KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 08.05.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-15016 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2700.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepingulised esindaja Xxxxja Xxxx Kostja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) 14.03.2017.a. esindajad Kohtuistung toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata Xxxx hagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
- Jätta Xxxx menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta Xxxx menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused. 1.Xxxxon Xxxx ja Xxxx kooselust 21.12.2005.a. sündinud poeg.
- Xxxx elab pärast vanemate lahkuminekut koos emaga, kuid suhtleb regulaarselt isaga.
- Xxxx tegeleb aktiivselt jalgpalliga. Kõik lapse jalgpalli trennis käimisega seotud kulud, s.h. igakuised treeningutasud 35.- €, võistlusreisidega seotud kulud nii Eesti Vabariigi piires kui väljapoole Eestit, mis koosnevad ööbimiskuludest, transpordikuludest sihtkohta jõudmiseks ja toidurahast võistluspaigas ning jalgpalli varustuse ostmise kulud kannab ja on alati kandnud Xxxx, v.a. 2016.a. võistlusreis Gomelisse, Valgevenesse, mille kulud kandsid vanemad pooleks, s.o. kumbki 130.- eurot (vt kohtuistungi protokoll t/l 136 pöördel).
- Alates 2016.a. oktoobrikuust kuni detsembrini oli Xxxx isa juures iga nädala reedest pühapäevani, alates
- a. jaanuarist on ta isa juures alates neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Kui laps on isa juures, peab last üleval lapse isa (vt kohtuistungi protokoll t/l 137).
- 06.10.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise 300.- eurot kuus väites, et lapse ülalpidamiskulud on kokku 620.- eurot kuus. Hageja hagiavalduses märgitu kohaselt on laps täielikult tema ülalpidamisel. 06.03.2017.a. menetlusdokumendis esitas hageja kostja vastu alternatiivse nõude paludes, juhul kui kohus ei pea põhjendatuks kostjalt elatist välja mõista 300.- eurot kuus, välja mõista see seaduses sätestatud minimaalses määras. Lisaks jooksvale elatisele palus hageja elatise välja mõista kostjalt ka tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2016.a. kuni 18.09.2016.a. eest summas 780.- eurot.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XxxxID kaardi koopia ja tema sünnitunnistuse, XxxxID kaardi koopia, Xxxxpassi koopia, Tallinna Linnavalitsuse korralduse Xxxx nime muutmise kohta, MTÜ xxxx tõendi Xxxxpoolt tasutud summade kohta Xxxxjalgpalliturniiridel osalemise eest ja Xxxxning Xxxxpoolt 130.- € tasumise kohta xxxxeest 2016.a., Xxxxja Xxxxpangakonto väljavõtted Swedbankist, Spordiklubi xxxx tõendi Xxxxpoolt 69.- euro tasumise kohta 2016.a. linnalaagri eest ja Xxxxning xxxx vahel sõlmitud kliendilepingu. Kostja vastuväited ja põhjendused. Lk 2
(5)- Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja palub jätta see rahuldamata. Kostja sõnul ei ole ta rikkunud oma kohustust hagejale ülalpidamist anda, vaid on pidanud oma last üleval alates lapse sünnist kuni käesoleva ajani. Kostja kannab kõik hageja jalgpallitrennis ja võistlustel käimise kulud, ostab talle varustuse ja maksab tema reisid seoses võistlustel käimisega nii Eestis kui ka väljapool Eestit ning sõidutab hagejat autoga iga kord trenni ja trennist tagasi koju. Lisaks sellele on ta kandnud raha üle nii poja kui ka Xxxxarvelduskontole, ostnud lapsele süüa nii Eestis kui ka võistluspaikades, ostnud lapsele riideid ja jalanõusid.
- Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et lapse ülalpidamiskulud kuus on 620.- eurot nagu ta väidab, mistõttu puudub alus temalt elatist 300.- eurot nõuda. Pealegi on hageja poolt nimetatud suuruses lapse kulud ülepaisutatud ning eluasemelaenu arvestamine lapse eluasemekulude hulka on põhjendamatu.
- Kostja esitas kohtule koos oma vastuväidetega MTÜ Tallinna xxxx tõendid Xxxx poolt tasutud summade kohta Xxxx jalgpalliturniiridel ja laagrites osalemise eest, maksekorraldused ülekannete tegemise kohta kostja poolt xxxx ja xxxx, ostutšekid kauplustest toidu ostmise kohta, meelelahutuse eest tasumise kohta Norras, xxxx teatise XxxxLätis turniiril osalemise kohta ja selle eest tasu maksmise kohta, maksekorralduse kostjalt xxxx 266.- € tasumise kohta hageja xxxx osalemise eest ja kütuse ostutšekid Olerexist. Kohtu poolt kogutud tõendid.
- Tulenevalt asjaolust, et poolte poolt esitatud jalgpalliklubide tõendites olid vasturääkivused, küsis kohus MTÜ-lt Tallinna xxxx kes ja kui palju on Xxxxeest tasunud neile seoses tema jalgpallitreeningutes käimisega ja turniiridest osavõtuga. MTÜ Tallinna xxxx tõendi kohaselt on tasutud Xxxxeest igakuist trennitasu kokku 445.- eurot perioodi 01.01.2016.a. kuni 01.01.2017.a. eest, võistlustest ja laagritest osavõtu tasu sama perioodi eest 1299.- eurot, ostetud spordivarustust 98.- euro eest ning veel on vaja osta kahed jalgpalli jalanõud (buutsad). Kohtuotsuse põhjendused.
- Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule.
- Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab Lk 3
(5)elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
- jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24.oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses.
- Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.
- Kohus asub seisukohale, et kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ja kohtu poolt kogutud tõend MTÜ Tallinna xxxx kinnitus, ostutšekid kauplustest, maksekorraldused raha ülekandmisest, samuti kõigi menetlusosaliste pangakonto väljavõtted, tõendavad, et kõik Xxxx jalgpallitreeningul käimisega seotud kulud, sealhulgas igakuised treeningu tasud, turniiridest osavõtmise tasud, varustuse ostmise kulud ning võistlustele sõitmise transpordikulud ja võistlustel ööbimise ning toitlustamise kulud kannab tema isa Xxxx. Nimetatud asjaolu üle poolte vahel ka vaidlus puudub. Pooled ei vaielnud kohtuistungil ka selle üle, et hageja treeningule ja sealt tagasi sõidutab autoga isa, millega seonduvalt kaasnevad kostjal samuti kulud kütuse ostmiseks, mida tõendavad ka kütuse ostutšekid Olerexist. Arvestades sellega, et lisaks eeltoodule on hageja isa juures ½ aega ja ema juures ½ aega, ning sel ajal kui laps on isa juures, kannab tema ülalpidamiskulud isa, mille üle pooltel samuti vaidlus puudub, on kostja täitnud vabatahtlikult oma poja ülalpidamise kohustuse ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist kohtuotsusega ei seaduses sätestatud miinimummääras ega ka sellest suuremas määras. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Lk 4
(5)Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
- Tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja 5 sätestatust jätab kohus kohtuotsuse tegemisel tõenditena arvestamata XxxxID kaardi koopia ja tema sünnitunnistuse, XxxxID kaardi koopia, Xxxxpassi koopia, Xxxxning Olympic Casino vahel sõlmitud kliendilepingu, sest kohtu hinnangul ei ole need asjakohased tõendid hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, v.a. siis kui kohus leiab sama seadusesätte lõike 4 kohaselt, et kulude jätmine poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti on tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käeolevas asjas on hagejaks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks hagiavalduses elatist nõutakse, on ebaõiglane jätta tema hagi rahuldamata jätmisel kõigi menetlusosaliste menetluskulusid tema kanda, millest tulenevalt jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et hageja palub primaarse nõudena kostjalt välja mõista elatise 300.- eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 2700.- (9 x 300) eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5
(5)