3-16-2715/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2715 Määruse kuupäev

1. juuli 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 340 eurot (seoses
2. juunil 2015 Tartu Halduskohtule saadetud kirja kadumisega) Resolutsioon
3. Tagastada Juri Ustimenko kaebus haldusasjas nr 3-
4. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Vanglas registreeriti
6. septembril 2016 Juri Ustimenko venekeelne kaebus kahjunõue, mille kohaselt ei ole tema
7. juunil 2015 saadetud kiri jõudnud kohtusse, mistõttu taotleb kinnipeetav 2340 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Vangla jättis
8. novembri 2016 otsusega nr 1-13/189-4 J. Ustimenko kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kinnipeetava kirjavahetuskaardilt ei nähtu, et J. Ustimenko oleks
9. juunil 2015 kohtule kirja saatnud, seega ei saa vangla anda hinnangut vangla võimalikule õigusvastasele tegevusele ega võimalikule kahjulikule tagajärjele.
10. Juri Ustimenko esitas Tartu Halduskohtule
11. detsembril 2016 kaebuse, milles palus kohtul välja mõista Tartu Vanglalt talle tekitatud mittevaraline kahju 2 340 eurot. Kaebuse kohaselt saatis J. Ustimenko
12. juunil 2015 Tartu Halduskohtule kirja, kuid kiri ei jõudnud kohtuni. Kaebaja leiab, et see on piinamine ja omavoli tema suhtes. Kahju seisneb selles, et kirjad kaovad ja neid varastatakse tahtlikult vangla administratsiooni poolt. Lisaks palus J. Ustimenko vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
13. Kohus jättis
14. märtsi 2017 määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebajal selgitada, millised kahjulikud tagajärjed tekkisid kaebajale seoses
15. juuni 2015 kirja Tartu Halduskohtuni mittejõudmisega.
16. märtsil 2017 saabus Tartu Halduskohtusse J. Ustimenko kaebuse täiendus, milles kaebaja viitab intsidendile, mis toimus sektoris E5 ja mille tõttu karistati teda väidetavalt 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebajale tekitatud mittevaraline kahju seisneb selles, et ta soovis kartserikaristuse määramist vaidlustada ja
17. juunil 2015 seda tegigi, kuid kohtusse ettevalmistatud dokumendid kadusid. Praeguseks on kartserikaristuse vaidlustamise tähtaeg möödunud. Kaebaja soovib juhul, kui kohus peab seda oluliseks, et kohus määraks kahju summa ise, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte enam kui 2 340 eurot. Tartu Vangla kinnitas
18. aprilli 2017 vastuses kohtunõudele kaebaja viidatud intsidendi toimumist
19. veebruaril 2015, distsiplinaarkaristusena 15-ööpäevase kartserikaristuse määramist ja edastas kohtule sellega seotud menetlusmaterjalid.
20. Tartu Halduskohus jättis
21. aprilli 2017 määrusega Juri Ustimenko kaebuse käiguta, taotluse tema riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja andis täiendava tähtaja 70,20 euro riigilõivu tasumiseks. Kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. Samas peab kohus, hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, andma paratamatult eelhinnangu kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohus leidis, et ei ole põhjendatud vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna
22. juuni 2015 väidetavalt kaduma läinud kiri, milles sisaldus kaebus Tartu Halduskohtule distsiplinaarkaristuse määramise peale (
23. märtsi 2015 käskkiri nr 6-2/228) ei olnud ilmselt esitatud tähtaegselt, lisaks ei olnud kaebaja kaebuse täienduse kohaselt läbinud eelnevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sellise kirja (kaebuse) kadumine ei saa kohtu hinnangul tekitada kaebajale mittevaralist kahju, mille puhul oleks põhjendatud hüvitise väljamõistmine rahas. Isegi kui nentida, et Tartu Vangla ei ole kinnipeetava kirjavahetuskaarti täitnud nõuetekohaselt, ei ole kohtu arvates kaebaja kavandatav menetluses osalemine edukas, sest ajutine kirjavahetuskaardi ebakorrektne täitmine ei alanda kaebaja inimväärikust selliselt, et see tingiks mittevaralise kahju hüvitise rahas väljamõistmise.
24. Kaebaja esitas
25. aprillil 2017 halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles soovib, et ringkonnakohus rahuldaks kaebaja taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohustaks halduskohut kaebus menetlusse võtta. Kaebaja on esitanud kaebuse seetõttu, et kirjavahetuskaarti ei täideta ja kirju varastatakse. Halduskohus ei saa arvestada tõendina, et kirjavahetuskaardile ei ole kaebaja
26. juuni 2015 kirja märgitud.
27. Tartu Halduskohus võttis
28. aprilli 2017 määrusega Juri Ustimenko määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas koos materjalidega lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
29. Tartu Ringkonnakohtu
30. mai 2017 määrusega jäeti Juri Ustimenko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
31. aprilli 2017 määrus muutmata. Ringkonnakohus pidas võimalikuks nõustuda halduskohtu põhjendutega kaebaja riigilõivu maksmisest vabastamata jätmisel. Tartu Ringkonnakohtu poolt
32. mail 2017 vormistatud allkirja lehe kohaselt on Juri Ustimenko määruse koopia
33. mail 2017 isiklikult kätte saanud kinnitades seda oma allkirjaga (tl 48).
34. Tartu Ringkonnakohus saatis
35. juunil 2017 haldusasja toimiku menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. Kohtu seisukoht
36. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 2 J. Ustimenko kaebuse puuduseks oli riigilõivu tasumata jätmine kaebuse esitamisel.
37. Tartu Halduskohus andis
38. aprilli 2017 määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 70,20 eurot tasumiseks 10 päeva jooksul määruse jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus jättis
39. mai 2017 määrusega J. Ustimenko määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
40. aprilli 2017 määruse muutmata. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus
41. juunil 2017 edasi kaebamata.
42. Tartu Halduskohtu poolt kaebajale antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema seega Tartu Halduskohtu
43. aprilli 2017 kohtumääruse jõustumisel
44. juunil 2017 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli seega
45. juunil
46. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o 70,20 eurot riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente kohtule edastanud ega täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks palunud, nõustudes ilmselt kohtutega kaebuse eduväljavaadete ebatõenäolisusest.
47. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata menetletav.
48. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
49. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta küll kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seetõttu rõhutab halduskohus siiski, et nii esimese kui teise astme kohtud on hinnanud kaebuse eduväljavaateid olematuteks (tl 32, 46). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 3