) § 118 lg 1 p 1KarS § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav LEO LOMP (isikukood 34703100358), elukoht kindel elukoht puudub, ei tööta, viibib Viru Vanglas. Kriminaalkorras karistatud 3.korral: 27.01.1999 Valga Maakohtu poolt mõisteti KrK § 143 lg 1 alusel 4 kuud vangistust 2 aastase katseajaga; 04.05.2005 Harju Maakohtu poolt mõisteti
alusel vangistus 8 aastat; 05.09.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt mõisteti
Väärteokorras korduvalt karistatud. tõkend: vahistatud 05.04.2015 (kinnipeetud 03.04.2015). Vandeadvokaat Argo Küünemäe Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: 1 Tunnistada LEO LOMP
lg 1 p 1-
lg 2 järgi süüdi ja karistuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 03.04.2015 karistusaja hulka, Leo Lombi karistuse kandmise aja alguseks lugeda 03.04.2015. TÕKEND vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel mõista Leo Lombilt välja menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, -määratud kaitsjale v-adv A. Küünemäele makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 456,00 (nelisada viiskümmend kuus) eurot; - määratud kaitsjale v-adv A. Küünemäele makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 803,40 (kaheksasada kolm eurot ja 40 senti) eurot; -ekspertiisikulu 61,00 (kuuskümmend üks) eurot; - tunnistajatasu 53,65 (viiskümmend kolm eurot, 65 senti) eurot. Leo Lombil tasuda menetluskulud summas 2449,05 (kaks tuhat nelisada nelikümmend üheksa eurot, viis senti) eurot KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700029305 ning selgitus: nimi, nr 1-15- 7561 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 204,09 eurot, viimases kuus 204,06 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe ja Partnerid kasuks välja 803,40 (kaheksasada kolm eurot ja 40 senti) eurot v.-adv. A. Küünemäe poolt määratud korras süüdistatava Leo Lombi kaitsjana osutatud õigusabi eest. ASITÕENDID 4 pakendit, milles on sündmuskohalt kaasa võetud nuga, noa tupp ja DNA proovid asuvad asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 108 alusel Ida prefektuuri asitõendite hoidlas (II kd tl 50)- kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis 2 alates 16.05.2016. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 31.05.2016 a. SÜÜDISTUS Leo Lompi süüdistatakse selles, et tema 03.04.2015 kella 15.40 paiku xxxx asuvas korteris lõi vähemalt korra A Lle noaga kaela piirkonda ja seejärel tõmbas noaga üle kannatanu kaela, põhjustades A. Lle kaelapiirkonna lõikehaava, mis oli 10 cm pikkune, paremal pindmisem, vasakul sügavam. Oma tegevusega põhjustas L. Lomp A. Lle tervisekahjustuse, mis ei kesta üle 4 kuu ja ei ole eluohtlik. L. Lombi poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo toimepanemise tehiolud, eriti löök kannatanu kaela piirkonda viitab sellele, et L. Lombi tegevus oli suunatud A. Lle eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Seega Leo Lomp vastavalt oma ettekujutusele teost, alustades vahetult süüteo toimepanemist, teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, pani toime
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1) Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis on seisukohal, et Leo Lombile esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Leo Lomp end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Esitatud süüdistuse kohaselt on Leo Lombile inkrimineeritud raske tervisekahjustuse tekitamise katse, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kannatanu A L ütlustest nähtub, et Leo Lombiga sai ta kokku 2015 aasta talvel ja viimane jäi tema elukohta xxxx elama. Selles korteris elasid veel tema vanaema L V ja tema tuttav T T. Leo Lomp organiseeris metsas tööd ja nad käisid mitu päeva enne intsidenti metsas tööl. 03.04.2015 oli tormine päev ja nad lõpetasid töö varem, umbes lõuna ajal. Tema Tga läks koju ja Leo läks poodi. Tema hakkas süüa tegema. Leo jõudis koju 1,5 tundi hiljem. Söögi tegemise ajal joodi džinni. Konflikt Leoga tekkis köögis sellest, et Leo räuskas ja karjus kõvasti. Tema käskis maha rahuneda. Ütles, et uks on seal kui sa ei oska rahulikult olla. Kannatanu sõnul hooti Leo rahunes ja siis hakkas uuesti karjuma. Lõpuks võttis ta Leolt rinnust kinni ja tõstis tooli pealt püsti, hakkas Leo Lompi välja viima, kaugele lauast ei jõutud, Leo rahunes maha. Omateada ta Leod ei kägistanud, vaid võttis rinnust kinni. Kui Leo teda noaga lõi, oli Leo püsti ja tema istus laua otsas. Ta arvas, et ajaliselt oli Leo rahunemise ja noaga löömise vahel pikem aeg kui minut, täpselt öelda ei oska. Mäletas, et segas sööki pliidi peal, tal olid kahe tule peal asjad, istus toolile maha ja natuke sai istuda, kui Leo lõi. Noaga löömist ta ei näinud, kuna vaatas pliidi peal keevat toitu. Millega Leo teda lõi, ta ei tea. Arvab, et löögivahendiks oli Leole kuuluv metsamehe nuga. Teadis, et seda nuga köögilaual ei olnud. Laual oli kööginuga, millega tema sööki lõikas. Ta ei näinud, mitu korda Leo teda noaga lõi, haiglas kuulis, et oli kaks torkehaava ja üks lõikehaav. Kui ta kaela katsus, siis oli suur vagu sees ja verd tuli palju. Ta ehmatas ära ja läks vanaema juurde, kes andis talle rätiku. Ta pani selle haava peale ja läks taha tuppa pikali ja helistas päästeametisse. Üüri ja rahanõudmist ei olnud, oli jutt 30 eurost, millega poodi minna. Kinnitas, et toas ta ei kanna kingi, vaid susse. 03.04.2015 metsas olles kõik kolm meest kukkusid kuna oli tormine ilm. Tema ei ole Leo Lompi löönud. Metsas sel päeval tema ega T alkoholi ei tarvitanud. 3 Tunnistaja T Ti ütlustest nähtub, et Leoga saadi kalal käies tuttavaks ja ta tuli A juurde elama. Koos käidi metsas tööl. 03.04.2015 olid metsas kella 8.00-st 13.00-ni tööl. Tulid koos Aga koju, Leo läks poodi. Istuti köögis, tehti süüa. Konflikt tekkis sellest, et A nõudis 30 eurot, et on vaja poes käia. A käskis Leol välja minna, kuna Leo rääkis kõva häälega. A võttis Leo riideid pidi kaela piirkonnast kinni ja tõstis püsti ja ütles, et mine välja. Kuhugi ei mindud, asi rahunes. Tunnistaja kinnitas, et A ei kägistanud Leod, vaid tema käe pöidlad olid ümber Leo kaela, kas A surus pöialdega Leo kaelale, ta ei tea. Leo ja A istusid toolidele tagasi. Siis Leo lõi At noaga kaelapiirkonda, ta ei oska öelda, kui pikk oli ajavahemik löömise ja Leo püstitõstmise vahel. Mingi vahe oli. Tunnistaja kinnitas, et mingit rüselemist Leo ja A vahel ei toimunud. Kui Leo At kaelapiirkonda lõi, jooksis tema köögist välja päästeametisse helistama. Nuga, millega At löödi, oli rohelist värvi umbes 10 cm pikkune. Tal tekkis hirm, et Leo võib ka talle midagi teha. Tuppa läks mõne aja pärast. Tunnistaja kinnitas, et välisjalanõusid A toas ei kandnud, vaid susse. Kinnitas, et metsas 03.04.2015 tema ja A alkoholi ei tarvitanud. Leo Lomp keeldus kohtus ütlusi andmast, tema 05.04.2015 ülekuulamise protokoll avaldati. Tema ütluste kohaselt oli tema koos A ja Tga 03.04.2015 metsas tööl. Tööle mindi kella 13.00 paiku ja lahkuti kell 16.00 paiku. Metsas andis tema kummalegi mehele töö eest 10 eurot. Töölt lahkudes käidi kõigepealt poes, A ostis 3 pudelit ``Laua viina``. Mindi xxxx korterisse. Köögis jõid A ja T ära kolm pudelit alkoholi, tema jõi õlut. A hakkas temalt raha nõudma. Ta vastas, et mis raha sa tahad, oled kõik raha kätte saanud. A tahtis tema käest viina raha saada. Leo Lombi sõnade kohaselt, siis A hüppaski talle kallale. Tema istus toolil. A hüppas püsti ja lõi talle mitu korda rusikaga pähe. Tõmbas teda parempoolsest õlast põrandale pikali. Ta kukkus oma tooli juurde laua ja kapi vahele pikali. Oli maas kõhuli peaga pliidi juures oleva kapi suunas. Pikali olles lõi A teda jalgadega ühel korral vastu vasakut kätt ja ühel korral vastu pead. Ta keeras end külili vasakule küljele ja siis lõi A teda jalaga ühel korral vastu tema parempoolset reit ja ühel korral vastu kõhtu, paremale poole. Al olid kingad jalas. Siis hakkas A teda kägistama. A seisis kapi ja tema vahel ja hakkas teda kahe käega kägistama, see kestis umbes minuti. Ta ei saanud vahepeal üldse hingata. Tal tekkis surmahirm. Ta sai maast püsti, tal käis pea ringi ja ta pidi kukkuma. Ta võttis laualt noa ja hakkas end kaitsma. A tahtis talle uuesti kallale tulla. Ta kartis, et A hakkab teda jälle kägistama, sest ta on teda kümneid kordi kägistanud. Ta oli hirmul. Lõi At noaga kuhugi kaela piirkonda kaks korda. Tema nuga ei peitnud, see jäi laua peale. Eelmisel päeval oli A teda kägistanud. Kinnitas, et metsas jõid alkoholi A ja T, tema jõi õlut. Tunnistaja L F-H ütlustest nähtub, et sündmuse toimumise ajal oli tema tööl xxxx. Saadi väljakutse, vaja oli sõita 40 km. Korteris oli patsient, suurt kasvu meesterahvas, kel oli kaelal suur haav. Haav oli rohkem kui 10 cm. Kutsuti reanimobiil. Patsiendil oli käterätik kaelal, tema verejooks peatati sideme ja klemmidega, pandi monitor, kanüülid, anti hapnikku, et hingamine stabiliseerida. Reanimobiili tulles võeti uuest haav lahti, seda oli vaja õmmelda, panna klemmid, et saaks patsienti transportida. Tunnistaja kinnitas, et kui patsiendi haava ei oleks õmmeldud, siis oleks ta transportimisel kaotanud viimase vere ehk oleks surnud. Tunnistaja L V 08.04.2015 ülekuulamise protokoll avaldati A L tervise seisundit –vigastusi puudutavas osas. Tunnistaja kinnitab, et A nägu oli verine. 08.04.2015 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusest Politsei-ja Piirivalveameti päringule nähtub, et A L hospitaliseeriti 03.04.2015 reanimatsioonibrigaadi poolt üliraskes seisundis. Alkoholi tarvitamise käigus löödud noaga kaela piirkonda lõua alla. Kaela eespinnal lõualuu alusi veritsev lõikehaav- 10 cm, mis suuõõnde ja neelu ei ulatu, haava lõikepind veritses 4 difuusselt. Hetkel patsient rahuldavas seisundis. Haav revideeritud ja sutureeritud. Patsinet saanud vereülekannet. Jätkub antibakteriaalse raviga ja lahkub lähipäevil ambulatoorsele ravile. Kiirabikaardist nr 76/5/477, 03.04.2015 nähtub, et A. L seisundit on hinnatud haiglasse saabudes üliraskeks. Löödud noaga kaela piirkonda lõua alla. Haav umbes 10cm ja sügav, arteri vigastus. Haavast massiivne verejooks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttest haigusloost nr 1539256 nähtub, et A L viibis ravil 03.04.2015- 10.04.2015. Anamneesi kohaselt hospitaliseeriti reanimatsiooni brigaadi poolt xxxx. Napsitamise käigus löödud noaga kaela. Lõua all lõikehaav - 10 cm, mis suuõõnde ei ulatu, haava lõikepind veritses difuusselt, reanimatsiooni brigaadi poolt asetatud kohapeal õmblused, verejooks pidurdunud. Patsient teadvusel, sõnaliselt kontaktne, adekvaatne. Ekspertiisiaktist nr 15E- LÕI0054, 07.09.2015 eksperdiarvamuse põhjendustest ja arvamusest nähtub, et kannatanul oli kaelapinna lõikehaav. Vigastus võis olla saadud lõikamisest teravaservalise esemega (noaga) eelandmetest näidatud ajal 03.05.2015. Vigastus ei ole eluohtlik, kuna lõikehaav ei ulatu neelu, hingetorusse ega söögitorusse, ei vigastanud suuri veresooni, sellega ei kaasnenud eluohtlikke nähtusid. Vigastuse paranemine ei kesta rohkem kui 4 kuud. Püsivat töövõimekaotust ei ole vigastuse iseloomu arvestades hetkel võimalik hinnata. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et xxxx on kahekorruseline korterelamu, korter nr xxxx asub teisel korrusel. Tegemist kolmetoalise korteriga. Üks magamistuba suletud. Teises magamistoas kušettvoodi, mis verega määrdunud. Toa põrand verega määrdunud. Köögis paremal pool seina ääres valget värvi külmkapp. Uksest otse, vastasseinas aken. Akna ees laud millel kolm tooli. Uksest vasakule jääva seina ääres valget värvi söögikapp, kapist vasakule jääb pliit. Uksest vasakule uksega sama seinas valamukapp. Köögis laua otsas oleva tooli ja lauast vasakule jääva tooli vahel põrandal verepritsmed. Köögi lauast vasakul seina ääres valge köögikapi ja akna vahel gaasiballoon. Gaasiballooni peal kinnitatud voolik ulatud köögikapi taha, voolik on ühendatud mettist toru külge. Metallist toru peal nuga, mis jääb köögikapi taha. Vaadeldud on nuga, mis on 23 cm pikkune, tera pikkus 11,7 cm, noa laius 2cm. Isiku läbivaatuse protokollist 03.04.2015 nähtub, et Leo Lombil on mõlemal pool kaelal punetavad kriimustused. Isiku läbivaatuse protokollist 05.04.2015 nähtub, et Leo Lombil on paremal jalal reie esiküljel hematoom suurusega 5 cm x 4,5 cm, kõhupiirkonnas paremal pool hematoom suurusega 6 cm x 6,5 cm, parema labakäe peal hematoom suurusega 4 cm x 2,5 cm, vasaku käe küünarnuki ja käelaba vahel hematoom suurusega 7 cm x 9,5 cm. Patsiendikaardist nr R288331, 13.04.2015 nähtub, et 13.04.2015 kell 09.37 Leo Lomp toodud politsei poolt Rakvere haigla kiirabisse. 02.04.- 03.04. 2015 pekstud jalgadega pea piirkonda, vasaku labajala piirkonda. Kaebas pea uimasust, pearinglust. Valu vasaku labajala piirkonnas. Objektiivselt: üldseisund rahuldav, teadvusel ja orienteeritud. Peapiirkonnas väliseid vigastusi ei ole. Vasaku labajalal tagasihoidlik turse, luulist vigastust ei ole. Kriminaalasjas eelpool nimetatud tõendite alusel on tuvastatud, et Leo Lomp 03.04.2015 kella 15.40 paiku xxxx asuvas korteris lõi vähemalt korra A Lle noaga kaela piirkonda ja seejärel 5 tõmbas noaga üle kannatanu kaela, põhjustades A. Lle kaelapiirkonna lõikehaava, mis oli 10 cm pikkune, paremal pindmisem, vasakul sügavam. Oma tegevusega põhjustas L. Lomp A. Lle tervisekahjustuse, mis ei kesta üle 4 kuu ja ei ole eluohtlik. L. Lombi poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo toimepanemise tehiolud, eriti löök kannatanu kaela piirkonda viitab sellele, et L. Lombi tegevus oli suunatud A. Lle eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Kaitstav õigushüve
Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma arsti meditsiinilise abita sureks. Tunnistaja L F-H ütluste, kiirabikaardi nr 76/5/477SA, Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost nr 1539256 ning ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et kui kannatanu A. Lle ei oleks lühikese aja jooksul meditsiinilist abi võimaldatud, oleks ta surnud. Arvestades, et L. F-H on meditsiinilisi eriteadmisi omav isik, siis on oluline tema hinnang A. L seisundile. Kohtus kinnitas L. F-H, et kui verejooksu ei oleks peatatud, siis oleks olukord halvenenud minutitega ja patsient oleks kaotanud viimase vere ning kiirabiautos surnud. A. L seisundi tõsidust näitab ka kiirabikaart nr 76/5/477 ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus päringule, kus A. L seisundit on hinnatud haiglasse saabudes üliraskeks. Seega võimalik raskeim tagajärg jäi saabumata tänu T Ti kohesele reageeringule välja kutsuda kiirabi ning tänu kiirabi kiirele sekkumisele. Kuna raske tervisekahjustus ekspertiisiakti kohaselt jäi saabumata, tuleb Leo Lombi tegu kvalifitseerida raske tervisekahjustuse tekitamise katsena. Kohus märgib, et kannatanul ei ole mingit põhjust anda asjas valeütlusi. Kannatanu ütlused on kooskõlas ning haakuvad kohtumenetluses uuritud tõenditega: tunnistaja L F-H ütlustega, väljavõttega haigusloost, kiirabikaardiga nr 76/5/477SA, ekspertiisiaktiga kannatanu vigastuste ja tekkepõhjuste osas, tunnistaja T Ti ütlustega, kes nägi pealt kui Leo Lomp lõi vähemalt ühe korra kannatanut noaga kaela piirkonda. Kohus leiab, et kõik nimetatud tõendid kinnitavad, et Leo Lomp lõi tahtlikult noaga kannatanut vähemalt ühe korra kaelapiirkonda ja seejärel tõmbas noaga üle kannatanu kaela, põhjustades A. Lle kaelapiirkonna lõikehaava, mis oli 10 cm pikkune, paremal pindmisem, vasakul sügavam. 2) Süüteokatsena on karistatav üksnes tahtlik tegu. Leo Lomp lüües kannatanut tahtlikult noaga kaela - so elutähtsasse piirkonda, tegutses vähemalt kaudse tahtlusega tagajärje (oht kannatanu elule) suhtes. Lüües inimest noaga kaelapiirkonda peab lööja vähemalt võimalikuks ohvri elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamist ja möönab seda, st tegutseb tagajärje suhtes kaudse tahtlusega
Leo Lomp ei kõhelnud kannatanut noaga kaela löömisel, mistõttu ta vahetult alustas süüteo toimepanemist ning pidas võimalikuks, et ta võib oma tegevusega realiseerida süüteokoosseisu. Leo Lomp lüües vähemalt ühe korra noaga A L kõripiirkonda ning seejärel tõmmates noaga, mille tera on 11,7 cm pikkune ja 2 cm laiune risti üle kannatanu kõri, tegutses vähemalt 6 kaudse tahtlusega põhjustades ohu kannatanu elule. Rünnates teist isikut noaga kaela piirkonda, kus asuvad inimese suuremad veresooned, mille vigastamise korral realiseerub oht elule loetud minutitega, halvimal juhul järgneb isiku surm, pidi Leo Lomp aru saama, et tema tegevuse tagajärjel võib A L elu ohtu sattuda. Puuduvad tõendid selle kohta, et Leo Lomp oleks ekslikult noaga vehkides tabanud kannatanu kaela. Tahtlusele A L elu ohustada viitab ka tekitatud haav- 10 cm pikkune lõige. Nimetatud vigastuse tekitamine eelpool kirjeldatud terariistaga ei saa olla juhuslik, vaid pigem suunatud tegevus. 3) Kohus leiab, et Leo Lombi teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Leo Lomp tuleb süüdi tunnistada kannatanu A L elule vähemalt kaudse tahtlusega ohtliku tervisekahjustuse tekitamise katses
4) Leo Lomp on seletanud kannatanu löömist noaga kaelapiirkonda hädakaitsega. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, ei ole usaldusväärsed Leo Lombi ütlused selles, et tema oli sunnitud ennast kaitsma ründe eest. Tema ütlused ei haaku tuvastatud tehioludega ega kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Leo Lomp on andnud ütlusi, et pärast A L poolset rünnet ja kägistamist tahtis A L talle uuesti kallale tulla. Ta kartis, et A hakkab teda jälle kägistama, sest ta on teda kümneid kordi kägistanud. Ta oli hirmul. Lõi At noaga kuhugi kaela piirkonda kaks korda. Kannatanu A L ja tunnistaja T T ei kinnitanud L. Lombi peksmist ja kägistamist. Mõlemad kinnitasid L. Lombi riietest ülestõstmist, et teda lärmamise tõttu korrale kutsuda ja köögist välja viia. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu köögis võitlusjälgi, mis kinnitaksid tema versiooni, lisaks ei ole L. Lombi kaelal olevad kriimustused võrreldavad tema poolt kirjeldatud kägistamise tagajärjel tekkivate vigastustega (muljumisjälgedega). 05.04.2015 isiku läbivaatuse protokollis väljatoodud vigastused ei kinnita üheselt vigastuste saamise aega ja kohta, mistõttu ei loe kohus L. Lombi ütlusi tema peksmise ja kägistamise osas usaldusväärseteks. Leo Lombi poolt esitatud tõend (patsiendikaart nr R288331) ei kinnita tema ütlusi vigastuste tekkepõhjuste osas, sest arstile pöördus ta tunduvalt hiljem, seega võis saada vigastuse teistel asjaoludel. Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses, tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi olemasolu ja alles siis hinnata hädakaitse tegevust ja selle piire. Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada vahetu või vahetult eesseisev rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Vahetu on selline rünne, mis seisab vahetult ees, leiab parajasti aset või kestab veel. Kui isik asub ennast kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on tegemist ennakkaitsega ja hädakaitse on välistatud. Käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu. Vastupidi Leo Lombil ei olnud põhjust karta, et kannatanu võib teda rünnata. Nii kannatanu kui tunnistaja kinnitasid, et kui Leo Lompi kutsuti lärmamise tõttu korrale ja taheti köögist välja viia, ei soovinud Leo Lomp ise lahkuda, vaid rahunes ja istus toolile maha. Olukord oli lahenenud, rünne oli lõppenud. Miks Leo Lomp mõne aja pärast kannatanut noaga ründas, teab ta vaid ise. Kohtu hinnangul oli tegemist ennakkaitsega ning hädakaitse oli välistatud. Seega hinnates Leo Lombi tegevust kannatanu suhtes
lg-st 1 lähtuvalt, leian, et 7 hetkel, mil Leo Lomp lõi noaga kannatanut, ei viibinud ta hädakaitseseisundis, sest A L teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks toimuda vahetu rünne. Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õiguslikult arvestatav- tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (
lg 3).
lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne.
lg 1 sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas, et Leo Lombil ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanut esimesena ründama. Leo Lombi väited, et kannatanu tahtis teda uuesti rünnata, ei leidnud kohtus kinnitust, samuti ei leidnud kinnitust tema väited, et teda on kümneid kordi kägistatud. Järelikult ei olnud Leo Lombil põhjust olla kannatanu ründe osas hirmul ja ta ei kujutanud ka ekslikult endale ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ta teadlikult ja tahtlikult lõi kannatanut noaga kõripiirkonda. Seetõttu tunnistab kohus Leo Lombi talle esitatud süüdistuses
KARISTUS 5)
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kuna tegemist on kuriteo katsega, siis tulenevalt
lg 6 ja § 60 alusel võib kohus karistuse raame muuta ja seega kohaldada isikule soodsamat vahemikku karistuse mõistmisel. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kohaldada
lg 6 ja § 60 antud võimalust, kuna Leo Lomp näitas enda käitumisega ükskõiksust kannatanusse püüdmata ära hoida raskemaid tagajärgi, mis tema tegu oleks võinud põhjustada. Lisaks asus Leo Lomp peitma ja varjama asitõendeid, peites teo toimepanemiseks kasutatud noa köögikapi taha, mis viitab otseselt sellele, et L. Lomp sai aru oma teo keelatusest ning üritas peita esemeid, mis teda toimunuga seoksid. Kohus lähtub Leo Lombile karistuse mõistmisel üldisest karistuse keskmisest määrast, milleks on
Leo Lomp end toimepandud teos süüdi ei tunnistanud. Tema käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eripreventiivses mõttes on Leo Lomp isikuks, keda on 8 varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh isikuvastase süüteo toimepanemise eest. Kuna süütegu jäi katse staadiumisse, peab kohus põhjendatuks mõista talle reaalne vangistus alla sanktsiooni keskmist määra ehk 7 aastat vangistust. Nimetatud karistus vastab Leo Lombi süü suurusele. Samuti on see piisav mõjutamaks Leo Lompi edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma. MENETLUSKULUD 6) KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1 alusel tuleb välja mõista Leo Lombilt menetluskulu riigituludesse sundraha 1075,00 eurot, määratud kaitsjale v-adv A. Küünemäele makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 456,00 eurot ja kohtumenetluses 803,40 eurot, ekspertiisikulu 61,00 eurot, tunnistajatasu 53,65 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista. ASITÕENDID 7) 4 pakendit, milles on sündmuskohalt kaasa võetud nuga, noa tupp ja DNA proovid asuvad asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 108 alusel Ida prefektuuri asitõendite hoidlas (II kd tl 50)- kriminaalmenetluses äravõetud esemed ja proovid tuleb kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Jaana Tiidemaa rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Helgi Luik rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.04.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja tema karistuse kandmise aega arvata alates 03.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.