Obsah (6)

§ 468§ 173§ 174§ 168§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
3. Mõista xxxx Xxxx kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 950 eurot (käibemaksu ei lisandu), s.h õigusabikulud summas 650 eurot ja riigilõiv 300 eurot.
4. Jätta rahuldamata Xxxx avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks 564 euro nõudes.
5. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 950 eurot tuleb kostjal kanda Xxxxarvelduskontole selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-18885“.
6. Käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni tuleb Xxxx Xxxx hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagist nähtuvalt pöördus hageja 21.09.2016 kostja poole viimase kasuks seatud ostueesõiguse märkuse kustutamiseks hiljemalt 24.10.2016. Hageja eelnimetatud nõue tuleneb poolte vahel 21.07.1998 sõlmitud müügilepingust, milles sätestatud tingimused ostueesõiguse märkuse kustutamiseks on hagis esitatud asjaoludel täidetud. Hageja kordas oma pöördumist kostja poole 14.10.2016 e-kirjas. Kostja müügilepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtu poole. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning väljamõistetav summa kanda hageja arvelduskontole. Kostja võttis hagi õigeks 09.03.2017 vastuses, milles tunnistab hageja nõuet ja teeb ettepaneku asja menetlusse mitte võtta, kuna on hagis tooduga nõus ka ilma kohtumenetluseta. Kostja 2 palub menetluskulud mõista välja hagejalt. Kohtu hinnangul on hagi esitamise põhjus tingitud kostja käitumisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on palunud määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1 214 (käibemaksu ei lisandu), kokku 1 514 eurot. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on õigusabikulude osas ülepaisutatud. Hagi koostamisele kulunud aeg on ebamõistlikult suur. Ebavajalik on lepingulise esindaja kulu seoses toimiku täiendamisele. Põhjendamatud on kulud, mis on tehtud pärast kostja poolt hagi õigeks võtmist. Kostja vastusega tutvumisele ja sellele vastamiseks kulutatud aeg on põhjendamatu. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtuvalt on hagejal hagi koostamisele ja komplekteerimisele kulunud kokku 7,3 tundi maksumusega 973 eurot. Seega on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot, on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades kõnealuse tsiviilasja sisu ja asjaolu, et hageja nõue kostja vastu tuleneb lepingust, on kohtu hinnangul hagi koostamisele kulunud aeg põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjas loetletud ülejäänud toimingute osas loeb kohus põhjendatud ajakuluks kokku üks tund. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabi kulud põhjendatud ulatuses 5 tunni eest summas 650 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 950 eurot (käibemaksu ei lisandu).

§ 177

lg-s 2 sätestatu kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 950 eurot kanda Xxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-18885“.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3