1-16-4045/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 15.06.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4045 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Maksim Kortšagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MAKSIM KORTŠAGIN, isikukood 37710067019, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 19.11.2015 ja lõpp 19.02.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.06.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta MAKSIM KORTŠAGIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Maksim Kortšaginile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Kortšagini vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 23.05.2016 otsusega tunnistati Maksim Kortšagin süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 214 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.11.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamist, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistust kannab teist korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik käitub ka vangistuses olles impulsiivselt. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 30% ja 24%, mis on arvestatav retsidiivsusnäitaja. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Maksim Kortšagini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda, kuna tal on võimalus asuda tööle, edasise keeleõppe ja karjäärivõimalustega. On enda vastu nüüd rangem, kuna tahab elada seadusekuulekat elu. Tahab perekonnaga kohtuda, teda oodatakse kodus. Vanaema on eakas, ta vajab abi. Vanaema on voodihaige ja kuna isik on kunagi töötanud xxxx haiglas, siis oskab teda aidata. On töötanud mitteametlikult, xxxx haiglas töötas ametlikult sanitarina, kuid see oli juba ammu. Isikul on garanteeritud töökoht, garantiikiri on toimikus. Sotsiaalprogrammis osalemine andis mõista, et narkootikumid on ühiskonna probleem ja selgitas, kuidas edaspidi vältida isikuid, kes tarvitavad narkootikume. Võimalik, et isikul tuleb hakata elama koos vanaemaga, siis ta saab teda paremini hooldada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude muster on muutunud raskemaks, paneb jätkuvalt toime vägivaldseid kuritegusid. Varem on teda karistatud narkootikumide ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest, millised on mõlemad ühiskonnaohtlikud süüteod. Kuriteod pani toime majandusliku saamise eesmärgil. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav osales vangistuses tugigrupi Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes, osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, Viha juhtimine ja osales anonüümsete narkomaanide grupitegevuses, omandas riigikeele A2-taseme ning osaleb vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris, mis hetkel seisab tühjana. Elas enne vangistust samuti nimetatud korteris, kus pani toime ka kuriteo. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, mis kindlustab isikule ka igakuse sissetuleku. Samas on isiku töökogemus minimaalne, enne vangistust toetasid materiaalselt vanemad. Kuriteo pani siiski toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, millest nüüdseks on motiveeritud vabanema. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 30% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 24%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, eelkõige põhjusel, et kuigi isik ei ole varem kriminaalhooldusele allutatud olnud, pani ta uue kuriteo toime katseajal. Seega puudub hetkel kohtul kindel selles, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maksim Kortšagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro