Obsah (11)

§ 438§ 231§ 5§ 230§ 436§ 236§ 124§ 162§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 07. märts 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-5177 Tsiviilasj

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 15. Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et: - hageja ja XxxxOÜ sõlmisid 31.10.2009.a. klienditeeninduslepingu nr XXXX (I kd, tl 21-32); - 02.11.2009 kanti hageja pangakontolt OÜ Xxxxpangakontole 1 979 664,37 eurot ja 132 727,69 USA dollarit (II kd, tl 67-69); 4 - hageja esitas 12.12.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 2 757 740,57 eurot (I kd, tl 5-7); - kostja esitas hageja nõudele võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 04.03.2015 vastuväite (I kd, tl 18) ja hageja esitas 06.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse; PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja taotleb nõude tunnustamist summas 2 757 740,57 eurot II järgu nõudena. 16.Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt on kõik tehingud, mis tehti ajavahemikul oktoober-november 2009 hageja nimel Xxxxi poolt, on esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingud ja seega tühised. Hageja väitel ei olnud Xxxx hageja seaduslik esindaja (direktor) 19.10.2009 volikirja väljastamise ja 30.10.2009 lepingu nr 777F sõlmimise ajal. Hageja on nõudes tuginenud alusetult saadu tagastamise VÕS § 1027 ja § 1037 lg 1 sätetele. 17.Kohus leiab, et hagi aluseks olev asjaolu pädeva isiku nõusolekuta tehingu tegemise osas, on tõendamata. Tõendi esitamisel peab hageja

§ 236

lg 3 kohaselt märkima, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Hageja on tõendina esitanud xxxx, keda esindas xxxx ja võlgniku, keda esindas xxxx, vahelise 31.10.2009 koostöölepingu (tlk 21-36). Lepingu punktist 4.1.4 nähtuvalt kohustus klient maksma teenuste eest vastavalt (punkti 69) kehtestatud hinnakirjale ja tingimustele, kuid ei kajasta võlgnevusi. 18.Kohtu hinnangul on tõendamata tehingu tühisuse alus, 31.10.2009 lepingust nähtuvalt oli koostöö raames kokku lepitud ka tasu maksmine. Ainuüksi hageja väide ja viide OÜ osa tagasiostuõigusega müügilepingule (tlk 33-36, p 4.1) ei kinnita nõude ega volituseta tehingu olemasolu. Isegi, kui leping sõlmiti tingimuslikult, siis punktis 4.1 viidatud rahaline suurus ei ole seostatud väidetava 02.11.2009 ülekandega. Samuti puudub märge rahaliste kohustuste olemasolule 2010 aasta majandusaasta aruandes (tlk 126). Vaatamata hageja viidatud asjaolule, et xxxx oli hageja seaduslik esindaja ajavahemikul 15.12.2008 kuni 26.05.2009 (tlk 156, 157) ning ülekande teostamise ajal oli seaduslikuks esindajaks Xxxx, ei ole alust pidada ülekande tegemist tühiseks. Kostja on taotlenud tõendite kogumist ning Danske Bank A/S Eesti filiaal on teavitanud (tlk 67, IIkd) 02.11.2009 ülekannete osas, et korraldus on teostatud läbi internetipanga kasutaja Xxxxpoolt, viidetega lepingule F777 volikirja (tlk 78 IIkd) alusel. Kohtu hinnangul puudub esitatud dokumentides alust kahelda. Hageja väide, et notar tugines volikirja tõestamisel vaid xxxx ütlusele, et tal on esindusõigus, ega kontrollinud, kas ta on juhatusest tagasi kutsutud, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja ei ole vastupidist tõendanud (tlk 156, Ikd), ainuüksi direktorite nimekiri esindusõiguse puudumist ei kinnita.

1. TsÜS § 116 kohaselt võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest, teise lõike järgi kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vaid teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on TsÜS § 128 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 130 lg 1 kohaselt teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, 5 kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi (TSÜS § 131 lg 1). Hageja on esitanud 07.04.2011 nõudekirja Xxxx alusetute tehingutega ettevõttele kahju hüvitamiseks (tlk 92, II), mida ta oli õigustatud tegema, kuid mis ei saa olla aluseks nõude aluseks käesolevas menetluses. 20.VÕS § 1027 kohaselt peab alusetu rikastumise korral mh §-s 1028 sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja tema õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1järgi kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et ei hagis ega asja sisulise arutamise käigus ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tunnustamist taotletav summa oleks tehtud alusetult.
2. Kohus nõustub kostjaga, et hageja väidetav nõude XxxxOÜ vastu on aegunud. Vaidluse all ei ole, et ülekanded hagejalt XxxxOÜ-le l tehti 02.11.2009, seega pidi hageja seaduslik esindaja, leides, et need ei ole tehtud 2009 aastal sõlmitud koostöölepingu raames, esitama hagi alusetult saadud raha tagastamiseks hiljemalt 02.11.
3. Hageja seisukoht, et, kui võlgniku osanikuks on võlausaldaja, siis on ka nõude kajastamine võlgniku majandusaasta aruandes käsitletav võlgniku poolt nõude tunnustamisena võlausaldaja ees, ei ole põhjendatud. Menetluskulud 22.

§ 124lg 1, § 132 lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot.

23.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis

§ 162lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda.

24.Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 3842,92 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 4192,92 eurot. Kostja menetluskuluks on apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 6780 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 6955 eurot. 25.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jätab kohus hageja menetluskulud summas 4192,92 eurot hageja enda kanda. 26.Kohus hindab

§ 138

lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid. 27.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on kostja kohtukulu ehk apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot. 28.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 45,2 tundi tunnihinnaga 150 eurot käibemaksuta. Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale osaliselt vastuväite, leides, et kostja esindaja töö vajalikuks ja põhjendatud mahuks ei saa lugeda enam kui 40 tundi. Kohus, tutvudes tsiviilasja toimikuga, kostja menetluskulude nimekirja ja hageja seisukohaga, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on kostja kulud õigusabile kokku 45,2 tunni ulatuses ehk summas 6780 eurot käibemaksuta. Kohus 6 leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga, milline kuulub hagejalt väljamõistmisele. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja õigusabikulud kokku summas 6955 eurot. 29.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 7