Ringkonnaprokurör Lea Pähkel Süüdistatav ROMAN HANZING isikukood: 37605100232; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: Xxxx; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt nii kõnes kui kirjas; kõrgharidus; töökoht: Xxxx, seimri operaator. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata Alates 02.11.2015.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld, kehtivusega kuni 02.11.2016.a. Kaitsja Sergei Politšev KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 311-313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada Roman Hanzing
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning 1 1-16-9363 täidab talle
Vastavalt
lg 1 kohustada Roman Hanzing’ut täitma
lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata, et Roman Hanzing on kohustatud käitumiskontrolli ajal: - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Roman Hanzing katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p 1 alusel arvestada Roman Hanzing’ule määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 23.01.2017.a.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus Roman Hanzing’ul algab, kohtulahendi jõustumisest. Roman Hanzing’u suhtes pole kehtivat tõkendit. Tsiviilhagi Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid DVD plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud 2 1-16-9363 Roman Hanzing’ult välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1051,80 eurot (üks tuhat viiskümmend üks eurot ja kaheksakümmend eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 146,40 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS Roman Hanzing’ut süüdistatakse selles, et tema 13.04.2015.a kella 21:00 paiku sõiduautos Kia Sorento reg.nr 669 AYJ, sõiduteel suunaga Laagrist Keilasse, lõi oma 10-aastast poega Xxxxt (sünd. 13.03.2015.a) - selle eest, et poiss trennis tubli ei olnud - lahtise käega vähemalt ühel korral vasakule poole reiepiirkonda, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustuse – punetuse reiepiirkonda. Samuti tema, 2015.a kevadel, ajavahemikul 01.03.2015.a kuni 31.05.2015.a, täpsemalt tuvastamata kuupäeval, Keilas, Männiku 14 asuvas majas, lükkas Xxxxt kätega rinnapiirkonda, mille tulemusena tundis kannatanu füüsilist valu rinnapiirkonnas ja kukkus selili voodisse, 3 1-16-9363 seejärel surus Roman Hanzing teki kannatanule vastu nägu ja lämmatas kannatanut selliselt, et viimane ei saanud hingata. Peale seda tõukas kätega Xxxxt, mille tulemusena kukkus Xxxx mõned trepiastmed allapoole ja kukkus trepile istuli ning kukkumisest tundis füüsilist valu istmikupiirkonnas ja parema käe piirkonnas ning nimetatud piirkondadesse tekkisid verevalumid. Samuti tema, 2015.a suvel, ajavahemikul 01.06.2015.a kuni 31.08.2015.a, täpselt tuvastamata kuupäeval päevasel ajal, Keilas, Männiku 14 asuvas majas, karistamise eesmärgil kuna pojal oli tuba segamini, haaras kinni Xxxxe särgist rinnapiirkonnas ja tõstis sellisel moel Xxxx ülesse nii, et poja jalad ei ulatunud maha ning seejärel lõi poega jalaga vastu vasakut puusapiirkonda, millega tekitas lapsele füüsilist valu puusapiirkonnas. Samuti tema, 29.09.2015.a Keilas, Männiku 14 asuvas majas kella 06:15 ajal, viskas aknast välja rösteri, selles olnud röstsaiad aga Xxxx näkku, misjärel lõi lahtise käega kahel korral vastu vasakut- ja ühel korral vastu paremat põsepiirkonda, millega tekitas naisele füüsilist valu. Peale poja sekkumist, väänas Roman Hanzing oma poja pead kätega paremalt poolt vasakule poole ja seejärel lõi uuesti naist lahtise käega üks kord vastu paremat- ja kahel korral vasakut põsepiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, misjärel sülitas ta Xxxx näkku. Samuti tema, 25.10.2015.a kella 18:00 paiku Keilas, Männiku 14 asuvas majas, lõi parema käe rusikaga vastu Xxxx vasakpoolset õlga, millega tekitas füüsilist valu kannatanu õlapiirkonnas. Löömise tulemusena kaotas Xxxx tasakaalu ja parempoolse õlaga kukkus vastu seina ning tundis füüsilist valu parempoolse õla piirkonnas. Seejärel haaras kätega kinni kannatanul seljas olnud hommikumantli hõlmadest ja tõstis hõlmadest kinni hoides kannatanut ülespoole ning raputas kannatanut sellisel moel edasi ja tagasi, millega tekitas kannatanule kõripiirkonnas füüsilist valu ning kannatanu ei saanud hingata ja hakkas köhima. Samuti kaotas kannatanu tasakaalu, kukkus põlvili maha ja tundis füüsilist valu põlvede piirkonnas. Sellise tahtliku tegevusega pani Roman Hanzing toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes, mis on toime pandud korduvalt, s.o pani toime
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav Roman Hanzing märkis, et süüdistus on arusaadav, tema pole süüdi. Kannatanu valetab, on mõjutanud tema poega Xxxxt. On toimunud tõuklemist, kuid ta pole kedagi kunagi löönud. Prokurör asus seisukohale, et Roman Hanzingu süü temale inkrimineeritud kuritegudes on tõendamist leidnud. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Roman Hanzingu poolt toimepandud vägivald on olnud küllatki intensiivne ja 5 episoodi on pandud toime poole aasta jooksul. Süüdistatav pole tänaseni võtnud vastutust, ei tunnista oma süüd. Prokurör palus tunnistada Roman Hanzing süüdi
Jätta karistus
Kohustada Roman Hanzingut täitma
lg 2 p 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustada teda katseaja jooksul läbima ka sotsiaalprogramme. Välja mõista menetluskulud, asitõendid DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. 4 1-16-9363 Kannatanu märkis, et sooviks Roman Hanzingule tingimisi karistust koos kontrollnõuetega ning kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud, kogutud tõendid ei kinnita üheselt, et Roman Hanzing põhjustas füüsilist vägivalda oma eksabikaasale ja pojale. Kannatanu ja tunnistaja Xxxx ütlused pole usaldusväärsed. Kannatanu Xxxx ülekuulamine on toimunud KrMS § 70 lg 2 p 2 sätete rikkumisega. Kaitsja palus mõista Roman Hanzing
TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Roman Hanzingu süü
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid. − − − − − − Kannatanu Xxxx videoülekuulamise käigus antud ütlused (I kd lk 15-23); Asitõendi (telefon Nokia 520) vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 24-37); Asitõendi (CD plaat kõnega häirekeskusesse) vaatlusprotokoll ( I kd lk 38-40); Lähisuhtevägivalla infoleht (I kd lk 41-42); Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid (I kd lk 43-44, lk 45-46); Väljatrükk vestlusest (I kd lk 47-52). Muud iseloomustavad dokumendid: Karistusregistri teatis Roman Hanzingu kohta (I kd lk 53); EMTA tõend Roman Hanzingu maksustatava tulu kohta 2014.a (I kd lk 54); Keila Linnavalitsuse 02.12.2015.a vastus märgukirjale (I kd lk 55-56); Keila Linnavalitsuse 26.09.2016.a vastus nõudekirjale (I kd lk 57-59); Tallinna Vangla poolt 23.09.2016.a edastatud Roman Hanzingu ja Xxxx iseloomustused (I kd lk 60-62); − Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielulahutuse tõend (I kd lk 63); − Kohtumäärus maksekäsk 2-16-100006 (I kd lk 64). − − − − − Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kriminaalasjas kuulati kohtuistungil vahetult üle kannatanu Xxxx, tunnistajad Xxxx ja Triinu Haugas ning süüdistatav Roman Hanzing. Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas esitatud tõendeid süüdistuses
Kriminaalasjas on esitatud järgmised tõendid: Kannatanu Xxxx videoülekuulamise käigus antud ütlused, mille kohaselt tema isa on löönud nii teda kui ka tema ema. Kodus on isa agressiivne, karjub koguaeg. Asitõendi (telefon Nokia 520) vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvad aprillis 2015.a tehtud fotod vasakpoolse jala reiepiirkonnas olevast punaka värvusega ümarast tervisekahjustusest. Asitõendi (CD plaat kõnega häirekeskusesse) vaatlusprotokoll, mille kohaselt helistaja Xxxx teavitab, et tema mees tuli talle kallale. Lähisuhtevägivalla infoleht, millest nähtuvalt 25.10.2015.a kell 18:00 tuli Roman Hanzing Xxxx kallale, poeg nägi vägivalda pealt. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid, millest nähtuvad süüdistatava ja kannatanu viibimised samal ajal samas kohas ning 5 1-16-9363 kannatanu helistamine oma õele. Väljatrükk vestlusest, nähtub Xxxx ja Roman Hanzingu omavaheline suhtlus ning Roman Hanzingu suhtumine oma abikaasasse. Kohus uuris ka järgmiseid Roman Hanzingut iseloomustavaid materjale: Karistusregistri teatis Roman Hanzingu kohta, millest nähtuvalt pole isikut eelnevalt karistatud. EMTA tõend Roman Hanzingu maksustatava tulu kohta 2014.a, mille kohaselt isiku tulud peale tulumaksu maharvamisi olid 16775 eurot. Keila Linnavalitsuse 02.12.2015.a vastus märgukirjale, nähtuvalt millest on Xxxxt survestatud avaldust tagasi võtma, vägivalda on kasutatud tema ja laste suhtes pikema aja jooksul. Keila Linnavalitsuse 26.09.2016.a vastus nõudekirjale, millest nähtuvalt soovis Xxxx Hanzing saada psühholoogilist abi. Nähtuvalt pole isa Roman Hanzingu poolt tõstatatud probleemid leidnud kinnitust. Tallinna Vangla poolt 23.09.2016.a edastatud Roman Hanzingu ja Xxxx iseloomustused, mille kohaselt Roman Hanzing sai tööülesannete teostamisel üldjoontes hakkama, kohati oli kinni vanades töövõtetes. Kirjalik väljendusviis jättis soovida, osad kolleegid pidasid teda kõrgiks ja üleolevaks. Xxxx on meeskonna tööd hindav, pühendunud, elurõõmus, mõjub teistele innustavalt. Pingelistes olukordades rahulik, töös kohusetundlik. Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielulahutuse tõend, millest nähtuvalt on abielu lahutatud 07.03.2016.a. Kohtumäärus maksekäsk 2-16-100006, millest nähtub, et Roman Hanzing maksab lastele elatisraha 400 eurot kuus, kummalegi lapsele 200 eurot. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu Xxxx selgitas, et peale abiellumist tekkis verbaalne vägivald ning 2009.a hakkas pihta ka füüsiline vägivald. N.ö lämmatamise episoodi osas selgitas kannatanu, et süüdistatav lükkas teda käega vastu rinnapiirkonda, ta kukkus voodisse ja seejärel pani Roman Hanzing talle vatiteki näo peale, ise hoidis oma kehaga teda tekki all kinni. Tal oli tunne, et lämbub, ei saanud hingata. Mäletab, et Xxxx ütles: „Issi, ära tee“ ja peale seda õnnestus tal vabaneda teki alt. Peale teki alt välja saamist, järgnes süüdistatav talle ja lükkas sedasi, et ta komistas ning kukkus trepil, paar astet alla poole. 29.09.2015.a episoodi ajal lõi süüdistatav teda lahtise käega mitmel korral näkku. Xxxx jooksis mingil hetkel tema ja süüdistatava vahele. 25.10.2015.a episoodi osas selgitas kannatanu, et süüdistatav sai vihaseks, kuna ta palus tal magada diivanil. Süüdistatav lõi teda rusikaga õlavarre pihta, kaotas tasakaalu ning kukkus teise õlaga vastu seina. Xxxx löömise osas selgitas kannatanu, et laps tuli koju ja ütles talle, et issi lõi teda koju sõites, näitas oma jalga, koheselt pildistas telefoniga punetust lapse jalal. Samuti ühel korral helistas Xxxx talle tööle ning ütles, et issi tuli talle kallale, lõi jalaga puusa piirkonda, kuna tal ei olnud tuba koristatud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Xxxx selgitas, et Xxxx rääkis talle, et Roman kasutab tema peal füüsilist vägivalda. Ise ta Xxxxl vägivalla tundemärke ei ole näinud, kuid kuulis nii telefoni teel kui ka kohal olles, et Roman karjub Xxxx kui ka laste peale. Samuti Xxxx on talle rääkinud, et Roman oli teda löönud. On näinud, kuidas Romanil tõmbuvad käed rusikasse ning ila hakkab suust lendama, kui talle vastu hakatakse. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Triinu Haugas selgitas, et tema ei ole näinud, et Roman oleks oma laste suhtes vägivaldne, saab lastega hästi hakkama, ei ole näinud Romanil agressiivseid tunnuseid. Samuti ei ole küsinud, miks Roman ja Xxxx lahku läksid ja miks Xxxx psühholoogilist abi vajab. Helena ja Xxxx ei ole soovinud temaga rääkida vanemate lahutusest üldiselt. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav Roman Hanzing märkis, et ta pole Xxxxt kunagi löönud, on toimunud vastastikuseid tõukamisi. Samuti Xxxx ei ole kunagi trepist alla kukkunud, 6 1-16-9363 pole talle näkku röstsaia visanud. Samuti pole ta oma last Xxxxt löönud ega tema peale karjunud. On Xxxxt ainult kergelt paitanud vastu tagumiku, pole löönud. Kohus leiab, et Roman Hanzingu süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodides on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu Xxxx Hanzing on selgelt ülekuulamisel kinnitanud, et tema isa on löönud korduvalt nii teda kui ka tema ema. Ta on episoodides, mida ta mäletab üheselt kirjeldanud, kuidas konfliktid alguse said. Samuti tunnistaja Xxxx on selgitanud, et kuigi ta pole ise näinud kannatanul Xxxxl tervisekahjustusi, on ta telefonivahendusel kuulnud, kuidas süüdistatav on kannatanu peale karjunud. Samuti on ta näinud, kuidas süüdistatava käed tõmbuvad rusikasse ja ila hakkab suust lendama, kui süüdistatavale julgetakse vastu hakata. Lisaks selgitas tunnistaja Xxxx, et Xxxx on talle ise rääkinud, et süüdistatav on teda löönud. Niisamuti kinnitavad süüdistatava süüd ka kannatanu Xxxx poolt tehtud pildid, oma poja Xxxx tervisekahjustustest. Antud piltidel on selgelt näha vasaku jala reiepiirkonnas olev suur punaka värvusega tervisekahjustus, mis piltide peal meenutab tõesti käe jälge. Seda kinnitab ka Xxxx ülekuulamine, kus ta näitab kuidas süüdistatav teda lõi ning millised jäljed tal löögi tagajärjel tekkisid. Kaudselt tõendab süüdistatava süüd kriminaaltoimikus esitatud vestluste väljavõtted. Antud vestlustest nähtub, et süüdistatav kirub ja sõimab kannatanut Xxxxt, lubab tema elu ära rikkuda („tänasest su elu keeran täiega“). Nii samuti kui Xxxx on öelnud, et Roman Hanzing teda lõi, ei ole Roman Hanzing seda vestluses eitanud, vaid öelnud, et ta sai mida tahtis. Mida kaudselt kohtu hinnangul saab lugeda löömise tunnistamiseks. Samuti on Xxxx öelnud: sa lõid ja siis karjusid“, mille peale Roman Hanzing vastas: „see viis mind endast välja“ ning paar lauset allpool on Roman tunnistanud, et mäletab, et lõi Xxxxt. Seega antud vestlustest nähtub, et Roman Hanzing on pikaaegselt kasutanud verbaalset vägivalda kannatanu suhtes. Samuti on ta kannatanut ka löönud. Antud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ja kannatanu Xxxx Hanzing, kes mõlemad on selgitanud, et süüdistatav karjub ja ärritub kergesti, eriti siis, kui midagi valesti läheb. Seega kohtu hinnangul on Roman Hanzingu süü leidnud täieliku tõendamist ning tema oli isikuks, kes pani toime isiku vastased kuriteod oma eksabikaasa ja lapse suhtes. Järgmisena analüüsib kohus kaitsja ja süüdistatava poolt tõstatatud küsimusi. Kaitsja on selgitanud, et kriminaalasjas on kannatanut Xxxxt ülekuulates rikutud KrMS § 70 lg 2 p 2 sätestatut. KrMS § 70 lg 2 p 2 kohaselt kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega. Kohus sellise kaitsja väitega ei nõustu. Kannatanu Xxxx ülekuulamise protokollist nähtuvalt viib ülekuulamist läbi lastekaitseteenistuse eriasjade uurija. Prokurör on selgelt kohtuvaidluste ajal selgitanud, et kõikidel antud talituses töötajatel on läbitud Sisekaitseakadeemias 3 nädalane koolitus, mis võimaldab neil ülekuulata alaealisi isikuid. Kuigi kohtule ei ole esitatud tunnistust, ei ole kohtul alust eeldada, et isik ei ole läbinud vastavat täiendkoolitust, kuivõrd antud talitus ongi loodud just selliste juhtumite jaoks, kus on tarvilik alaealist ülekuulata. Kohtu hinnangul ei ole kannatanut ülekuulates rikutud KrMS § 70 lg 2 p 2 sätestatud nõudeid, lapse ülekuulamine oli seaduslik ning kohtus tõendina kasutatav. Samuti pole kaitsja esitanud ühtegi tõendit, mis annaks alust järeldamaks, et kannatanut ülekuulanud uurijal pole asjakohast väljaõpet. Kohus peab vajalikuks viidata, et kaitsja on sellise väite esitanud esimest korda alles kohtuvaidluste ajal, teades väga hästi, et peale kohtuliku uurimise lõpu ei ole võimalik enam uusi tõendeid 7 1-16-9363 esitada. Arvestades, et kannatanu Xxxx Hanzing kuulati üle 20.10.2015.a, oli kaitsjal piisavalt aega, et enne kohtuvaidlusi tõstatada kahtlus ülekuulaja pädevusest, ometi ei ole seda tehtud. Kohtu hinnangul pole alust kahelda kannatanu Xxxx ütlustes. Samuti pole alust arvata, et laps oli ülekuulamisel mõjutatud oma emast. Ülekuulamise alguses on Xxxxele selgitatud, et ta peab rääkima ainult tõde, valetada ei tohi ning ta ei pea andma ütlusi oma ema või isa kohta. Xxxx on kinnitanud, et ta saab mõlemast asjast aru. Seejärel on laps omasõnadega kirjeldanud, et isa karjub pidevalt, kodus on agressiivne õhkkond ning ta on näinud kuidas isa lööb tema ema. Samuti on isa löönud ka teda, ühel korral jala pihta autos, samuti ühel korral vastu puusa. Kohus nõustub prokuröriga, et Xxxx on enda löömisest rääkinud enne, kui uurija on temalt seda küsinud. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et Xxxx on iseseisvalt otsustanud rääkida enda löömisest, kuna temalt selleks hetkeks ei olnud veel selle aspekti kohta midagi küsitud. Xxxx on rääkinud seda, mis on tegelikkuses juhtunud, kuna tal on ilmselgelt olnud mingi mure, millest ta on soovinud rääkida. Samuti nõustub kohus prokuröriga selles osas, et kunagi ei ole teada, milliseid küsimusi ülekuulamisel esitatakse, seega kellegi ettevalmistamine on väga raske. Oluline on ka see, et Xxxx oli ülekuulamise ajal kõigest 10 aastane, kellel tõenäoliselt ei esinenud sellel ajal veel piisavalt nutikust ja kavalust ette planeerida asju, et saavutada parim tulem kriminaalasjas. Süüdistatav on väitnud, et Xxxx on hea laps ning ta on temaga korduvalt rääkinud, et valetada ei tohi. Seega Xxxx teadis suurepäraselt, et ülekuulamisel tuleb rääkida ainult tõtt ning ei tohi valetada. Mis jällegi kinnitab kannatanu Xxxx ütluste usaldusväärust, et süüdistatav on löönud nii teda kui ka kannatanut Xxxxt. Niisamuti ei ole kohtul alust kahelda kannatanu Xxxx ütlustes. Kannatanu on nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses andnud samasuguseid ütlusi. Antud asjaolu kinnitab nii lähisuhtevägivalla infoleht, kui ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Antud protokoll kinnitab, et kannatanu helistas oma õele ning seejärel helistas politseisse. Nii kannatanu Xxxx kui ka Xxxx selgitasid, et Xxxx helistas politseisse peale Reginale helistamist ning Regina soovitust politseisse helistada. Samuti lähisuhtevägivalla infolehel on kannatanu kirjeldanud olukorda samamoodi nagu kohtuski. Seega on antud tõendid omavahel riimuvad ja kooskõlas. Kaitsja väide, et kuna kannatanu Xxxx ei ole pöördunud meditsiiniasutuse poole, siis pole vägivalda olnud, on paljasõnaline. Kannatanu Xxxx Hanzing on selgitanud, et tema on näinud, et tema emal on peale löömist olnud kerge punetus. Sama on kinnitanud ka kannatanu Xxxx. Seega nähtuvalt ütlustest pole kannatanule tekitatud selliseid raskeid tervisekahjustusi, mis oleksid olnud püsivad. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et punetus võib kaduda kiiresti. Seega isegi kui Xxxx oleks läinud tervisekahjustusi fikseerima, poleks selleks ajaks olnud tõenäoliselt enam midagi fikseerida. Seda asjaolu kinnitab ka see, et Xxxx suutis ühe süüdistatava tekitatud tervisekahjustuse (punetuse) kergesti katta puuderkreemiga. Samuti on oluline märkida, et kannatanu Xxxx pöördus Häirekeskusesse 25.10.2016.a kell 18:23, politsei patrull tuli kohale alles 26.10.2015.a. Mis omakorda selgitab, miks süüdistatavat ei võetud kaasa ning miks ei kirjeldatud kannatanu tervisekahjustusi. Kohus nõustub prokuröriga, et vigastuste fikseerimata jätmine, ei tähenda, et asi on väljamõeldud. Kohus asub seisukohale, et kannatanu ütluste usaldusvääruses pole alust kahelda ning on eluliselt usutav, et süüdistatava vägivalla teod leidsid aset sedasi nagu kannatanu on neid kirjeldanud. Kannatanu jäi kohtus ülekuulamisel oma ütlustele kindlaks, ei kaldunud kordagi kõrvale sündmustest, mis näitab kohtu hinnangul, et Xxxx rääkis õigust. Kohtu hinnangul on kannatanu Xxxx poolt tehtud pildid kasutatavad tõendina, kuna sealt nähtub selgelt kannatanu Xxxx tervisekahjustus. Kohtu hinnangul tunnistaja Triinu Haugase ütlusi ei ole võimalik kasutada, järgmistel põhjustel. Tunnistaja on selgitanud, et ta elab süüdistatavaga koos alates august 2016.a. Süüdistus on esitatud 2015.a episoodid eest. Seega ei saa tunnistaja Triinu Haugas anda sisulisi ütlusi kuriteo 8 1-16-9363 tehiolude osas, kuid saab kirjeldada süüdistatava ja tema laste suhtlust viimasel ajal. Tunnistaja on selgitanud, et ta pole süüdistatavalt ega tema lastelt küsinud täpsustavaid küsimusi, kuna ükski osapool ei ole soovinud sellest rääkida. See, et tema pole näinud agressiivsuse tundemärke süüdistataval, ei tähenda, et neid isikul varasemalt ei olnud. Samuti asjaolu, et süüdistatav saab käesoleval ajal oma lastega normaalselt läbi, ei tähenda, et süüdistatav ei ole kasutanud vägivalda. Kohus selgitab, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Süüdistatava Roman Hanzingu väide, et kannatanul Xxxxl ei saanud olla valus, on seega paljasõnaline ning ennast õigustav. Riigikohtu seisukohast tulenevalt kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult sellisel juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega seotud ebameeldivat aistingut. Kuivõrd nii kannatanu Xxxx kui ka Xxxx Hanzing on mõlemad öelnud, et nad tundsid süüdistatav Roman Hanzingu tegevuse tagajärjel valu, on kohtu hinnangul koosseis täidetud. Kohus asub seisukohale, et Roman Hanzingule esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb
§-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Roman Hanzingut pole eelnevalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Roman Hanzing on käesolevas kriminaalasjas pannud toime teise astme kuriteo, kokku 5 perevägivalla episoodi. Kohtu hinnangul puuduvad Roman Hanzingu teos karistust kergendavad asjaolud, seda järgneval põhjusel. Roman Hanzing ei ole ennast süüdi tunnistanud, on väitnud, et kannatanu Xxxx valetab, on mõjutanud kannatanut Xxxxt valetama.
kohaselt ei arvestata 9 1-16-9363 karistuse kohaldamisel kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, kui need on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Käesoleval juhul on
Seega karistust raskendavaid asjaolusid Roman Hanzingu teos ei esine.
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna Roman Hanzing pole kriminaalkorras eelnevalt karistatud, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Roman Hanzingut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega.
lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt määratletud 2,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et Roman Hanzingut ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Roman Hanzing ei näe endal süüd, kogu süü lasub kannatanutel. Roman Hanzingu kohaselt Xxxx lihtsalt valetab ning Xxxx Hanzing on mõjutatud oma ema poolt valeütlusi andma. Seega ei ole põhjendatud isikule, kes on pannud toime rasked isikuvastased kuriteo oma perekonna liikmete suhtes ning kes ei tunnista oma süü, määrata rahalist karistust. Lisaks välistab rahalise karistuse mõistmise ka asjaolu, et Roman Hanzingul on suured rahalised kohustused ning temalt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud. Kohus leiab, et Roman Hanzingut on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult vangistusega. Kohus arvestab, et Roman Hanzing pani kuriteo toime teadlikult ja tahtlikult. Samas arvestab kohus asjaoluga, et Roman Hanzing pole eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning kohtule teadaolevalt ei ole Roman Hanzing peale kuriteo toimepanemist pannud toime uusi kuritegusid, ei ole muutunud uuesti agressiivseks. Kohus peab vajalikuks arvestada karistuse mõistmisel ka seda, et kannatanud ei saanud süüdistatava ründe tagajärjel raskeid tervisekahjustusi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Roman Hanzing tuleb mõista
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 2 aastat.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle
Vastavalt
lg 1 kohustada Roman Hanzingut täitma
Määrata Roman Hanzing katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud 10 1-16-9363 kriminaalhooldaja järelevalve alla.
p 1 alusel arvestada Roman Hanzingule määratud 2 aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 23.01.2017.a.
sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus Roman Hanzingul algab, kohtulahendi jõustumisest. Roman Hanzingu suhtes pole kehtivat tõkendit. Kohus selgitab, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on mõeldud eelkõige nende isikute karistamiseks, kelle puhul on alust arvata, et reaalne vangistus ei ole proportsionaalne teosüüga ning esineb veel lootus, et katseaeg on piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatavat ei ole eelnevalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, peale käesoleva kuriteo episoodide pole ta uusi kuritegusid toimepannud, seega ei ole alust eeldada, et ta tulevikus jätkaks kuritegude toimepanemist ning et karistusest tingimuslikult vabastamine ei ole talle piisavaks motivaatoriks hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Samas arvestades asjaolusid, et süüdistataval on ilmselgelt probleeme oma viha taltsutamisega, on vajalik, et ta alluks katseajal käitumiskontrollile ning läbiks kriminaalhooldaja poolt väljavaadatud sotsiaalprogrammid. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena DVD plaadid salvestustega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Eelpool toodud seisukohast lähtudes leiab kohus, et DVD plaadid salvestustega, mis sisaldavad Häirekeskusesse tehtud kõne salvestust ja kannatanu ülekuulamise salvestust ning mis asuvad kriminaalasja materjalide juures tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1051,80 eurot (üks tuhat viiskümmend üks eurot ja kaheksakümmend eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot (seitsesada viis eurot). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Roman Hanzingu 2014.a tulu peale tulumaksu mahaarvamist 16775 eurot. Arvestades, et Roman Hanzing peab igakuiselt tasuma 400 eurot elatusraha ning tal lasuvad ka erinevad suured rahalised kohustused, on seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust kogumis ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval Roman Hanzingul tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 146,40 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistataval Roman Hanzingul oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud. 11 1-16-9363 Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.