) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. Tele 2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 08.03.2016 sõlmitud liitumisleping nr xxxx, liitumislepingu lisa nr xxxx, järelmaksuleping nr xxxx ja 31.01.2016 sõlmitud liitumisleping nr xxxx, liitumislepingu lisa 1 nr xxxx, järelmaksuleping nr xxxx, kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (arved teenuse kasutamise eest tasumata). Nõue on loovutatud hagejale. Kohtu hinnangul on hagi osaliselt (põhinõude osas) hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 55 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude väljamõistmine kostjalt summas 55 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 1058,33 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 75,44 eurot. Seega on hageja nõude suurus kokku 1133,77 eurot. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 kuulub hageja kasuks välja mõistmisele sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS ei võimalda nõuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist rohkem kui 50 eurot. Menetluskulud 2 2.
lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 99,6% ulatuses kostja kanda ja 0,4% ulatuses hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 950 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (
Kohtukulud on riigilõiv (
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Kohus peab riigilõivu 199,20 euro (200 x 99,6%) väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes
lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas 60 eurot põhjendatuks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud 59,76 eurot (60 x 99,6%).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.