66 mg/l kohta. Juhilubade andmete õiendist (tl 18) nähtub, et Raigo Nael ei oma kehtivaid juhilubasid. Samuti nähtub Harju Maakohtu 03.11.2016.a otsusest (tl 26-27), et Raigo Nael on

§ 4231

järgi karistatud 06.07.2016 ja 21.08.2016 mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest isikuna, kes ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Raigo Nael, olles eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 03.11.2016.a otsusega

§ 4231

järgi kvalifitseeritava teo eest (teod 06.07.2016 ja 21.08.2016), juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 10.02.2017 kell 15:45 Tallinnas Järvevana teel mootorsõidukit Mazda 323 reg. nr xxxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Raigo Nael rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, s.o mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud ja pani sellega toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava teo.

3 Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning ka seda, et teda on ka varem korduvalt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest juba karistatud. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Raigo Nael pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava teo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 4231

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete ja süüdistatava enda sõnade kohaselt Raigo Nael töötab, seega peaks olema tagatud ka alaline sissetulek. Samas prokuröri andmetel süüdistatavat enam töötajate registris ei ole, kuigi süüdistusakti koostamise ajal oli. Samas nähtub süüdistatava karistusregistri andmetest, et tal on 6 kehtivat kriminaalkaristust, s.h 4 karistust liiklusalaste kuritegude eest ja nende eest on mõistetud karistuseks vangistus. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud ka korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata, samuti arestiga. Seega nähtub süüdistatava karistusandmetest, et rahalise karistuse määramine ei ole võimalik juba põhjusel, et rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata ja rahaline mõjutamine oodatud eesmärki ei ole saavutanud ning ka senised karistused vangistuse näol ei ole süüdistatavale oodatud mõju avaldanud ning süüdistatav jätkab samalaadset õigusvastast käitumist. Seejuures on süüdistatavale mõistetud eelmised vangistused jäetud tema suhtes tingimisi kohaldamata ning süüdistatav oli teadlik sellest, et kohaldamata karistus jäetakse täitmisele pööramata vaid juhul, kui ta temale määratud katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Kuivõrd süüdistataval on rahalised kohustused tasumata rahatrahvide ja varemate kriminaalmenetluskulude näol, mis ei ole väikesed, siis uue rahalise kohustuse määramine rahalise karistusena ning sellele lisanduvad menetluskulud suurendaks veelgi süüdistatava rahalisi kohustusi riigi ees ning muudaks süüdistatava maksejõuetuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud ning seda nii selle karistuse täitmise võimatuse tõttu kui ka seetõttu, et uue samalaadse süüteo toimepanemine ei saa hakata isiku olukorda kergendama kergamaliigilise karistuse mõistmisega olukorras kus ka raskemaliigiline karistus ei ole oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates Raigo Naela süü suurust

§ 4231

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et lisaks süstemaatilisele mootorsõiduki juhtimisele vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna põhjustas süüdistatav samal ajal ka liiklusõnnetuse, s.o sõitis eesseisvale autole tagant sisse, tekitades varalise kahju kahele isikule. Samuti oli ta alkoholi mõju all (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,66 mg/l). Kohtu hinnangul, juhul kui isik on kriminaalasja esemeks oleva teoga rikkunud ka muid õigusnorme 4 tuleb tema süüd reeglina hinnata keskmisest suuremaks. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohtu arvates Raigo Naela süü hinnatav üle keskmise suurena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja süüdistatav avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid tulenevalt süüdistatava karistusandmetest ja menetletavas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, sh toimikust nähtuvast kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest ja kohtumäärusest, suhtub sellesse kahetsusse mõningase kriitikaga. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt on süüdistatav jätnud täitmata kontrollnõudeid ja rikkunud temale määratud lisakohustust, pannes seejuures toime uue samalaadse tahtliku kuriteo. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldatud kahetsus ei muuda olematuks süüdistatava süsteemset õigusvastast käitumist ja allumatust kriminaalhooldusele. Süüdistatava kriminaalhooldust takistav käitumine katseajal näitab üheselt seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (3-1-1-58-13). Käesoleval juhul on aga süüdistatava süü üle keskmise suur. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 23-25) on teda

§ 4231

järgi karistatud Harju Maakohtu 03.11.2016 otsusega (teod 06.07.2016 ja 21.08.2016), mille kohaselt karistati süüdistatavat vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust lugedes kergema karistuse (5 kuud vangistust) kaetuks Pärnu Maakohtu 28.09.2016 otsusega mõistetud 3 aastase vangistusega. Lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva tingimuslikku vangistust 3 aastase katseajaga koos kontrollnõuetega. Seega eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt peab kohus vajalikuks isikule mõista karistuse üle sanktsioonimäära keskmise määra, kuna senised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatavas on vaja kinnistada keelunormi kehtivust. Kuivõrd aga käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises, leiab kohus, et puudub alus süüdistatava karistamiseks ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt teadmine, et süsteemselt liikluses ohtlikult käituvad juhid liiklusest kõrvaldatakse ja ühiskonnast eraldatakse, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesolev kuritegu on toime pandud 10.02.2017, seega Harju Maakohtu 03.11.2016.a otsusega määratud katseaja (03.11.2016 kuni 02.11.2019) alguses.

§ 74

lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 03.11.2016.a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 2 aastat 10 kuud ja 23 päeva täies ulatuses.

§ 74

lg 5 on lisaks sätestatud, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. 5 Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, kuid pärast karistuse tingimisi kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Seega ka varasemalt kohaldatud käitumiskontroll ja teadmine, et uue teo toimepanemine katseajal tingib uue karistuse ja liitkaristuse, ei sundinud süüdistatavat loobuma uue süüteo toimepanemisest. Vaid 3 kuud peale viimase kohtuotsusega määratud karistuse jõustumist jätkas süüdistatav samalaadset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale karistustest vabastamistele ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Samuti nähtub süüdistatava eelnevast käitumisest, s.o Harju Maakohtu 29.03.2017 määrusest (tl 42-44), et süüdistatava kriminaalhooldaja tegi erakorralise ettekande, et pöörata varasem karistus täitmisele, sest süüdistatav rikkus kontrollnõudeid ja kohustust. Sellest nähtuvalt saab järeldada, et süüdistatav ei allu ega sobi käitumiskontrollile. Kuivõrd ka üldkasulik töö eeldab käitumiskontrollile allumist ja eeldab, et ei panda toime ka uut kuritegu, siis on süüdistatav üheselt oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning tema suhtes kohaldatavat karistust ei saa ei asendada ega jätta kohaldamata. Seejuures rikkus süüdistatav kõiki karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimusi, st ei täitnud kontrollnõudeid, rikkus kohustust ja pani toime uue samalaadse kuriteo. Seega tuleb mõistetav liitkaristus pöörata täitmisele täies ulatuses. 5. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Raigo Naela on varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on Raigo Nael eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda 6 jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ning mõistetava karistuse liiki ja kestvust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.