2-15-12637/207

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 09.03.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu Kohtuasi Xxxxavaldus otsustusõiguse saamiseks alaealise lapse Xxxxsuhtes ja Xxxxavaldus ainuotsustusõiguse saamiseks alaealise lapse Xxxxelu- ja viibimiskoha, haridusasutuse, tervishoiu teenuse osutaja ning puhkusereiside valiku küsimustes Menetlustoiming Lõpplahend hagita perekonnaasjas Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja ja/või puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) 2-15-12637 Avaldaja ja/või puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Puudutatud isikule Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marika Jaanson (OÜ Advokaadibüroo Aktseptus, registrikood 12562588, asukoht Luise 19, Tallinn) Menetlusosaliste ärakuulamise aeg Puudutatud isiku Xxxx elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti 54, 11414 Tallinn) 09.02.2017.a. ja 16.02.2017.a. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Xxxxavaldus Xxxxelu- ja viibimiskoha, haridusasutuse, s.h. huviringi(de) ja tervishoiuteenuse osutaja otsustusõiguse saamiseks.
2. Rahuldada Xxxxavaldus ja määrata, et Xxxxelu- ja viibimiskoha, haridusasutuse, s.h. huviringide, valiku, tervishoiuteenuse osutaja ja puhkusereiside valiku otsustusõigus on tema emal Xxxx. Menetluskulude jaotamine. 1
3. Jätta kõik menetluskulud, v.a. alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindajakulud, menetlusosaliste endi kanda.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kohtumääruse kehtivus, edasikaebamise kord ja jõustumine. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Xxxx ja Xxxx (TsMS § 478 lg 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Vaidlustamata asjaolud ja varasem menetluse käik.
5. Xxxx ja Xxxx abielust sündis 07.04.2009.a. poeg Xxxx.
6. Xxxxja Xxxx abielu lõppes 2011.a. ning pärast abielu lahutamist jäi Xxxxelama koos emaga.
7. 03.02.2012.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-8081 määrati kindlaks Xxxxja Xxxxsuhtlemise kord.
8. 25.08.2015.a. esitas XxxxHarju Maakohtule avalduse Xxxxtäieliku hooldusõiguse saamiseks.
9. 31.08.2015.a. määrusega keeldus Harju Maakohus Xxxxavaldust menetlusse võtmast ja saatis selle Viru Maakohtule menetlemiseks, sest Xxxxelas oma emaga xxxx.
10. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja võttis Xxxxavalduse menetlusse ja asus seda menetlema.
11. 13.10.2015.a. Harju Maakohtu määrusega tunnistati Xxxxja Xxxxlepitusmenetlus isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise osas ebaõnnestunuks ja muudeti 03.02.2012.a. määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda selliselt, et Xxxxsuhtleb oma poja Xxxx vanemate kokkuleppel.
12. 20.11.2015.a. esitas kohtusse avalduse ka Xxxxja palus selles anda temale ainuotsustusõigus Xxxxelu- ja viibimiskoha, haridusasutuse valiku , tervishoiuteenuse osutaja ja puhkusereisi valiku küsimustes.
13. Viru Maakohus võttis ka Xxxxavalduse 26.11.2015.a. menetlusse ja asus seda menetlema koos Xxxxavaldusega.
15. märtsil 2016.a. avaldas Xxxx, et ta kitsendab oma avalduse eset ja palub määrata talle Xxxxelu- ja viibimiskoha otsustusõigus, samuti otsustusõigus lapse haridusasutuse valimiseks vastavalt lapse huvidele ja võimalustele ning otsustusõigus lapse tervishoiuteenuste küsimustes (III kd t/l 8-9).
16. 16.09.2016.a. kohtumäärusega määras Viru Maakohus anda tsiviilasi 2-15-12637 üle menetlemiseks Harju Maakohtule, sest selleks ajaks oli Xxxxkolinud koos pojaga tagasi elama Tallinnasse ning sellega nõustusid ka kõik ülejäänud menetlusosalised (IV kd t/l 16-18). 2
17. Harju Maakohus teavitas 31.10.2016.a. menetlusosalisi, et asi on antud üle Harju Maakohtule, et avalduste menetlemine algab tulenevalt nimetatust otsast peale ning pooltel tuleb esitada kohtule kõik avaldused ja taotlused, mida nad asja lahendamiseks oluliseks peavad, 14 päeva jooksul (IV kd t/l 29).
18. Xxxxkinnitas kohtule, et sai kohtu kirja kätte, kuid ühtki avaldust ega taotlust kohtule ei esitanud.
19. Xxxxteatas, et jääb avalduse juurde saada Xxxxelu- ja viibimiskoha, haridusaustuse, tervishoiuteenuse ja puhkusereisi valiku küsimustes ainuotsustusõigus. Avalduste menetlemise käik Harju Maakohtus.
20. Kohus kuulas Xxxxkohtus ära 09.02.2017.a. ning Xxxxselgitas kohtule, et pärast abielu lahutamist Xxxxiga jäi poeg vanemate kokkuleppel elama temaga. Alguses lepiti perelepituses kokku kuidas isa pojaga suhtleb, kuid hiljem määras selle kindlaks kohus ning praegu kehtib suhtluskorra osas kohtu poolt eelmise aasta lõpus kinnitatud kompromiss, mille kohaselt elab poeg vaheldumisi nädalate kaupa isa ja ema juures, kuid tegelik olukord on selline, et Xxxxon võtnud lapse
21. aastal vaid ühel nädalal enda juurde, sest ta töötab pidevalt ja käib oma tööülesannete tõttu pidevalt väljapoole Eestit. Xxxxsõnul ei ole ta nõus aga Xxxxavalduse rahuldamisega, vaid palub rahuldada tema avaldus ning anda temale lapse elukoha, viibimiskoha, koolivaliku, tervishoiuküsimuste ja puhkusereiside ainuotsustusõigus. Xxxxväidetel ta nendes küsimustes Xxxxiga kokkuleppele ei saa, sest viimane tahaks, et laps elaks ainult tema juures, kuigi ta ise sõidab aga mööda maailma ringi. Koolivaliku osas oli Xxxxsõnul neil vaidlus seetõttu, et juba siis kui Xxxx käis Xxxx eesti keelses lasteaias, ei meeldinud see Xxxx. Nüüd käib laps Xxxx keelekümblusklassis. 31.08.2016.a., ehk päev enne kooliaasta algust, läks Xxxxkooli direktori juurde ja palus lapse selle klassi nimekirjast kustutada, sest ta ei soovinud, et laps õpiks eesti keeles. Kuna aga esialgse õiguskaitse korras oli Xxxx õigus otsustada Xxxxkoolivaliku õigus, ei saanud Xxxxlapse õppima asumist keelekümblusklassi takistada. Lapse tervise osas on Xxxx ja Xxxxolnud lahkarvamusi seetõttu, et isa väidetel on lapsel neuroloogilised ja logopeedilised probleemid. Neuroloog kinnitas aga Xxxxe, et aeg-ajalt esineb lastel nn tikke, näiteks silmade pilgutamine, kui nad on üliemotsionaalsed, kuid need kaovad kui laps rahuneb. Muid neuroloogilisi probleeme Xxxxil ei avastatud. Logopeediline probleem on Xxxxil aga lahendatud, sest r-tähe ütlemise on ta selgeks saanud. Vaidlus arstide valiku küsimustes tekib Xxxxil seetõttu, et talle ei meeldi need arstid kelle Xxxxon välja valinud. Kuni käesoleva ajani vaidlevad Xxxxja Xxxxlapse ema sõnul selle üle kumma käeline laps on. Ema sõnul on laps vasakukäeline, kuid Xxxxsunnib teda tegutsema parema käega. Puhkusereiside otsustusõigust palub Xxxxomale seetõttu, et Xxxxtakistas tal ja lapsel 2 aastat tagasi Xxxxsugulastele Venemaale külla sõitmast. Mingit põhjust, miks ta seda teeb, Xxxxei avaldanud.
22. Kuna Xxxx09.02.2017.a. kohtusse ei ilmunud, kuulas kohus ta ära 16.02.2017.a. Xxxxsõnul on temal ja Xxxx kohtus 2 asja, millest üks on käesolev asi ja teine lapsega suhtlemise kord, kus pooled sõlmisid kompromissi ning seetõttu pole põhjust käesolevas asjas tehtava kohtumäärusega, millega otsustatakse kellel on õigus määrata lapse elu- ja viibimiskoht, muuta kompromissis kokku lepitud tema ja lapse suhtlemise korda. Xxxxsõnul rahuldab teda see, et laps õpib käesoleval ajal Läänemere Gümnaasiumis ja 3 õpib seal keeli ning tal pole midagi ka selle vastu, et laps käib sulgpallitrennis, kuid puudutatud isiku sooviks oleks, et laps käiks ka ujumas, mille vastu on jälle ema, kuid mida on soovitanud arstid seoses lapsel esinenud närvi tikkidega. Puudutatud isiku sõnul pole tal ja Xxxx olnud ka lahkarvamusi selles kuhu nad lapsega sõidavad, kuid kuna koolist puudumine reisimise tõttu tekitas lapsel olukorra, et ta vajas järele aitamist õppeainetes, leiab Xxxx, et Xxxxe ei saa jätta õigust lapse haridusküsimuste otsustamisel. Kuna lapsel on vajakajäämised koolitöös, peab lapse haridusküsimusi otsustama Xxxxsõnul tema, mitte Xxxx. Lapse tervishoiu küsimustes kuritarvitab XxxxXxxxarvates oma vanema õigusi, sest selle tulemusena ongi lapsel tekkinud närvitikk. Seetõttu peaks ka see otsustusõigus jääma puudutatud isiku sõnul temale nii nagu ka lapse puhkuste veetmise küsimustes, sest vastasel juhul kahjustab lapse ema Xxxxõppimist ja võtab teda kooli ajal puhkustele kaasa, mis teeb lapse haridustee lünklikuks. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoht.
23. Viru Maakohus kaasas kohtumäärusega menetlusse alaealise elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja määras, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele riigi õigusabi korras esindaja. Puudutatud isikutele määrati riigi õigusabi korras esindajaks advokaat Marika Jaanson.
24. Lapse esindaja sõnul ei toeta ta Xxxxavaldust, kuid peab põhjendatuks Xxxxavalduse rahuldamist. Advokaat Jaansoni sõnul läheb Xxxxil elu hästi ning ka koolis läheb tal hästi. Ema on lapse eest hästi hoolitsenud ega takista lapsel ka isaga suhelda, kuigi isa töögraafik, mis viib ta sageli Eesist välja, ei võimalda tal endal väga tihti last enda juurde võtta. Samas ei ole Xxxxnõus ühegi Xxxxotsusega lapse suhtes. Ilmselt võtaks lapse isa, kui ta saaks lapse suhtes ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse, lapse Läänemere Gümnaasiumist ära, samuti muudaks ära lapse trennid ja teeks muidki lapse elukorraldusi muutvaid otsuseid, mis ei ole Xxxxhuvides. Lapse isa ilmselt kardab, et laps kaotab oma rahvusliku identiteedi. Kuid selleks puudub igasugune alus, sest Xxxxperes räägitakse vene keelt ning lapsel on ka vene keelt kõnelevad sõbrad. Keelekümblusklassis õppimine on lapsele ainult kasulik. Ka ei ole Xxxxkuidagi rikkunud ära Xxxxi tervist, nagu väidab lapse isa. Kuna vanemad vaidlevad last puudutavates küsimustes, on põhjendatud anda lapse emale otsustusõigus olulistes lapse elu puudutavates küsimustes.
25. Alaealise elukohajärgse kohaliku omavalitsuse, Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsuse esindaja avaldas kohtus ärakuulamisel, et tema toetab samuti Xxxxavaldust ja Xxxxavalduse rahuldamata jätmist ning seda samadel kaalutlustel nagu lapsele riigi õigusabi korras määratud advokaat. Kohtumääruse põhjendused.
26. Tulenevalt PKS § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Ka lastekaitseseaduse eesmärgiks on seada alati ja igal pool esikohale lapse huvid. Lapse viibimiskoha, samuti hariduse ja tervishoiu küsimuste määramise ning ka lapse puhkuste määramise õigust saab vanem taotleda kohtus alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel, s.o taotledes nimetatud küsimuses endale otsustusõigust PKS § 119 alusel või nõudes ühise hooldusõiguse lõpetamist kas osaliselt või täielikult ja selles osas ainuhooldusõiguse endale andmist PKS § 137 lg 1 alusel. Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui 4 vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-159-
28. Kohtu hinnangul on leidnud käesolevas hagita perekonnaasjas tuvastamist nii Xxxx kui ka Xxxxkohtus antud seletustega, samuti Xxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja ja lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja seisukohtadega see, et Xxxxelab pärast tema vanemate abielu lahutamist 2011.a. koos emaga, kuid suhtleb ka isaga, et Xxxxja Xxxxvaidlevad selle üle kellel on õigus määrata lapse elu- ja viibimiskohta, kus õppeasutuses Xxxxõpib, millistes trennides ta käib, millise eriala arste on lapsel vaja külastada ning kellel on õigus otsustada lapse puhkuste üle, millest tulenevalt on põhjendatud kohtu poolt määrusega reguleerida kes vanematest lapse suhtes olulisi otsuseid nimetatud küsimustes teeb, sest vanemad nendes küsimustes reeglina kokkuleppele ei jõua. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud käesoleval juhul lõpetada vanemate ühist hooldusõigust Xxxxsuhtes, sest mõlemad vanemad soovivad aktiivselt osaleda lapse elus, mida kinnitab juba ka asjaolu, et laps on suhelnud isaga pärast vanemate lahutust kogu aeg ja teeb seda meeleldi, sest tal on ka isaga lähedased suhted. Seetõttu ei ole vajalik käesoleval juhul teha ulatuslikke muudatusi vanemate hooldusõiguse küsimuses nende alaealise lapse suhtes, vaid määrata kellel vanematest on õigus teha otsustusi last puudutavates küsimustes, mida ka mõlemad vanemad taotlevad (I kd 192-193 ja III kd t/l 8-9).
29. Tulenevalt kohtumääruse p-des 20-21 märgitust ning sellest, et Xxxxelab alates vanemate lahutusest 2011.a. emaga, Xxxxon otsustanud pärast Xxxxist lahkuminekut nii selle kus nad lapsega elavad, millises lasteaias või koolis laps käib, millises huviringis ta osaleb, milliste arstide juures on vaja lapsel käia ja ka selle kus ning kellega laps puhkust veedab, ning tõendamist ei ole leidnud, et Xxxxoleks vastu võtnud eelpool nimetatud küsimustes otsuseid lapse huvide vastaselt või lapse huvisid kahjustades, kuid Xxxxon võtnud seisukoha, et ükski Xxxxpoolt lapse suhtes tehtud otsustus ei ole õige ja neid tuleb muuta, mida kinnitasid Xxxxja Xxxxkohtus ärakuulamisel antud ütlused, tuleb käesoleva kohtumäärusega anda Xxxxe PKS § 119 alusel Xxxxelu- ja viibimisskoha, haridusasutuse, s.h. huviringide valiku, tervishoiuteenuse osutaja ja puhkusereiside valiku otsustusõigus. Kohus peab vajalikuks Xxxx selgitada, et lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse andmine lapse emale ei muuda kohtumäärust, millega on kinnitatud poolte kompromiss lapse ja isa suhtluskorras, sest lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse andmine ühele vanemale tähendab seda, et vanem, kellele selline otsustusõigus on antud, otsustab kus laps elab ja viibib, mitte seda, kui palju laps lahus elava vanemaga suhtleb. Samuti selgitab kohus, et otsustusõiguse andmine ühele vanemale lapse haridusasutuse, s.h. huviringide valiku, tervishoiuteenuse osutaja ja puhkusereiside valiku osas tähendab seda, et vanem, kellel selline otsustusõigus on, otsustab ainuisikuluiselt kuhu kooli, ringi, trenni laps läheb või millise arsti juures ta käib ning kus oma puhkust veedab. Kohus on pädev otsustama seda kumb vanem nimetatud asju oma lapse eest otsustab, mitte seda kus konkreetses koolis, trennis või arsti juures laps käib. Asjaolu, et Xxxxkäib käesoleval ajal sulgpalli trennis, kuid isa arvamuse kohaselt võiks ta käia ka ujumas, ei tähenda seda, et isa ei võiks lapsega koos ujumas käia, kui isa lapsega 5 suhtleb, kuid millistel treeningutel Xxxxosaleb, otsustab käesoleva kohtumääruse alusel tema ema Xxxx. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele Xxxxavaldus, vaid Xxxxavaldus ning kohus määrab käesoleva kohtumäärusega millistes Xxxxit puudutavates küsimustes on otsustusõigus ainult tema emal Xxxx. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
30. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud on põhjendatud jätta avaldajate/puudutatud isikute endi kanda, sest avaldused hagita asjas esitasid kohtusse mõlemad vanemad.
31. Kuivõrd kohus jätab kõik menetluskulud peale lapse õigusabikulu menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus käesoleva kohtumäärusega kindlaks menetlusosaliste menetluskulude suurust rahaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 6