Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Halduskohus Tamara Hristoforova 12. mai 2016, Tartu 3-16-265 Haldusasi Kalev Nilbe kaebus Tartu Vang

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. novembril 2015 teostas Tartu Vangla valvur Gunnar Leego kinnipeetav Kalev Nilbe elukambris läbiotsimist.
4. novembril 2015 esitas Tartu Vangla kinnipeetav K. Nilbe vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis temale tekitatud varalise kahju summas 65 eurot hüvitamist. Kahju tekkis temale väidetavalt sellest, et
5. novembril 2015 lõhkus valvur G. Leego kambris läbiotsimist teostades K. Nilbele kuuluvad mustad kingad (tl 6).
6. Tartu Vangla direktori
7. jaanuari 2016 otsusega nr 1-13/321-2 jäeti K. Nilbe kahju hüvitamise taotlus rahuldamata (tl 5). Otsuse põhjenduste kohaselt ei teostanud valvur G. Leego kinnipeetav K. Nilbe jalanõude läbiotsimist ning seepärast ei saanud jalanõud kahjustada tema tegevuse tulemusena. Vangla leidis, et puudub vangla õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos vangla tegevuse ja võimaliku saabunud tagajärje vahel.
8. Tartu Halduskohtusse saabus
9. veebruaril 2016 K. Nilbe kaebus, milles nõuab Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 65 eurot. Kaebuse kohaselt teostas
10. novembril 2015 valvur tema kambris läbiotsimist, mille käigus lõhkus ära talle kuuluvad mustad jalanõud.
11. Tartu Halduskohus rahuldas
12. veebruari 2016 määrusega K. Nilbe menetlusabi taotluse, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse (tl 19).
13. Vastustaja palus
14. märtsi 2016 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl-d 25-26).
15. Tartu Halduskohus otsustas
16. märtsi 2016 määrusega määrata haldusasi nr 3-16-265 läbivaatamisele kohtuistungil (tl 31).
18. aprillil 2016 toimunud kohtuistungil teatas kaebaja, et muudab oma nõuet 40 eurole (tl 44). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
19. Kaebaja on taotlenud varalise kahju hüvitamist väites järgmist. 1) Vaidlusalused jalanõud on ostetud 65 euro eest vahetult enne Tartu Vanglasse saabumist. Arvestades asjaolu, et jalanõusid kasutas ta jalutuskäigul viibimise ajal ühe tunni jooksul ainult külmal ajal ja vihmaste ilmadega, ei olnud jalanõud eriti kulunud. 2) Kaebaja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtuvad jalanõude rebenemisjäljed, mida lihtsalt jalanõud kandes ei saa tekkida. Rebenemisjäljed viitavad valvuri süülisele tegevusele. 3) Arvestades seda, et üks levinuimaid sigarettide smugeldamise viise on jalanõud ning jalanõud on esimesed asjad, mis kambrisse sisenedes ette jäävad, on enam kui tõenäoline, et valvur otsis esimesena läbi jalanõud. Läbiotsimise järgselt kambrisse sisenedes nägi kaebaja, et jalanõud on läbi otsitud, sest need asusid läbisegi kappide kõrval. 4) Umbes 15 minutit peale kaebaja kambri läbiotsimise teostamist tuli valvur G. Leego kaebaja kambri ukse taha ning nõudis kaebajalt lõhutud jalanõude supinaatorit. Kui valvur ei oleks kaebaja jalanõusid läbi otsinud, ei oleks valvur teadnud kaebajalt supinaatorit nõudma tulla. 2 5) Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse menetlemisel tema kambrikaaslase Tiit Männiku seletused võtmata. 6) Varalise kahju hüvitamisel ei rikastu kaebaja alusetult. Täpselt endises seisus ei ole vaidlusaluseid jalanõusid kaebajal võimalik soetada, mistõttu tuleb kohtupraktikale tuginedes hüvitada uute jalanõude maksumus. Lõhutud jalanõud jäävad Tartu Vangla valdusesse. Ka ei saa Tartu Vangla jalanõusid asendada, sest Tartu Vangla poolt pakutavad jalanõud on rasked töökingade laadsed või plastmassist, mis murdumiskohtadest pooleks lähevad.
20. Vastustaja palub oma
21. märtsi 2016 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esitas järgmised väited. 1) Valvur G. Leego
22. novembril 2015 toimunud läbiotsimisel kaebaja jalanõusid läbi ei otsitud. Seetõttu ei saanud valvuri tegevus põhjustada kaebajale varalist kahju. Tõendamist ei ole leidnud vastustaja õigusvastane ja süüline tegevus. 2) Kuna suitsetamiskorraldusest tulenevalt ei ole kinnipeetavatel lubatud hoida tubakatooteid eluosakonnas enda juures, siis sageli üritavad kinnipeetavad toimetada neid eluosakonda varjatult. Ühe võimalusena kasutatakse ka sigarettide peitmist jalanõudesse, millest aga ei saa järeldada, et valvur läbiotsimise käigus otsis kindlasti läbi ka kaebaja jalanõud. Kui sigaretid toimetatakse eluosakonda jalanõudes, siis püüavad kinnipeetavad võimalikult kiiresti leida neile uus peidukoht vältimaks nende leidmist ning võimalikku järgnevat distsiplinaarvastutust. 3) Pelgalt fakt, et jalanõu sisetallal kui ka jalanõu põhjas on näha rebenemisele iseloomulikke jälgi, ei anna alust järeldada, et see on põhjustatud valvuri tegevusest. 4) Kinnipeetav T. Männik läbiotsimise ajal kambris ei viibinud ning ei saa seetõttu kinnitada ega ümber lükata kambris toimunut. 5) Valvur G. Leego käis ligikaudu 15 minutit peale läbiotsimist kaebaja kambri juures, kuid salvestisest ei nähtu ühtegi sellist tegevust, mis viitaksid suhtlemisele kaebajaga ning võimalikule jalanõu lõhutud osa nõudmisele. 6) Kaebaja nõue uue samaväärse jalanõu maksumuse ulatuses ei ole põhjendatud ega tõendatud. Puuduvad tõendid selle kohta, millal ja millise maksumusega on jalanõud ostetud. Tegemist on jalanõudega, mille väärtus võrreldes uue jalanõuga oli oluliselt vähenenud. Jalanõude kohta tehtud fotodelt ei saa järeldada, et kaebaja jalanõud või üks nendest oleks täielikult hävinud, mis välistaks nende kandmise. Samuti puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et jalanõud on muutunud kasutuskõlbmatuks või et nende parandamine ei ole enam võimalik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 31.03.
24. Samal kuupäeval saabus ta Tartu Vanglasse ning 01.04.2014 on koostatud ühtne nimekiri kinnipeetava isiku asjadest. Vanglasse saabudes olid kaebajal kaasas isiklikud jalanõud - mustad krõpsudega kingad (tl 41).
25. Pooled ei vaidle vastu, et 29.11.2015 teostas valvur G. Leego üksinda E-hoone
26. osakonna kambri 3157 läbiotsimist ning kumbki kinnipeetavatest ei viibinud läbiotsimise juures nimetatud kambris. Tunnistaja G. Leego teatas kohtus, et läbiotsimine toimus kambris, kuna tekkis kahtlus kaebaja kambrikaaslase osas peale jalutuskäiku. Peale jalutuskäiku olid kinnipeetavad kambris kahekesi umbes 10 minutit. Läbiotsimise ajaks eemaldasin nad kambrist ja teostasin tubakatoodete läbiotsimise põgusalt 3-4 minutiga. Tavaliselt pannakse tubakatooted teatud kohtadesse mida ei saaks seostada konkreetse isikuga – riiulid, prügikastid jne. Asju ta 3 seekord läbi ei otsinud. Sellel korral ta midagi ei leidnud. Kinnipeetavad sisenesid kambrisse kohe peale läbiotsimist. Kui ta oleks märganud katkiseid jalanõusid, oleks ta need ära võtnud. Ta sai kaebaja käest teada, et kambris oli lõhutud jalanõu, kaebaja ütles talle ise, et jalanõu on katki. Läbiotsimise ajal ta ei märganud jalanõusid ja ei oska seda kirjeldada. Ei oska öelda miks kaebaja süüdistab teda jalanõu rikkumises. Ta ei käinud kaebaja kambri juures selleks, et küsida supinaatorit või metallist eset, vaid tuli uksekeelt kinni panema (tl 45).
27. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja teostas ruumi läbiotsimist ja ei ole jalatseid läbi otsinud. Tunnistaja täpsustas e-kirjas, et talla lahti kiskumisega ei ole võimalik murda jalanõu supinaatorit mis on tavaliselt metallist ja kinnitub (on sulatatud) jalanõu põhja, mitte talla külge (tl 7). Kaebaja teatas kohtus, et läbiotsimine kestis „kuskil viis minutit“ ( tl 43). Kohus teeb järelduse, et selle aja jooksul ei ole võimalik teostada ruumi läbiotsimist, sh otsida läbi kaebaja jalatsid ja need lõhkuda, kui jalatsid olid liimtallaga ning kui nad olid terved. Kaebaja seletas kohtus, et jalatsid „servadest ei käi niisama lihtsalt lahti“ (tl 42). Sellest kohus teeb järelduse, et ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja nii piiratud aja jooksul sai teostada raskejõulist toimingut.
28. Kohus leiab, et kui vanglaametnik ei otsinud jalanõusid läbi, siis ei saanud valvuri tegevus põhjustada kaebajale varalist kahju. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist või seaksid valvuri ütlused kahtluse alla, ei ole ilmnenud kahju hüvitamise taotluse menetlemisel ega hiljem. Kaebaja avastas, et jalanõud on lõhutud 2 päeva pärast läbiotsimist, kuna ta ei käinud õues ja jalanõud olid kambris ukse kõrval püstiasendis, et vähem ruumi võtaks (tl 42 pöördel). Kohus kahtleb, et nii oli, sest kaebaja käis jalutamas iga päev ja novembris on külm ja niiske ja kaebaja ütles kohtus, et on kandnud neid jalatseid kui oli külm ja märg (tl 42 pöördel). Seega pidi kaebaja tunduvalt varem tuvastama, et jalatsid on lõhutud.
29. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks läbiotsimise käigus rikkunud justiitsministri määruses „Järelevalve korraldus vanglas“
30. peatükki „Läbiotsimine“.
31. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud vastustaja õigusvastane ning süüline tegevus, mis on kahju hüvitamise üheks eelduseks ja seega kaebus ei kuulu rahuldamisele.
32. Vastavalt

§ 108lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest. Kaebaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt

§ 109

lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4