← Eesti

2-13-30197/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 11.03.2016.a. avaliku e-toimiku kaudu Kohtuasi Xxxxhagi Xxxxvastu ühisvara jagamiseks ja Xxxxvastuhagi Xxxxvastu ühisvara jagamiseks ja ühisvaraks oleva korteriomandiga seotud kulude summas väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised 2-13-30197 Xxxxhagi hind 3500.- eurot Xxxxhagi hind 4687,47 eurot Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (OÜ Advokaadibüroo CLARUS, registrikood 11221454, asukoht Ahtri 12a, 10151 Tallinn, e-post ilja@clarusab.ee) Kostja: Xxxx(endine perekonnanimi Xxxx, isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post vassili.koste@gmail.com). Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 26.01.2016.a. Resolutsioon

  1. Rahuldada osaliselt Xxxxhagi Xxxxvastu ühisvara jagamiseks.
  2. Rahuldada osaliselt Xxxxvastuhagi Xxxxvastu ühisvara jagamiseks ning ühisvaraks oleva korteriomandiga seotud kulude väljamõistmiseks.
  3. Lõpetada Xxxxja Xxxxühisomand korteriomandile Xxxx, Tallinnas.
  4. Jagada Xxxxja Xxxxühisvara viisil, et korteriomand Harjumaal, Tallinna linnas, Lasnamäe linnaosas, Xxxx, mille reaalsoaks on eluruum nr 73, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Xxxx, praeguse perekonnanimega Xxxx, jääb Xxxxainuomandisse.
  5. Kohustada Xxxxandma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega Xxxxja Xxxxlepivad kokku selles, et korteriomand Harjumaal, Tallinna linnas, Lasnamäe linnaosas, Xxxx, mille reaalosaks on eluruum nr 73, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse (registriosa nr xxxx), jääb Xxxxainuomandisse.
  6. Välja mõista Xxxxilt Xxxx kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena 18.819,45 (kaheksateist tuhat kaheksasada üheksateist eurot ja 45 senti) eurot.
  7. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxxkohustatud oma rahalise kohustuse Xxxx ees täitma 3 (kolme) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning Xxxx on kohustatud andma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 märgitud tahteavalduse 3 päeva jooksul pärast Xxxxpoolt talle rahalise kohustuse täitmist. Menetluskulude jaotamine.
  8. Jätta Xxxx menetluskulud tema enda kanda.
  9. Jätta Xxxx menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  10. Poolte abielu registreeriti 24.08.1995.a. ja lahutati 05.09.2007.a. (tõendab ka abielulahutuse tunnistus I kd t/l 9).
  11. Abielu ajal ostsid pooled korteriomandi Xxxx, Tallinnas. Korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Xxxx (praeguse perekonnanimega Xxxx (I kd t/l 10-11).
  12. Korteris Xxxx, Tallinnas elab Xxxx.
  13. Korteriomandi Xxxx, Tallinnas turuväärtus on 74.000.- eurot (tõendab ekspertiisiakt, I kd t/l 177-203) Hageja nõue ja selle põhjendused.
  14. 17.04.2013.a. esitatud hagiavalduses palus hageja lõpetada poolte ühisomand korteriomandile Xxxx, Tallinnas, müüa korteriomand avalikul enampakkumisel alghinnaga 65.000.- eurot ja jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Alternatiivselt palus hageja jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat tasuma 2 hagejale 32.500.- eurot.
  15. 14.04.2015.a. loobus Xxxx oma alternatiivsest nõudest korteriomandi jagamise viisi osas ning kohus võttis hageja loobumise 20.05.2015.a. määrusega vastu ja lõpetas selles osas menetluse (II kd t/l 19).
  16. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja abielulahutuse tunnistuse, korteriomandi Xxxx, Tallinnas kinnisturaamatu väljavõtte ja väljavõtted kinnisvaraportaalist City24.ee müüdavate korteriomandite hindade kohta. Xxxxi vastuväited hagile, selle põhjendused ja vastuhagid.
  17. Xxxxei vaidlusta asjaolu, et korteriomand Xxxx, Tallinnas on poolte ühisvara, sest see omandati poolte abielu ajal, kuid leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kõrvale kalduda poolte vara võrdsusest nende ühisvara jagamisel, sest korteriomand Xxxx, Tallinnas omandati kostja lahusvara arvelt, kuna vaidlusalune korteriomand osteti enne abielu Xxxx kuulunud korteriomandi xxxx, Tallinnas müügist saadud raha eest. Korteriomand xxxx, Tallinnas erastati küll poolte abielu ajal 04.12.1995.a. erastamise väärtpaberite (edaspidi EVP) eest, kuid nimetatud korter oli enne poolte abielu sõlmimist kostja õiguslikus valduses. Korterit kasutas enne kostjat tema vanaema xxxxja alates 14.08.1985.a. Xxxx. 3,5 kuud pärast abielu sõlmimist poolte vahel erastati korteriomand xxxx, Tallinnas kostja kui selleks õigustatud isiku poolt 11.790.- EVP krooni eest. Kuna Xxxx oli arvestatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi kannete järgi 5400.- krooni, kostja ema andis talle tasuta kasutamiseks 5490.- EVP krooni ja Xxxx panustas korteri erastamisse ainult 900.- EVP krooni, leiab Xxxx, et poolte osad ühisvara jagamisel peavad vastama kummagi osalusele xxxx, Tallinnas korteriomandi erastamises. Arvestades sellega, et kokku oli pooltel tööaastaid 6300.- EVP krooni eest (5400 + 900) moodustas hageja osa Sõpruse pst korteriomandi erastamisest 1/7 ehk 14,29 % ja kostja osa 6/7 ehk 85,71 %. Tulenevalt asjaolust, et 27.04.1998.a. müüs Xxxxkorteriomandi xxxx, Tallinnas 13.500.- USD eest ja 06.05.
  18. a. ostsid pooled xxxx, Tallinnas korteriomandi 14.500.- USD eest, maksti Mahtra tänava korteriomandi ostmisel juurde 1000.- USD ehk 6,9 % kogu korteriomandi väärtusest. Arvestades eelpool nimetatud protsendid ümber korteriomandi tänasesse turuväärtusesse, milleks on 74.000.- eurot, on kostja hinnangul hageja osa xxxx, Tallinnas korterist 12.397,95 eurot ehk 16,75 % ja tema osa nimetatud korteriomandist 61.602,05 eurot ehk 83,25 %.
  19. Xxxxväidetel andis tema ema xxxxtalle
  20. aastal suulise ja tähtajatu tasuta kasutamise lepingu alusel 5490.- EVP krooni ehk 46,56 % kogu EVP-de hinnast, mida xxxx, Tallinnas korteri erastamiseks kasutati. Arvestades asjaoluga, et Sõpruse pst korteri müügihind oli 13.500.- USD ja xxxxoli andnud selle erastamiseks 46,56 % kõigist EVP-dest, moodustas kostja hinnangul xxxxosa korteriomandi turuhinnast 6285,60 USD. Kuna aga Mahtra tänava korteri ostuhind oli 14.500.USD, moodustab xxxxosa 43,35% Mahtra tänava korteri ostuhinnast, mis arvestatuna xxxx, Tallinnas turuväärtusest (74.000.-€) moodustab 32.079.- eurot. Kuna nimetatud kohustus on poolte ühine kohustus, sest see on võetud poolte abielu ajal ja on võetud perekonna huvides ja kohtuotsuse punktis 8 märgitu kohaselt moodustab hageja osa Xxxx, Tallinnas korterist 16,75 % ja kostja osa 83,25 %, ,on pooltel kohustus xxxxees vastavalt 5373,23 eurot (32.079 x 16,75 : 100) ja kostja osa 26.705,77 eurot (32.079 x 83,25 :100).
  21. 16.05.2014.a. esitas Xxxxkohtusse vastuhagi Xxxxvastu poolte ühisvaraks oleva 3 korteriomandiga Xxxx, Tallinnas seotud majandamise ja kommunaalteenuste kulude väljamõistmiseks perioodi 01.06.2006.a. kuni 31.12.2013.a. eest (I kd t/l 130-132) suurendades oma nõuet 07.08.2015.a. kuni 31.12.
  22. aastani (II kd t/l 20-26). Xxxxväidetel on tema tasunud alates juunist 2006.a., mil xxxxkodust ehk Xxxx, Tallinnas korterist lahkus, kokku kommunaalteenuseid, v.a. tasu vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise eest, mida arvestatakse reaalse tarbimise järgi, summas 11.268,50 eurot. Xxxxpalub xxxxvälja mõista 16,75 % summast 11.268,50 eurot, sest hageja kui korteriomandi Xxxx, Tallinnas ühisomanik nimetatud ulatuses peab hüvitama korteriga seotud kuludest 1887,47 eurot (11.268,5 x 16,75 : 100).
  23. Kokkuvõtlikult palus Xxxx07.08.2015.a. esitatud vastuhagis Xxxxvastu jagada poolte ühisvara nii, et korteriomand Xxxx, Tallinnas ja poolte ühine kohustus xxxxees jäävad Xxxxainuomandisse ning Xxxxkohustub hüvitama xxxxtema osa korteriomandist rahas summas 7024,72 eurot. Lisaks nimetatule palub Xxxxvälja mõista xxxx xxxx, Tallinnas korteriomandiga seotud kulud perioodi 01.06.2006.a. kuni 31.12.2014.a. eest kokku summas 1887,47 eurot ning tasaarvestada Xxxxkohustus Xxxxees viimase kohustusega Xxxxees, mille tulemusena mõista Xxxxilt Xxxxkasuks välja 5137,25 eurot. Alternatiivselt palub kostja juhul kui kohus leiab, et poolte osad ühisvara jagamisel erinevad kostja poolt väidetud osadest (16,75 % ja 83,25 %), hagejalt välja mõista korteriga seotud kogukuludest (11.268,50 eurot) hageja osale vastav osa ning tasaarvestada see hagejale ühisvara jagamise käigus tasumisele kuuluva hüvitise suurusega (II kd t/l 25-26).
  24. Oma vastuväidete tõendamiseks ja vastuhagi tõendamiseks esitas Xxxxjärgmised dokumentaalsed tõendid: poolte abielutunnistuse, eluruumi xxxx, Tallinnas orderi 14.augustist 1985.a., Tallinna Linnaarhiivi tõendi eluruumide vahetamise kohta, eluruumi xxxx, Tallinnas orderi 29.02.1983.a., korteri xxxx, Tallinnas ostu-müügilepingu, mis on sõlmitud 04.12.1995.a. Mustamäe LOV-i ja xxxx vahel, xxxx rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi, Xxxx rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi, korteriomandi xxxx, Tallinnas müügilepingu 27.04.1998.a. xxxx poolt xxxx, korteriomandi Xxxx, Tallinnas ostu-müügilepingu 06.05.1998.a., millega Xxxx omandas xxxx nimetatud korteriomandi, Xxxxtütre ja lapselapse passid, KÜ Xxxx tõendi korteri 73 eest tasutud kommunaalteenuste kohta perioodil 01.06.2006.a.-31.07.2013.a., xxxxsurmatunnistuse, korteriühistu poolt Xxxxle 2013.a. esitatud arved, AS Tallinna Küte andmed selle kohta kui palju tasus Xxxx perioodil 01.06.2006.a. kuni 31.08.2011.a. sooja tarbimise eest korteris Xxxx, Tallinnas, xxxxavalduse
  25. aprillist 2015.a. oma tütrele Xxxxile tasuta kasutamise lepingu järgi saadud EVP kroonide tagastamiseks või nende rahas hüvitamiseks, KÜ Xxxx tõendi KÜ-le teostatud maksete suuruse kohta 01.01.2014.a.- 31.12.2014.a. Kostja taotles kohtu abi KÜ-lt Xxxx andmete saamiseks selle kohta kui palju on Xxxx tasunud korterühistule talle vahendatud ja osutatud teenuste eest perioodil 01.06.2006 kuni 31.12.2013.a. Kohus rahuldas nimetatud taotluse ja korteriühistu esitas küsitud andmed kohtule. Kostja taotles määrata korteriomandi Xxxx, Tallinnas turuväärtuse kindlaks tegemiseks ekspertiis, millise taotluse kohus rahuldas. Kostja taotles üle kuulata kohtuistungil tunnistajana ka oma ema Valentina Gavrilova, millise taotluse kohus samuti rahuldas. Hageja seisukoht kostja vastusele. 4
  26. Xxxxon seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust kui palju pani keegi EVP kroone xxxx, Tallinnas korteri erastamisse, sest korter erastati poolte abielu ajal. Korteriomand Xxxx, Tallinnas omandati poolte abielu ajal xxxx, Tallinnas müügist saadud raha eest, mistõttu ei ole see ka omandatud kostja lahusvara arvel ega saa poolte vara jagamisel ka vara võrdsuse printsiibist kõrvale kalduda. Pealegi ei võimalda vara jagamisel võrdusest kõrvale kalduda käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus, mille järgi tuleb vara poolte vahel jagada. Kostja rahalise nõude osas korteriomandiga seotud kulude eest leiab Oleg Polubojarinov, et hageja nõue perioodi 01.06.2006.a. kuni 31.12.2013.a. eest on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Aegumata nõuete osas leiab hageja, et kuivõrd ta ei ole elanud vaidlusaluses korteris aastaid ega tarbinud ka seal seetõttu kommunaalteenuseid, s.h. kütet, prügivedu, üldelektrit jmt, mistõttu puudub Xxxxil ka õigus nende maksmist kostalt nõuda. Lisaks nimetatule kasutab kostja poolte ühisomandiks olevat korterit ainuisiklikult saades sellest kasutuseelist, mille eest nõudeõigus on hoopis xxxx. Xxxxseisukoht hagi aegumise osas.
  27. Kostja on seisukohal, et tema hagi kostja vastu rahalises nõudes aegunud ei ole, sest korteriomandiga seotud kulude hüvitamise nõue on AÕS §-st 75 ja KOS §-st 13 tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 alusel 10 aastat, mitte 3 aastat nagu hageja ekslikult leiab. Kohtuotsuse põhjendused.
  28. Kohus on seisukohal, et kuna vara, mida pooled soovivad käesoleva hagi raames ühisvarana jagada omandati enne
  29. juulit 2010.a., s.o. nn „vana“ perekonnaseaduse kehtimise ajal, ning poolte abielulised suhted lõppesid samuti enne
  30. juulit 2010.a., tuleb kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne
  31. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. Sellele seisukohale asus Riigikohus nii lahendis nr 3-2-1-31-14 p 12 kui ka tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p
  32. Enne
  33. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, määrati ka ühisvara PKS § 18 lg 2 teise lause järgi kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega kuulub üldjuhul abikaasade ühisvara hulka vaid see vara, mis omandati abielu sõlmimisest abielusuhete lõppemiseni. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-13-07 p
  35. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt eeltoodust ning sellest, et poolte abielu registreeriti 24.08.1995.a. (I kd t/l 32) ja poolte abielulised suhted lõppesid 2006.a. juunikuus, millist kostja väidet hageja menetluse käigus vaidlustanud ei ole, asub kohus seisukohale, et poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand Xxxx, Tallinnas, mille pooled omandasid abielu ajal ühisvarana 06.05.1998.a. (I kd t/l 44-45).
  36. Vara jagamisel poolte vahel kohaldub käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus. PkS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abielupoolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 77 ning nimetatud seadusesätte lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 5 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jagada vara viisil, mida vastuhagis on taotlenud kostja, sest nimetatu on kõige rohkem kooskõlas poolte huvidega. Hageja lahkus elamast vaidlusalusest korterist peaaegu 10 aastat tagasi ega oma seetõttu emotsionaalset sidet vaidlusaluse korteriga. Kostja seevastu on elanud selles korteris alates 1998.a aastast ja jätkanud seal elamist pärast poolte abieluliste suhete lõppu kuni siiani ning kostja on huvitatud ka omale kodu säilitamisest käesoleval ajal. Tulenevalt eeltoodust tuleb asjaõiguslepingu sõlmimiseks. kohtuotsusega kohustada hagejat andma tahteavaldus Kuna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx teise jakku on kinnisasja omanikuna sisse kantud Xxxx, praeguse perekonnanimega Xxxx ja korteriomand jääb Xxxx ainuomandisse, puudub vajadus kinnistu osas kinnistusraamatu kande muutmiseks.
  37. Otsustamaks kas käesoleval juhul esineb alus kõrvale kalduda poolte ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdusest, nagu palub teha Xxxx, juhindub kohus käesoleval ajal kehtivast PKS §-st 210 lg 2, mille järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna korteriomand, mille jagamist hageja kohtus ühisvarana soovib, omandati enne 01.07.2010.a., mil hakkas kehtima nn uus perekonnaseadus, võib eelpool nimetatud rakendussättest tulenevalt abikaasade osade võrdusest kõrvale kalduda kui selleks esineb alus. Kostja väidetel on selleks aluseks asjaolu, et korteriomand omandati tema lahusvara arvel. Kuni 01.07.2010.a. kehtinud § 19 lg 2 p 3 sätestas, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest vara jagamisel kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohus leiab, et kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja xxxxütlustega on leidnud tõendamist järgmine: - pärast korterite vahetamist kostja vanaema xxxxpoolt 1983.aastal (tõendab Tallinna Linnaarhiivi tõend 22.08.1993.a. ja order nr 657 29.03.1983.a. I kd t/l 34 - 35) ja kostja vanaema xxxxsurma kasutasid Xxxx(tolleaegse perekonnanimega xxxx) ja tema ema xxxx alates 14.08.1995.a. korterit xxxx, Tallinnas (tõendab eluruumi order 928 (I kd t/l 33); - korteriomandi xxxx, Tallinnas erastas 11.790.- EVP krooni eest 04.12.1995.a. ehk pärast poolte abielu sõlmimist 24.08.1995.a. kostja (tõendab ostu-müügileping I kd t/l 37); - eluruumi xxxx, Tallinnas erastamiseks kasutati 5400.- kostja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud EVP krooni, 5490.xxxxrahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud EVP krooni ja 900.- Xxxxrahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud EVP krooni. Nimetatut tõendavad nimetatud isikute rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardid (I kd t/l 38-41) ja xxxxtunnistajana antud ütlused; - 27.04.1996.a. võõrandas Xxxx korteriomandi 13.500.- ameerika dollari eest Robert Sibulale (tõendab ostu-müügileping t/l 42-43) ning - 06.05.1998.a. ostsid pooled korteriomandi Xxxx, Tallinnas 14.500 ameerika dollari eest (tõendab ostu-müügileping I kd t/l 44-45).
  38. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja xxxxütlustega ei leidnud asja sisulise arutelu käigus tõendamist kostja väide nagu oleks tema ema xxxxandnud talle ja hagejale tasuta tähtajatuks kasutamiseks 5490.- EVP krooni, mida tal nüüd pooltelt õigus tagasi on nõuda ning mis on poolte ühine kohustus xxxxees ning mille saab tasaarvestada kostja kohustusega maksta hagejale enam saadud ühisvara arvelt hüvitist. 6 Kohtu hinnangul on kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud dokumentaalsete tõenditega ja xxxxkohtuistungil antud ütlustega leidnud tõendamist see, et xxxxkandis oma rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardil olevatest tööaastates 5490.- EVP krooni oma tütre ehk kostja arvestuskaardile, millega viimane sai enda ja oma abikaasa tööaastaid kasutades erastada korteriomandi xxxx, Tallinnas. Selline käitumine oli lubatud ja kooskõlas korterite erastamise ajal kehtinud eluruumide erastamise seadusega, sest EES § 4 p 1 alusel oli õigus eluruumi erastamiseks kas eluruumi üürilepingu alusel kasutaval üürnikul või ühel alaliselt temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Arvestades asjaoluga, et Xxxxja Xxxxoli mõned kuud enne xxxx, Tallinnas korteri erastamist abiellunud, asub kohus seisukohale, et tegelikult andis xxxxosa oma EVP kroonidest pooltele, et tütar saaks erastada nimetatud korteri ja vast abiellunud pooled saaksid seal selles korteris elada, sest xxxxoma sõnul ise selles korteris sellel ajal ei elanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et xxxx ja Xxxx ei ole ühist kohustust xxxx ees tasuta kasutamise lepingust tulenevate EVPkroonide tagastamiseks ei tolleaegses vääringus ega ka käesoleval ajal Eesti Vabariigis kehtivas valuutas.
  39. Kohus on aga seisukohal, et tulenevalt eeltoodust ning sellest, et korteriomand xxxx, Tallinnas erastati vähemalt 45,80 % (5400 x 100 : 11790) ulatuses Xxxx enne abielu hagejaga olnud tööaastate eest, 5490.- EVP krooni andis pooltele korteri erastamiseks xxxx, mida kohus loeb pooltele võrdselt antuks, ja 1000.- ameerika dollarit panid pooled koos juurde xxxx, Tallinnas korteriomandi müügist saadud rahale, kui nad ostsid xxxx, Tallinnas korteri, on põhjendatud käesoleval juhul abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel kõrvale kalduda proportsioonis 30 % hagejale 70 % kostjale, sest hageja panustas ühisvarasse korteriomandi, mille ta oma abielueelsete tööaastate eest erastas. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-125-04 p-des 19-20 asunud seisukohale, et kohus saab ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest siis, kui lahusvara, muuhulgas abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, on omandatud tööaastate eest, mis on saadud abielueelse aja eest.
  40. Tulenevalt kõigest eeltoodust ning sellest, et kohtu poolt määratud eksperdi arvamusega on kindlaks tehtud, et korteriomandi Xxxx, Tallinnas turuväärtus on 74.000.- eurot ( I kd t/l 177223), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis enam saadud ühisvara arvel summas 22.200.- eurot, mis on 30 % korteriomandi turuväärtusest, sest kohus otsustas kohtuotsuse punktis 17, et korteriomand tuleb jätta Xxxx ainuomandisse ühisvara jagamise käigus.
  41. Viimasena võtab kohus seisukoha kostja nõude osas välja mõista hagejalt korteriomandi valitsemisega seotud kulud, sest kostja väidetel vastutab hageja kui korteriomandi ühisomanik samuti korteriühistule ja teistele isikutele korteriomandiga seotud kulude eest, kuid need kulud on alates hageja vaidlusalusest korterist lahkumisest 2006.a. juunikuus tasunud kostja. Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja väite osas, et kostja nõue tema vastu on vähemalt osaliselt aegunud. Kohus nõustub kostjaga, et Xxxx hagi Xxxx vastu rahalises nõudes aegunud ei ole, sest korteriomandiga seotud kulude hüvitamise nõue ei ole poolte vahel tehingust tulenev nõue, vaid perekonnaseadusest ja võlaõigusseadusest tulenev nõue, mistõttu on nimetatud nõude aegumistähtaeg TsÜS § 149 alusel 10 aastat, mitte 3 aastat nagu hageja ekslikult leiab. Kuna kostja nõuab hagejalt vastuhagis korteriomandi valitsemisega seotud kulusid alates
  42. aasta juunikuust, ei olnud kostja nõue hagi esitamise ajaks aegunud. Xxxx sõnul on ta tasunud perioodil 10.06.2006.a., mil Xxxx nende ühisest kodust elamast lahkus, kuni 31.12.2014.a. kokku korteriühistule ja AS-le Tallinna Küte korteriga seotud kulusid 14.223,56 eurot, kuid arvestades sellega, et hageja nimetatud korteris ei elanud ja vett ning kanalisatsiooni teenust ei tarbinud ja ainult neid kulusid arvestatakse korteriühistu poolt vastavalt 7 tegelikule tarbimisele, moodustab kogu nimetatud perioodi eest tasumisele kuuluv summa 11.268,50 eurot (14.233,56 /kogu tasutud summa perioodil 10.06.2006 - 31.12.2014/ - 2955,06 /vee ja kanalisatsiooni eest tasutud summa perioodil 10.06.2006 - 31.12.2014). Kohus nõustub kostjaga, et juhindudes PKS § 29 lg 4 võib temal olla nõue hageja vastu tulenevalt sellest, et kostja on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulusid (maksed korteriühistule või teistele isikutele korteriomandiga seotud teenuste eest) ja hageja solidaarvõlgnikuna on kohustatud kostjale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist hagejale langeva solidaarkohustuse eest. Nimetatud kohustus on hagejal sõltumata sellest, et korteriomanike paljususe korral saab korterühistu liikmeks olla vaid üks korteriomanik, sest kõik korteriomanikud vastutavad korteriühistule majandamiskulude tasumise eest. Lisaks eelpool nimetatule tekib abikaasade solidaarkohustus samuti PKS § 18 lg 1 järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Ka enne 1.juulit 2010 kehtinud PKS § 20 lg 2 järgi tekkis abikaasadel solidaarkohustus perekonna huvides võetud varalise kohustuse korral. Kuna aga perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, saab lähtuda solidaarkohustust abikaasade vahel jagades VÕS §-st 69, mille lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Eelpool nimetatud seisukohtadele on oma lahendis 3-2-1-164-14 punktis 14 selgitanud Riigikohus. Kohus on seisukohal, et KÜ Xxxx tõend korteri 73 eest tasutud kommunaalteenuste kohta perioodil 01.06.2006.a. - 31.07.2013.a. (I kd t/l 134), korteriühistu poolt Xxxx 2013.a. esitatud arved (I kd t/l 83-88), AS Tallinna Küte andmed selle kohta kui palju tasus Xxxx arveid perioodil 01.06.2006.a. kuni 31.08.2011.a. sooja tarbimise eest korteris Xxxx, Tallinnas koos selle lisaga (I kd t/l 135- 142), ja KÜ Xxxx tõendi KÜ-le teostatud maksete suuruse kohta perioodil 01.01.2014.a.- 31.12.2014.a. (II kd t/l 29) on tõendatud, et Xxxxon tasunud perioodil 10.06.2006.a. kuni 31.12.2014.a. kokku KÜ-le Xxxx ja AS-le Tallinna Küte korteriomandi 73 eest seoses talle osutatud ja vahendatud teenustega 14.233,56 (11.547,15 + 2676,41) eurot, millest tasu vee ja kanalisatsiooni eest moodustab kokku summa 2955,06 (2476,73 + 478) eurot. Arvestades asjaoluga, et üldteadaolevalt arvestatakse reaalse tarbimise järgi korteriühistute poolt kulusid üksnes vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, moodustab 11.268,50 (14.233,56-2955,06) eurot poolte solidaarkohustuse korteriühistu ja teiste teenuse pakkujate ees. Juhindudes VÕS § 69 lg 2 sätestatust, mille kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas ning sama sätte lõikest 1, mille kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti ning kohtu poolt kohtuotsuse p-s 20 ja 21 otsustatust, mille kohaselt on kohtu seisukoha kohaselt põhjendatud käesolevas vaidluses kõrvale kalduda ühisvara jagamisel poolte osade võrdsusest viisil, et 30% ühisvarast jääb xxxxja 70 % Xxxx , tuleb poolte solidaarkohustus korteriühistu ja teiste teenuse pakkujate ees jagada samas proportsioonis ehk siis poolte ühisest kohustusest, mille suuruseks on 11.268,50 eurot tuleb jätta Xxxx kanda 3380,55 eurot (11268,50 : 100 x 30).
  43. Tulenevalt asjaolust, et pooltel on üksteise vastu tasaarvestatavad nõuded, kuulub Xxxx Xxxxkasuks tasaarvestuse tulemusena väljamõistmisele 18.819,45 (22.200-3380,55) eurot.
  44. Juhindudes TsMS § 445 sätestatust ja Xxxx taotlusest peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks kohtuotsuses ka otsuse täitmise viis ja kord. Tsiviilasja hinna määramine.
  45. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna 8 arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Samuti juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 5 sätestatust, milliste kohaselt on abielulahutuse hagi ja ühisvara jagamise nõue mittevaralised nõuded ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500.- eurot. Tulenevalt eeltoodust on Xxxx poolt kohtule esitatud hagihind 3500.- eurot. Arvestades aga asjaoluga, et Xxxx esitas lisaks ühisvara jagamise vastuhagile kohtusse ka vastuhagi Xxxx vastu rahalises nõudes paludes välja mõista hagejalt 1187,47 eurot või alternatiivselt kohtu poolt määratud proportsiooni korteriga seotud kogukuludest, on Xxxx hagihind 4687,47 (3500 + 1187,47) eurot. Menetluskulude jaotamine.
  46. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda TsMS §-st 164, mis on erinormiks sama seaduse §-le
  47. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesoleva vaidluse näol on tegemist ühisvara jagamise vaidlusega ja mõlemal menetlusosalisel on esindaja, tuleb menetluskulud jagada vastavalt TsMS §-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. kummagi menetlusosalise menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.