2-17-1293/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1293 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu isaduse vaidlustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Oberg (Advokaadibüroo Oberg ja Partnerid; e-post raul@obergab.ee) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt on hageja Xxxx kostja Xxxx isaduse omaks võtnud ja selle kohta on koostatud 13.01.2010.a. Tallinna Perekonnaseisuameti sünniakt nr xxxx. Hageja toob hagiavalduses välja, et mõned nädalad pärast elatishagi kättesaamist, so märtsis 2016.a. suhtles hageja oma tuttava Xxxxja muu hulgas tuli jutuks ka hageja vastu kohtusse esitatud elatisehagi. Xxxxesitas jutuajamise käigus hagejat ärevaks teinud küsimuse - „oled sa kindel, et oled Xxxx isa?“. Eelnimetud küsimus tegi hageja nõutuks ja seetõttu püüdis saada telefoni teel kontakti Xxxx ema Xxxx, kuid viimane hageja telefonikõnedele ei vastanud. Kuivõrd Xxxx elab Soome Vabariigis, sai hageja Xxxx vahetult kohtuda alles 24.04.2016.a. Pärnus ja viimane andis sellel päeval hageja valdusse (edastas e-posti teel) e-kirjavahetuse, mida tema oli pidanud Xxxx ema Xxxx ajavahemikul 18.- 22 september 2014.a. Nimetatud e-kirju, eriti Xxxx poolt Xxxx saadetut, lugedes tekkis hagejal põhjendatud alus arvata, et tema ei ole Xxxx bioloogiline isa ning tal tekkis seega põhjendatud kahtlus oma isaduses ja seetõttu ei lasuks hagejal ka õigusi ning kohustusi Xxxx suhtes, sh kohustust osaleda tema ülalpidamises. Hageja on põhjendatult seisukohal, et Xxxx poolt Xxxx e-kirjades avaldatu võib viidata sellele, et hageja ei ole Xxxx bioloogiline isa. Hageja leiab, et igal mõistlikul isikul, kellel ei ole meditsiini- või molekulaargeneetika eriteadmisi, tekiks sarnaselt hagejaga sarnases olukorras põhjendatud kahtlus oma isaduses. Eeltoodut arvestades ja eesmärgiga tuvastada tegelikud asjaolud ehk see, kas hageja on Xxxx bioloogiline isa või mitte, esitabki hageja käesoleva hagiavalduse. Kostja ei tunnista hagi ning esitab alljärgnevad vastuväited. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et suure tõenäosusega pole lapse bioloogiliseks isaks mitte hageja Xxxx, vaid hageja parim sõber Xxxx– samas juhib kostja kohtu tähelepanu möödunud ajavahemikule, mis ei võimalda hageja nõude rahuldamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 kohaselt võib isadust vaidlustada kohtus ühe aasta jooksul päevast, mil isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olnud asjaolud teatavaks saanud. Kostja peatub esmalt lapse eostamise asjaoludel, millised toimusid 12.03.
4. Kostja emal, Xxxx oli sel perioodil pikaajaline suhe hagejaga. Hageja soovis järjepidevalt grupiseksi allakirjutanuga, soovides sinna osalema kutsuda ka oma parima sõbra Xxxx, millega allakirjutanu lõpuks nõustus. Nimetatud kaitsevahenditeta kohtumisel allakirjutanu ka rasestus ning sünnitas 8 kuud ning 28 päeva hiljem tütre, kes käesolevas menetluses kostjaks. Hageja ja kostja esindaja kohtumistel ja muul viisil suhtlusel on olnud pea alati kõneks, et kumb meestest siis lapse isaks tegelikkuses olla võib. Allakirjutanule teadaolevalt on see olnud läbi aastate pidevaks kõneaineks ka hageja ning Xxxx omavahelistes vestlustes. Käesoleva kaasuse puhul toonitab kostja, et hageja kahtluste aluseks (sh. aegumistähtaja kulgemise algmomendiks) ei saanud olla mitte tema väidetav aastaid hiljem toimunud vestlus Xxxx pärast seda, kui kostja oli esitanud hageja vastu elatise nõude, vaid asjaolu, et kostja seaduslik esindaja oli lapse eostamise (rasestumise) päeval samaaegselt vahekorras kahe üheaegselt kohal olnud mehega ning lapse individuaalsed tunnused, mis hagejale ei sarnanenud. Enesestmõistetavalt oli esimene nimetatud asjaolu hagejale teada ka 13.01.2010, kui Tallinna Perekonnaseisuamet tegi hageja nõusolekul lapse sünniakti kande isaduse omavõtu alusel. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et Xxxxja Xxxxkooselust sündis 09.12.
5. a laps Xxxx, kelle sünniakti on vanematena kantud Xxxxja Xxxx. Hageja on Xxxx’i isaduse omaks võtnud ja selle kohta on koostatud 13.01.2010 Tallinna Perekonnaseisuameti sünniakt nr xxxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Hageja on esitanud lapse vastu hagiavalduse isaduse vaidlustamiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse ning määras 13.02.2017 ja 21.03.2017 kohtumäärustega käesolevas tsiviilasjas DNAekspertiisi, milles osalesid laps Xxxxja tema sünniakti kantud vanemad Xxxx ja Xxxx. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teostas ekspertiisi ja 18.04.
6. a ekspertiisiakti nr xxx kohaselt asub ekspert seisukohale, et Xxxx’i bioloogiline isadus Xxxx’i suhtes ei ole välistatud. Xxxx saab 99,999999998% tõenäosusega olla Xxxx’i bioloogiline isa. Ekspertiisi tulemusega on kohtu jaoks tõendatud, et kostja Xxxxpõlvneb Xxxx’ist ning põlvnemise vaidlustamise hagi tuleb jätta rahuldamata. Lisaks eeltoodule võtab kohus seisukoha nõude aegumise küsimuses. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 25.01.
7. a. Märtsis 2016.a. suhtles hageja oma tuttava Xxxxja muu hulgas tuli jutuks ka hageja vastu kohtusse esitatud elatisehagi. Xxxxesitas jutuajamise käigus hagejat ärevaks teinud küsimuse - „oled sa kindel, et oled Xxxx isa?“. 24.04.2016.a. sai hageja valdusse e-kirjavahetus, mida lugedes tekkis hagejal põhjendatud alus arvata, et tema ei ole Xxxx bioloogiline isa ning tal tekkis seega põhjendatud kahtlus oma isaduses. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Kostja peatub lapse eostamise asjaoludel, millised toimusid 12.03.
8. Kostja emal, Xxxx oli sel perioodil pikaajaline suhe hagejaga. Hageja soovis järjepidevalt grupiseksi allakirjutanuga, soovides sinna osalema kutsuda ka oma parima sõbra Xxxx, millega allakirjutanu lõpuks nõustus. Nimetatud kaitsevahenditeta kohtumisel allakirjutanu ka rasestus ning sünnitas 8 kuud ning 28 päeva hiljem tütre, kes käesolevas menetluses kostjaks. Hageja ja kostja esindaja kohtumistel ja muul viisil suhtlusel on olnud pea alati kõneks, et kumb meestest siis lapse isaks tegelikkuses olla võib. Kostja on seisukohal, et iga mõistlik täiskasvanud inimene peab aru saama, et kui naine elab lapse tõenäolise eostamise hetkel samaaegset intiimelu kahe mehega, ta saab aru või peab mõistliku inimesena aru saama, et lapse bioloogiliseks isaks võib olla kumbki meestest, seega pidi hagejal juba lapse ema rasedusest teada saades tekkima põhjendatud kahtlus lapse isaduse suhtes. Kohtu hinnangul on hageja isaduse vaidlustamise hagiavalduses tuginenud asjaolule, et 24.04.2016 sai hageja enda valdusesse e-kirjavahetuse, mida oli pidanud Xxxx ema hageja tuttava Xxxx , mida lugedes tekkis hagejal põhjendatud kahtlus oma isaduses. Hageja on hagiavaldusele nimetatud ekirjavahetuse lisanud. Kohus leiab, et nimetatud e-kirjavahetusest võis hagejal tekkida kahtlus, et hageja võib mitte Xxxx’i isa olla. Kostja pole oma väiteid, et hageja oleks pidanud omama kahtlust oma isaduses varem, kui 24.04.2016 enda valdusesse saadud e-kirjavahetuse saamisest alates, millegagi tõendanud. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised, mistõttu jätab need tähelepanuta. Seega asub kohus seisukohale, et hageja poolt väljatoodud asjaolu arvestades saab PKS § 93 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise tähtaega hakata lugema alates 24.04.2016, mistõttu hageja on hagiavalduse esitanud PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd kohus jätab menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik