2-16-113796/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-113796 Hagi ese Toomas Giske hagi Egerd Pajustiku vastu 2300 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2300 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: Toomas Giske; isikukood XXX; elukoht XXX. Hageja esindaja: Erki adolfioigus@gmail.com • Menetlus Casar; e-post Kostja: Egerd Pajustik; isikukood XXX; elukoht XXX. kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata Toomas Giske hagi Egerd Pajustiku vastu 2300 euro väljamõistmiseks.
4. Jätta menetluskulud Toomas Giske menetluskulude suuruseks 0 eurot. kanda. Määrata Egert Pajustiku
5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
6. Toomas Giske (hageja) esitas
7. juunil 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Egerd Pajustiku (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8. Hageja esitas
9. augustil 2016 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 2300 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt sõiduauto Audi A6 (edaspidi sõiduk) ja müüs selle edasi I.S.le. Sõiduk osutus varastatuks ja tagastati kriminaalasjas nr 1-1111089 tehtud määrusega selle tegelikule omanikule. Tsiviilasjas nr 2-14-7089 tehtud otsuse alusel kohustus hageja tagastama I.S.le sõiduki eest tasutud ostuhinna. Hagejal on õigus nõuda sõiduki ostuhinda kostjalt, kuivõrd ta ei saanud sõiduki omanikuks ja kostja sai 2300 eurot alusetult. Hagi täpsustuse kohaselt langes ära hageja kohustus tasuda müügilepingu alusel ostuhind, kuna kostja ei saanud olla sõiduki omanikuks ja tal ei olnud võimalik müügilepingut täita. Hageja võib nõuda kostjalt ostuhinda tagasi alusetu rikastumise sätete alusel.
10. oktoobril 2016 esitatud määruskaebuses märkis hageja, et ta on müügilepingust
11. juunil 2012 taganenud. Samas leidis hageja jätkuvalt, et kostja on alusetult rikastunud. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Aegumist tuleks arvestada tsiviilasjas nr 2-14-7089 tehtud otsuse jõustumisest või selles asjas hagi esitamisest, kuna alles siis selgus, et hageja peab ostjale sõiduki müügist saadud raha tagastama.
12. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et ta ei ole müügilepingut tahtlikult rikkunud. Ta sai asjaolust, et sõiduk oli varastatud teada alles pärast selle hagejale müümist. Kostja hinnangul on hageja müügilepingust
13. juunil 2012 taganenud, nõudes kostjalt tasutud müügihinna tagastamist. Lepingu tühistamise või tühisuse aluseid ei esine. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kostja müüs hagejale sõiduki 2000 euro eest, mitte 2300 euro eest. Hageja nõue on aegunud sõltumata sellest, kas tegemist on lepingust taganemisest tuleneva nõude või alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. KOHTU SEISUKOHT
14. Hageja nõuab kostjalt 2300 euro tagastamist, mille hageja on väidetavalt tasunud kostjale sõiduki müügilepingu alusel. Nii hageja kui ka kostja on välja toonud asjaolu, et hageja on müügilepingust
15. juuni
16. a avaldusega (tl 72) taganenud. Kohus märgib, et neil asjaoludel saab hageja nõude õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1, mille kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda tema poolt üleantu tagastamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et nõude aluseks saaks olla alusetu rikastumise sätted eelkõige VÕS §
17. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt on alusetu rikastumise nõue võimalik olukorras, kus kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Ainuüksi müügilepingust tuleneva sõiduki omandi üleandmise kohustuse rikkumine, ei tähenda seda, et kohustust ei oleks olemas või see langeks ära. Kohustus langeb ära küll lepingust taganemisel, kuid sel juhul kohaldub erinormina juba eelnevalt viidatud VÕS § 189 lg
19. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. VÕS § 189 lg 1 järgne tagasitäitmise nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on 2/3 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks müügilepingut tahtlikult rikkunud, mistõttu ei ole alust kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Taganemisavalduses andis hageja kostjale 14-päevase tähtaja ostuhinna tagastamiseks. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks
20. juulil
21. Pooled ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et aegumine oleks katkenud või peatunud pärast aegumistähtaja algust. Seega oli hageja nõue aegunud enne
22. juunil 2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
23. Kohus märgib, et hageja nõue oleks aegunud ka juhul, kui nõude aluseks oleks alusetu rikastumine. Nimelt on alusetust rikastumisest tulenevad nõude aegumistähtaeg TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja
24. juuni
25. a taganemisavaldusest nähtuvalt olid hiljemalt selleks ajaks hagejale teada kõik asjaolud, millele ta praeguses menetluses nõuet esitades tugineb, sh asjaolu, et sõiduki viimane ostja nõuab hagejalt ostuhinda tagasi. Seega alanuks hageja nõude kolmeaastane aegumistähtaeg hiljemalt
26. juunil 2012 ning oleks seega samuti kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks
27. juunil 2016 möödunud.
28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Kostja menetluskulude suuruseks tuleb seega määrata 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3/3