4-17-3767/12

(240317000210)Väärteoprotokolli number - Kohtunik Astrid Asi Sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Galnykina, Svetlana Hamaza Väärteoasi Välismaalaste seadus § 298 järgi Menetlusalune isik Ihor Protskiv isikukood 38203110118, elukoht xxx; Ukraina kodakondsus Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalitus, asukoht Jaama tn 7, Jõhvi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Ihor Protskiv Kaitsja: vandeadvokaat Ahto Sirendi Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse vaneminspektor Eve Kikkas, Anton Gontšarov Tunnistaja xx Kohtuistungi toimumise aeg 12.07.2017, 18.07.2017 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Ihor Protskiv süüdi 20.04.2015 kuni 11.07.2017 õigusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimises s.o välismaalaste seaduse §-s 298 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 1 4-17-3767 10.07.2017 kell 16:10 kuni 12.07.2017 kell 10:50 s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub veel 13 (kolmteist) päeva aresti. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks Ihor Protskivi arestimajja saabumise aeg. Vastavalt VTMS § 205 lg-le 2 on Ihor Protskiv kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Tallinna arestikambrisse (Rahumäe tee 6, Tallinn) – 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. Jätta riigi kanda kaitsja Ahto Sirendi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) eurot ja 48 senti. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so 19.07.

1. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 08.08.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Ihor Protskivile on esitatud süüdistus välismaalaste seaduse § 298 järgi selles, et ta viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates 20.04.2015 kuni 11.07.
3. Narva-Jõesuus, L. Koidula 21 ehitusobjektil 10.07.2017 teostatud ehitustööliste kontrollimisel tuvastati ehitusobjektil isik, kes ütles oma nimeks xx, sündinud xxx. Kuid isikusamasuse kontrollimisel selgus, et tegemist on Ukraina kodaniku Ihor Protskiviga, sünd 11.03.1982 Ukrainas. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Ihor Protskiv on Ukraina kodanik ning ta omas Eesti Vabariigi viisat EST000746436 (välja antud 24.10.2014), mis kehtis 29.10.201419.04.2015 viibimisajaga Eestis 173 kalendripäeva. Andmebaasides puuduvad Eesti Vabariigi välispiiride ületused. Juhindudes VTMS § 71 lg-st 2 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja Viru Maakohtule. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Samas paragrahvis on sätestatud ka Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. VMS § 3 kohaselt loetakse välismaalaseks isik, kes ei ole Eesti kodanik ning tulenevalt §-st 7 on ajutine viibimine välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. 2 4-17-3767 VMS § 298 näeb ette vastutuse välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest. Vastav tegu on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Viisa taotluse andmete ning viisa kleebisega on tõendatud, et Ukraina kodanik Ihor Protskivile (ik 38203110118) väljastati 24.10.2014 Eesti viisa, kehtivusega 29.10.2014 – 19.04.2015 (tl 8-10). Politsei – ja Piirivalveameti andmebaasis oleva isikukaardi kohaselt Ihor Protskivil kehtivaid töölubasid ei ole (tl 11). Tema kohta oli esitatud taotlus lühiajaliseks töötamiseks perioodil 20.10.2014 – 17.04.2015 (tl 16-17). Rahvastikuregistri andmebaasis, jaos - isikut tõendavad ning elamisõiguse ja -loa dokumendid, on Ihor Protskivil kehtiv üksnes välisriigi pass. Kehtivaid elamisõiguse ja – loa dokumente registreeritud pole (tl 1819). Seega kehtivat viisat või muud Eestis viibimiseks alust andvat dokumenti Ihor Protskivil ei ole. Loetletud tõendite pinnalt on tuvastatud, et Ihor Protskivil puudus alates 20.04.2015 seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tunnistaja Veljo Uustali ja menetlusaluse isiku ütlustest ning vaatlusprotokollist (tl 1-6) nähtuvalt viibis menetlusalune isik 10.07.2017.a Narva-Jõesuus, L.Koidula 21 ehitusobjekti läheduses. Sellega on tõendatud, et menetlusalune isik viibis Eesti Vabariigis ajal, mil Ihor Protskivil puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kõnealuse menetluse peamiseks vaidlusobjektiks on aga küsimus, kas 10.07.2017 kinnipeetud menetlusalune isik on Ihor Protskiv. Menetlusalune isik ise väitis nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, et ta on Olavi Aida, sündinud ja elanud terve elu Eestis. Kohtu hinnangul on taoline väide aga alusetu. Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis üks xx (tl 49-52). Tema sünniaeg on xxx (so sama kuupäev, mida menetlusalune isik nimetas 18.07.2017 istungil ning kohtuvälises menetluses). Registris oleva xxx foto pinnalt on ilmselge, et fotol oleva isiku näol ei saa olla tegemist menetlusaluse isikuga. Lisaks nähtub registrist, et xx emakeel on eesti keel, kuid menetlusalune isik ei räägi eesti keelt. Ka registris olevad elukohaandmed ei haaku menetlusaluse isiku poolt nimetatud võimalike elukohtadega. Ei ole eluliselt usutav ka võimalus, et Eestis võiks olla kaks xx, kelle sünniaeg on sama – xxx, kuid üks neist on mingil põhjusel jäänud rahvastikuregistris registreerimata. Just seda püüdis menetlusalune isik kohtuistungil väita. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku vastavad ütlused ebausaldusväärsed. Tema antud selgitused enda isiku ja elukäigu kohta Eestis on vastuolulised ja ebausutavad. Nii on ta näiteks 12.07.2017 ja 18.07.2017 kohtuistungitel andnud oma sünniaja kohta erinevaid andmeid. Esimesel istungil ütles ta sünniajaks 11.12.1984 ning teisel istungil 16.11.
4. Mingit mõistlikku selgitust selle vastuolu kohta ta anda ei osanud. 18.07.2017 kohtuistungil ei osanud menetlusalune isik koheselt ja korrektselt öelda oma vanust. Pärast väikest pausi vastas menetlusalune isik, et on 33-aastane. Tegemist oli ilmselt matemaatilise tehte 2017-1984 tulemusel saadud vastusega. Kuid sealjuures ei arvestatud, et kui väidetav sünniaeg on 16.november, siis 18.07.2017 kohtuistungi ajal pidanuks isiku vanus olema
5. Ei ole kuigi usutav, et isik ei tea peast oma vanust. Kohtuistungil ei osanud menetlusalune isik nimetada mitte ühegi sõbra või tuttava isiku nime, kes teab või tunneb teda kui xx ning saaks seda kinnitada. Kohtuistungil nimetas menetlusalune isik oma praeguse elukoha xxx ning elukoha, kus ta väidetavalt elas kuni kuuenda eluaastani (xxx). Nende elukohtade aadresse, kus ta vahepealsel perioodil elas, ei osanud menetlusalune isik nimetada. Enda väitel ei ole menetlusalune isik kunagi koolis käinud. Samas toimiku materjalidest nähtuvalt oskab ta lugeda ning korrektselt vene keeles kirjutada. Olles järginud isiku käitumist 3 4-17-3767 ning eneseväljendust kohtuistungil, on raske uskuda, et tegemist on isikuga, kes ei ole kunagi koolis käinud, kasvanud ilma vanemateta ning kindla elukohata. Menetlusaluse isiku intellektuaalsed võimed on ilmselgelt tasemel, mis eeldab teatavat hariduse omandamist. Menetlusaluse isiku selgitused isikut tõendavate dokumentide puudumise kohta olid samuti vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Enda sõnul pöördus ta täisealiseks saades dokumentide vormistamiseks politseijaoskonda. Sellega lubati tegeleda, kuid tulemusi ei olnud. Hiljem ta uuesti ei pöördunud, kuna polnud aega. Samas andis isik selgitusi, et tal ei ole kunagi olnud püsivat töökohta, mistõttu jääb arusaamatuks, mis tingis taolise hõivatuse. Lisaks nähtub tunnistaja Uustali ütlustest, et kinnipidamisel väitis menetlusalune isik, et dokumendid on kodus. Seega on menetlusalune isik menetluse erinevates etappides andnud erinevat informatsiooni isikut tõendavate dokumentide olemasolu kohta. Kõik eelnevalt loetletud asjaolud kogumis kinnitavad üheselt, et menetlusalune isik ei ole isik, kelleks ta ise end nimetab, st xx. Menetlusaluse isiku antud selgitused on eluliselt ebausutavad ning vasturääkivad. Ilmselgelt on tema ütluste sisu kantud soovist varjata oma tegelikke isikuandmeid. Tulenevalt KorS §-dest 32 ja 33 on isikusamasuse tuvastamine Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Sealjuures annab § 33 lg 1 aluse kasutada isikusamasuse tuvastamisel erilisi tuvastusmeetmeid, milleks muu hulgas on ka isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine ning saadud teabe võrdlemine korrakaitseorganil olemasolevate andmetega (§ 33 lg 2 p 2). Käesoleva menetluse raames on Politsei-ja Piirivalveamet võrrelnud reaalajas menetlusalusest isikust tehtud fotot Ihor Protskivile väljastatud viisal ja Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis isikukaardil oleva fotoga (tl 21-30) ning jõudnud järeldusele, et tegemist on sama isikuga. Teostatud võrdlus on dokumenteeritud, kirjeldatud on võrdluse käiku ning toodud välja olulisemad näojooned ning eritunnustena sünnimärgid, mille pinnalt on võrdluse teostaja järeldusi teinud. Kohtul ei ole põhjust kahelda isikusamasuse tuvastamisel teostatud järelduste paikapidavuses. Erinevatel fotodel selgelt näha olevad näo tunnusjooned (ning eelkõige eritunnustena tuvastatud sünnimärkide paiknemine näol) annavad küllaldaselt alust väita, et menetlusalune isik on Ihor Protskiv, kellele on 24.10.2014 väljastatud Eesti Vabariigi viisa, mis kehtis kuni 19.04.
6. Taolist veendumust kinnistab ka tõik, et kinnipidamisel leiti menetlusaluse isiku juurest raamatukogukaart, mis oli väljastatud Ihor Protskivi nimele (tl 19). Menetlusaluse isiku selgitus, et ta juhuslikult leidis selle kaardi ning kasutas seda raamatukokku sisenemisel, ei ole eluliselt usutav. On äärmiselt ebatõenäoline, et isik leiab teise isiku raamatukogukaardi ning see isik on juhtumisi välimuselt äärmiselt sarnane leidjale. Eelnevat kokkuvõttes loeb kohus tuvastatuks, et isik, kes 10.07.2017 Narva-Jõesuus kinni peeti, on Ukraina kodanik Ihor Protskiv (ik 38203110118), kellel oli välismaalasena seaduslik alus Eestis viibimiseks ajavahemikul 29.10.2014 – 19.04.
7. Nimetatud perioodiks väljastatud viisat ei ole pikendatud, samuti ei ole Ihor Protskivile, kui välismaalasele, väljastatud muid dokumente, mis annaksid talle seadusliku aluse Eesti Vabariigis viibimiseks. Ihor Protskivi kinnipidamise asjaoludest nähtuvalt ei olnud ta Eesti territooriumile saabunud vahetult enne kinnipidamist. Asjaolu, et tal ei olnud kaasas ei isikut tõendavat dokumenti ega isiklikke tarbeesemeid, viitab, et isik elab Eestis. Seda on ta ka ise kinnitanud, öeldes oma elukoha aadressi. Tunnistaja Uustali ütlustest nähtuvalt kontrollis ta Ihor Protskivi piiriületusi, kuid andmebaasides puudusid märked hiljutiste piiriületuste kohta. Eelnevast lähtuvalt on alust arvata, et Ihor Protskiv saabus Eestisse temale väljastatud viisa kehtivuse ajal, kuid viisa lõppedes Eestist ei lahkunud. 4 4-17-3767 Kuivõrd viisat ei ole pikendatud ning rahvastikuregistri andmetel ei ole Ihor Protskivil ka muid seaduslikke aluseid Eesti Vabariigis viibimiseks, on ta alates viisa kehtivuse lõppemisest viibinud Eestis ilma seadusliku aluseta. Ülal öeldut kokkuvõttes on Ihor Protskivi tegevuses tuvastatud VMS § 298 objektiivsete tunnuste esinemine, so välismaalasena seadusliku aluseta Eestis viibimine ajavahemikul 20.04.2015 – 11.07.2017 (so väärteoprotokolli koostamiseni). Eelnevalt tuvastatud objektiivsed asjaolud annavad alust arvata, et tegemist oli vähemalt otsese tahtlusega sooritatud rikkumisega. Ihor Protskiv teadis, et viibib riigis õigusliku aluseta ega teinud midagi õigusliku aluse saamiseks või riigist lahkumiseks. Isikule ei saanud jääda märkamatuks, et temale väljastatud viisa kehtivusaeg on möödunud. Viisa oli väljastatud 173 päevaks, kuid isik viibis Eestis enam kui 2,5 aastat. Teiseks, Ihor Protskiv oli otsinud välja Eesti kodaniku xx isikuandmed, st nime ja sünniaja, ning kasutas neid Politsei- ja Piirivalveameti ametnike eest oma tegeliku identiteedi varjamiseks. See kinnitab üheselt, et ta oli teadlik viisa kehtivuse lõppemisest ning varjamaks ebaseaduslikku riigis viibimist ja riigist välja saatmist, kasutas ta teise isiku isikuandmeid. Karistus Välismaalaste seaduse § 298 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valimisel arvestab kohus esmalt asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Hoolimata sellest ei pea kohus antud juhul võimalikuks kergemaliigilise karistusena rahatrahvi kohaldamist. Menetlusaluse isiku enda väitel ei ole tal püsivat seaduslikku sissetulekut, mis võimaldaks rahatrahvi tasumist. Kergemaliigilise karistuse kohaldamise välistab ka rikkumise ulatus ja süü suurus. Tegemist oli vältava süüteoga, isik viibis seadusliku aluseta Eestis enam kui kaks aastat. Seega oli rikkumine väga pikaajaline ning isik kasutas süüteo varjamiseks teise isiku identiteeti. Eelnevast lähtuvalt peab kohus vajalikuks kohaldada karistusena aresti. Karistuse määra valikul arvestab kohus, et antud juhul puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Sooritatud vältava süüteo pikaajalist kestust arvestades vääriks toimepandud tegu karistust sanktsiooni maksimaalsele lähedases määras. Kuid võttes siinkohal arvesse ka asjaolu, et Ihor Protskivi ei ole varasemalt karistatud, mõistab kohus talle karistuse keskmises määras, so 15 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuvälise menetluse raames kinnipeetud 10.07.2017 kell 16:10 kuni 12.07.2017 kell 10:50, s.o 2 päeva, arvestab kohus selle KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub veel 13 päeva aresti. Karistuse kandmise alguseks tuleb VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda Ihor Protskivi arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 2 alusel määrab kohus, et Ihor Protskiv on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Tallinna arestikambrisse (Rahumäe tee 6, Tallinn) – 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud 5 4-17-3767 14.07.2017 kohtumäärusega nr 4-17-3767 määras kohus Ihor Protskivile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Nimetatud määrusest lähtuvalt jätab kohus riigi kanda Ihor Protskivile määratud kaitsja Ahto Sirendi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 372,48 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 6