Obsah (9)

§ 463§ 447§ 444§ 174§ 175§ 163§ 177§ 178§ 317

2-16-117058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. Aktsiaseltsi Xxxx (hageja) ja Xxxx(kostja) vahel 11.03.2014 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingud nr Xxxx, millega kostja rentis mh hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevaid seadmeid, ning ajavahemikul 01.04.2014 kuni 30.09.2014 kostjale esitatud arved. Kohtu selgitused 2.

§ 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 447

lg 2 järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

1. Harju Maakohtu 10.11.2016 menetlusse võtmise määruses (tsiviilasjas nr 2-16-117058) on kohus märkinud ekslikult tsiviilasja nimetuses ja menetlusosaliste andmetes hagejaks Osaühingu 2 2-16-117058 Aktiva Finants (s.o Aktsiaseltsi Xxxx asemel). Kohus leiab, et 10.11.2016 määruses märgitud hageja Osaühingu Aktiva Finants näol on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis tuleb parandada.
2. Kohus parandab seega Harju Maakohtu poolt 10.11.2016 (tsiviilasjas nr 2-16-117058) tehtud määruse tsiviilasja nimetuses ja menetlusosaliste andmetes esinevad ilmsed ebatäpsused ning loeb õigeks hagejaks Aktsiaseltsi Xxxx (registrikood xxxx). 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Seoses hageja leppetrahvi nõude (summas 89,73 eurot) rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kuna kostja ei tasunud osutatud teenuse eest tähtaegselt, piirati temast tuleneval põhjusel teenust, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Üldtingimuste (s.o Aktsiaseltsi Xxxx Telekommunikatsiooniteenuste Üldtingimused, kehtestatud 01.10.2013) p 10.
2. kohaselt üldtingimuste p-s 9.
3. sätestatud kliendi kohustuse rikkumisel on hagejal lisaks muudele ülddokumentides, lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Lisaks sellele on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassoteenust osutavale isikule. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil kohustus tasuda hagejale leppetrahv vastavalt hinnakirjale. Kohtu arvates on eeltoodud leppetrahvi nõue põhjendamatu. Antud hageja nõude näol on tegemist kokkuleppelise kahjuhüvitise ehk leppetrahviga VÕS § 158 lg-te 1 ja 3 tähenduses. Seejuures tuleneb hageja leppetrahvi nõue hageja tüüptingimustest VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kliendi- ja teenuse osutamise lepingute (nr Xxxx) sõlmimise ajal (11.03.2014) kehtinud VÕS § 42 lg 3 p-st 5 ja §-st 44 nende koosmõjus tuleneb, et lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, peab lugema eelduslikult ebamõistlikult kahjustavaks tingimust, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Seetõttu peab kohus VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks üldtingimuste p-s 10.
4. sätestatut, mis annab hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi vastavalt hinnakirjale.
5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulud 170 eurot (käibemaksuta). 8.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 170 eurot (käibemaksuta) põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. 9. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 82% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 18% ulatuses hageja ja 82% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 205 eurot (s.o 250 eurost 82%). 3 2-16-117058 10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

11.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4