KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-14830 Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm Tsiviilasi NS ava
§ 137
lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
§ 137
lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
§ 123
lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 12.02.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avalduse rahuldamata jätmisel ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning lähtunud laste huvidest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust avalduse rahuldamata jätmise osas tühistada. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Avaldaja on määruskaebuses palunud kohtul tutvuda tema käsutuses olevate videofailidega, et hinnata puudutatud isiku I kasvatus- ja mängumeetodeid. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tõendite kogumiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitseteenistuse uurija on vaadanud läbi avaldaja käsutuses olevad videofailid ning leidnud, et nendelt ei ole näha, et puudutatud isik I oleks tütre suhtes ebasündsalt käitunud ning tema suhtes ei algatatud kriminaalmenetlust (t lk 32-33). Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks avaldajalt tema filmitud videofaile välja nõuda. Maakohus on hinnanud avaldaja väiteid seoses laste suhtes võimaliku vägivalla kasutamisega ning leidnud, et need ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et isa käitumine puudutatud isiku II suhtes oleks seksuaalse alatooniga. Ka puudutatud isik II ise on kinnitanud, et isa ei ole teda füüsiliselt puudutanud ega viimased paar aastat enam kodus treeninud. Seega ei ole alust arvata, et laste isa võib olla lastele ohtlik. Tõdetud on vaid, et isa on emotsionaalne ja ärritub kergesti. Üksnes eeltoodu ei anna aga alust ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada.
- Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud arvesse puudutatud isiku II soovi elada edasi isa juures. Puudutatud isik II on avaldanud nii Kristiina Linnaosa Valitsuse lastekaitse töötajatele, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitseteenistuse uurijale, 9 temale määratud esindajale kui ka 09.11.2016 maakohtus toimunud ärakuulamisel, et ta on isa juures elamisega rahul ning et ta soovib ka edaspidi elada isa juures. Maakohus ei ole leidnud, et puudutatud isiku II vastused kohtule oleksid kuidagi tema isa poolt mõjutatud. Määruskaebuse väidete põhjal ei ole alust asuda selles maakohtust erinevale seisukohale. Puudutatud isik II on käesoleval hetkel 14-aastane.
§ 137
lg 2 p 1 tulenevalt ei rahuldata avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu.
- Asja materjalide alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et elutingimused laste isa elukohas ei vastaks laste huvidele või puuduks laste isal majanduslik võimekus või vaimne valmisolek lapsi kasvatada. Samuti on kolleegiumi hinnangul põhjendatud arvestada sellega, et lapsed peavad oma praegust elukohta koduks ning neil on isa juures elades olemas elukoha lähedal kool ja lasteaed, kus nad senini on harjunud käima. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ka selles, et isa töögraafik võimaldab tal tagada lastele vajaliku hoolitsuse ja päevakava. Sealjuures on isal võimalik viia lapsed mitu korda nädalas trenni ning nad sealt ära tuua. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapsed oleks isa juures elades jäetud hooletusse. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et asjaolu, et puudutatud isik II abistab isa puudutatud isiku III eest hoolitsemisel, ei anna alust ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada.
- Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
- Avaldaja on määruskaebuses ja puudutatud isik I vastuses määruskaebusele soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3 tulenevalt lahendatakse ringkonnakohtus määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
- Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt TsMS § 171 lgle 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud puudutatud isikute II-IV riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Puudutatud isik I on palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 108 eurot, mis on seotud määruskaebusele seisukoha koostamisega. Avaldaja ei ole menetluskulule vastu vaielnud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku I menetluskulu põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista menetluskulu summas 108 eurot.
- Kuna puudutatud isik II on 14-aastane, siis on tal kaebeõigus ilma seadusliku esindaja kaasabita (TsMS § 553 lg 1). Tulenevalt TsMS § 553 lg 2 teisest lausest teeb ringkonnakohus puudutatud isikule II teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 10 Indrek Soots Krista Kirspuu Gaida Kivinurm 11