← Eesti

2-17-1909/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 12.05.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-1909 Tsiviilasi Xxxx ja Xxxx hagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Xxxx hagihind 2115.- eurot Xxxx hagihind 2115.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx (ik xxxx, elukoht xxxx); Hageja Xxxx (ik xxxx, elukoht xxxx); Hagejate seaduslik esindaja Xxxx (ik xxxx, elukoht xxxx); Kostja Xxxx (ik xxxx, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele xxxx, tegelikud kostja elukohad xxxx ja xxxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Lennart Oja 18.04.2017.a. esindajad Kohtuistung toimumise aeg RESOLUTSIOON

  1. Jätta rahuldamata Xxxx ja Xxxx hagid Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  2. Jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda.
  3. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
  4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hagejate nõue ja selle põhjendused.
  5. Xxxx ja Xxxx kooselust sündisid 28.07.2010.a. Xxxx ja 23.03.2012.a. Xxxx (sünnitõendid t/l 7 ja 8).
  6. Xxxx ja Xxxx elavad pärast vanemate lahkuminekut 2015.a. oktoobris koos emaga, kuid suhtlevad regulaarselt ka isaga.
  7. 08.10.2015.a. tegi Xxxx pangaülekande ja kandis Xxxx pangakontole 25.000.- eurot märkides makskorralduse selgitusse „okt 2015 – okt 2020 ALIMENDID“.
  8. 31.okroobril 2015.a. sõlmisid Xxxx ja Xxxx kokkuleppe, et 3 aastat maksab Xxxx elatist oma laste ülalpidamiseks 250.- eurot kuus (t/l 27).
  9. xxxx on tasunud oma laste ülalpidamiseks elatist 250.- eurot kuus kuni käesoleva ajani.
  10. 06.02.2017.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise alates 2017.a. märtsikuust pooles Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääras kummagi hageja ülalpidamiseks. Hagi esitamist kostja vastu põhjendas hageja kohtuistungil sellega, et lapsed on sageli haiged, tema tööl käia ei saa, sest sagedaste laste haiguste tõttu ükski tööandja teda tööl pidada ei taha, kostja seevastu ei ole aga nõus lastega haiguslehte võtma. Hageja esindaja selgituste kohaselt käivitab ta käesoleval ajal OÜ-t xxxx, mistõttu tal endal sissetulek puudub, kuid tema arvelduskontole tehtud sularaha sissemaksed on inimeste poolt tehtud annetused baariruumide kasutamise eest. Xxxx sõnul kandis kostja talle ilmselt vihaga üle 25.000.- eurot märkides maksekorralduse selgitusse, et see on elatis, sest tema jättis kostja maha.
  11. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena Xxxx ja Xxxx sünnitõendid, xxxx OÜ äriregistrikaardi ja Xxxx pangakonto väljavõtted. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja palub jätta see rahuldamata.
  12. Kostja sõnul ei ole ta rikkunud oma kohustust hagejale ülalpidamist anda, sest neil oli xxxx kokkulepe, et kui kostja xxxx korteri müüdud saab, siis annab ta sellest 25.000.- eurot lastele Lk 2

(5)elatusraha, mida ta ka tegi. Xxxx rahaliselt xxxx ostetud korterisse ei panustanud, ka ei maksnud ta korteri kasutamisega seotud kulusid ega laenu tagasimakseid, mistõttu korteriomandi müügist tal õigus raha saada ei olnud.
  1. Lisaks eelpool märgitule sõlmisid kostja ja Xxxx Facebooki vahendusel ka kokkuleppe, et kostja maksab alates 31.10.2015.a. laste ülalpidamiseks elatist 250.- eurot kuus, kuid vaatamata sellele hakkas Xxxx talle 2016.a. lõpus Facebookis kirjutama, et ta tahab ikkagi saada laste ülalpidamiseks elatuist täies ulatuses.
  2. Kostja sõnul veedab ta lastega aega ka nädalavahetustel või nädala sees kas kostja ema või kostja elukaaslase juures, koos lastega kääkse kinos, muuseumides ja väljas söömas, samuti veedetakse aega koos kodus. Ajal mil lapsed on tema juures, peab lapsi üleval kostja.
  3. Kostja esitas kohtule koos oma vastuväidetega tema ja Xxxx Facebookis peetud vestluse 21.oktoobrist 2015.a., kus sõlmiti elatise maksmise kokkulepe 250.- euro osas, oma pangakonto väljavõtte makstud elatiste kohta Xxxx ja lastele tehtud kulutustele, pangakonto väljavõtte kostjale makstava palga suuruse kohta Xxxx filiaalist ja pangakonto väljavõtted laenumaksete tasumise kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
  4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule.
  7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  11. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  12. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema Lk 3
(5)ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses.
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.
  2. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid – kostja ja Xxxx Facebookis peetud vestlus 21.oktoobrist 2015.a., kus sõlmiti elatise maksmise kokkulepe 250.- euro osas kolmeks aastaks (t/l 27) ja kostja pangakonto väljavõte (t/l 27 pöördel), tõendavad, et kostja kandis 08.20.2016.a. üle Xxxx25.000.- eurot elatise ettemaksu ning lisaks sellele on vastavalt vanemate kokkuleppele kandnud üle laste ülalpidamiseks ka igakuist elatusraha 250.- eurot kuus. Arvestades sellega, et lisaks eeltoodule on hagejad kostja juures ka nädalavahetustel ja/või nädala sees ning isa puhkuste ajal suviti ja sel ajal peab hagejaid üleval kostja, mille üle pooltel vaidlus puudub, on kostja täitnud vabatahtlikult oma laste ülalpidamise kohustuse ning hagejatel puudub õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist kohtuotsusega. Eeltoodu alusel jätab kohus hagejate nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, v.a. siis kui kohus leiab sama seadusesätte lõike 4 kohaselt, et kulude jätmine poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti on tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käeolevas asjas on hagejateks alaealised lapsed, kelle ülalpidamiseks hagiavalduses elatist nõutakse, on ebaõiglane jätta hagi rahuldamata jätmisel kõigi menetlusosaliste menetluskulusid nende kanda, millest tulenevalt jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel iga menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Lk 4
(5)Tsiviilasja hinna määramine. 15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et hagejad palusid elatise välja mõista kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras, on kummagi hageja hagihind 2115.- eurot (9 x 235). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.