) § 405 lõikele 1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hageja AS Xxxxhagi tuleb täielikult rahuldada. 2)
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust
lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne
lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule
lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul (10 päeva jooksul) teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. 5) Vastavalt
lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab loa edasikaebamiseks. 6) Kostja Xxxxon esitanud kohtule käesoleva tsiviilasja menetluse peatamise taotluse (tl 58, 78) põhjendusega, et ta ei valda eesti keelt ning et ta viibib käesoleval ajal kinnipidamisasutuses - xxxx. Hageja leiab (tl 82), et kostja menetluse peatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei esine menetluse peatamise aluseid. Kohus jätab kostja menetluse peatamise taotluse rahuldamata, kuna ei esine
Ainuüksi kinnipidamisasutuses viibimine ja eesti keelt emakeelena mitteoskamine ei ole menetluse peatamise aluseks. Kostjal on ka kinnipidamisasutuses viibides olnud võimalik esitada omapoolseid seisukohti ja taotlusi, mida kostja on ka korduvalt menetluse käigus teinud. Samuti on kostja olnud võimalus esitada oma menetlusdokumendid vene keeles. Menetluskulude jaotus 7)
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses. 8)
Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 9)
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10)
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Käesolevas asjas on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv kogusummas 225 eurot (tl 41, 42). Kohus leiab, et hageja menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik. 2 11) Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.