← Eesti

2-16-13133/28

2-16-13133 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-13133 Kohtuasi AA ja EA hagi AA vastu elatise suuruse muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AA ja EA apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hagejad (apellandid) AA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) ja EA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja ES, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kostja (vastustaja) AA (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja advokaat Kristi Haas Menetlustaotlus AA ja EA seadusliku esindaja ES ning AA kompromissi kinnitamise taotlus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Rahuldada AA ja EA (seaduslik esindaja ES) ning AA kompromissi kinnitamise taotlus ja kinnitada tsiviilasjas nr 2-16-13133 poolte kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  5. AA tasub AA ülalpidamiseks alates
  6. septembrist 2017 kuni AA täisealiseks saamiseni
  7. detsembril 2023 iga kuu elatist 200 eurot, kuid mitte vähem kui 85% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; 1.
  8. AA tasub EA ülalpidamiseks alates
  9. septembrist 2017 kuni EA täisealiseks saamiseni
  10. mail 2020 iga kuu elatist 200 eurot, kuid mitte vähem kui 85% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; 1 2-16-13133 1.
  11. AA ja EA kinnitavad, et AA on praeguse kohtumenetluse ajal tasunud Pärnu Maakohtu
  12. detsembri
  13. a otsuse alusel elatist ning AA-l ei ole elatise võlga; 1.
  14. AA maksab elatist iga kuu eest ette hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  15. kuupäevaks ES pangakontole, märkides makse selgituseks „A ja E elatis“; 1.
  16. Esimese punktides 1.1 ja 1.2 kokkulepitud suuruses elatise maksab AA hiljemalt
  17. septembril 2017;
  18. Tühistada Harju Maakohtu
  19. detsembri
  20. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-13133 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  21. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Elatise suurust või elatise maksmise kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral saab pool nõuda hagiga kompromissis määratud maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Asjaolud ja menetluse senine käik
  22. ES (ema, endise nimega ER) esitas AA (hageja I) ja EA (hageja II) seadusliku esindajana
  23. augustil 2016 Pärnu Maakohtule AA (kostja, isa) vastu hagi, milles palus suurendada alates hagi esitamisest Tartu Maakohtu
  24. aprilli
  25. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-43759 kinnitatud kompromissiga kummagi lapse kasuks väljamõistetud elatise suurust elatise miinimummäärani.
  26. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, kuid nõustus, et kummagi lapse elatist suurendatakse 150 euroni kuus. 2 2-16-13133
  27. Pärnu Maakohus rahuldas
  28. detsembri
  29. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni
  30. detsembrini 2016 välja elatise 150 eurot kuus ja alates
  31. jaanuarist 2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise 165 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 35% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.
  32. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi kogu ulatuses. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
  33. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  34. Ringkonnakohus kogus TsMS § 230 lg-te 3–5 alusel asjas uusi tõendeid kostja varalise seisundi kohta ja palus pooltel esitada hiljemalt
  35. augustiks 2017 täiendavad seisukohad kostja varalise seisundi kohta. Samuti tegi ringkonnakohus pooltele ettepaneku pidada asjas kogutud uusi tõendeid ja menetluslikku olukorda arvestades läbirääkimisi kohtuvaidluse kokkuleppel lahendamiseks.
  36. Pooled esitasid
  37. augustil 2017 kohtule taotluse, milles palusid lõpetada kohtuvaidluse kompromissi kinnitamisega järgmistel tingimustel: 1) AA tasub AA´u ülalpidamiseks alates 01.09.2017 kuni AA´u täisealiseks saamiseni 13.12.2023 igakuiselt elatist 200 eurot, kuid mitte vähem kui 85% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; 2) AA tasub EA´u ülalpidamiseks alates 01.09.2017 kuni EA´u täisealiseks saamiseni 14.05.2020 igakuiselt elatist 200 eurot, kuid mitte vähem kui 85% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast; 3) AA ja EA kinnitavad, et AA on käesoleva kokkuleppe aluseks oleva menetluse ajal tasunud elatist vastavalt Pärnu Maakohtu 14.12.
  38. aasta otsuses väljamõistetule ning AA´ul puudub tagasiulatuva elatise võlgnevus; 4) Elatis makstakse iga kuu eest ette. Kokkulepitud elatise maksab AA hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  39. kuupäevaks ES´e arvelduskontole, makse selgituseks „A ja E elatis“; 5) Esimese punktides 1) ja 2) kokkulepitud suuruses elatise maksab AA hiljemalt 16.09.2017; 6) Menetluses kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused
  40. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  41. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel 3 2-16-13133 TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  42. Praeguses asjas oli ringkonnakohtu hinnangul mõistlik lahendada kohtuvaidlus kokkuleppel ning pooled esitasidki kohtule kompromissikokkuleppe, milles kinnitasid, et kostja on praeguse ajani täitnud Pärnu Maakohtu
  43. detsembri
  44. a otsust, ning lugesid sellega kostja ülalpidamiskohustuse nõuetekohaselt täidetuks. Samas leppisid pooled kokku, et kostja tasub alates
  45. septembrist 2017 kummagi lapse ülalpidamiseks 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 85% poolest Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  46. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid.
  47. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja digitaalselt allkirjastatud kompromissikokkuleppe vastab seaduses sätestatud vorminõudele.
  48. Samuti ei esine kolleegiumi hinnangul puudusi poolte esindusõiguses. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 2 p 4 järgi saab last kasvatav vanem hoolimata ühisest hooldusõigusest esitada üksi hagi teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks. Viidatud sätte mõtte kohaselt saab see vanem elatise asjas käsutada lapse menetlusõigusi üksi ja sellest tulenevalt sõlmida ka teise vanemaga ülalpidamiskohustuse täitmise tingimuste kohta kokkuleppe last üksi esindades. Seega ei tulene perekonnaseadust, et vanem ei saaks kohtumenetluses last esindades sõlmida teise vanemaga kokkulepet seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmise tingimuste kohta. Kuna kohustatud vanem ei pea lapsega sellist kokkulepet sõlmides last samal ajal ka esindama, ei tõusetu küsimust sellest, et kohustatud vanema esindusõigus lapsega kui otsejoones sugulasega võiks olla sellist kokkulepet sõlmides PKS § 180 lg 1 järgi välistatud. Seega saab laste ema sõlmida laste esindajana laste isaga sellise kokkuleppe.
  49. Ka kokkuleppe sisu ei ole kolleegiumi hinnangul vastuolus seaduse, heade kommete ega avaliku huviga. Kokkulepe ei välista ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus ega piira seda ebamõistlikult PKS § 109 tähenduses, samuti ei ole alust arvata, et esineksid muud asjaolud, mis võiksid tuua kaasa kokkuleppe tühisuse. Kuigi üldjuhul ei või PKS § 101 lg 1 järgi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, on Riigikohus hiljutistes lahendites juhtinud tähelepanu sellele, et PKS § 101 lg-s 2 sätestatud elatise miinimummäär ei pruugi vastata lapse miinimumvajadustele, mistõttu tuleks seadusandjal kaaluda, kas on alust seda määra vähendada (vt Riigikohtu
  50. märtsi
  51. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14 ja
  52. juuni
  53. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30). Arvestades praeguses kohtuvaidluses esile toodud ja tõendatud asjaolusid ei ole kolleegiumil alust arvata, et kokkulepe kahjustab laste huve. 4 2-16-13133
  54. Kokkulepe on ka piisavalt selge ja täidetav, kuid kohtumääruse resolutsiooni selguse huvides muudab kolleegium kohtumääruse resolutsioonis mõnevõrra kokkuleppe sõnastust, jättes kokkuleppe sisu samaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.