← Eesti

2-16-110601/9

Obsah (8)§ 444§ 173§ 174§ 139§ 144§ 420§ 415§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-110601 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 444

lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus märgib, et hageja on palunud kostjalt menetluskuludena lisaks tasutud riigilõivule mõista välja ka „kohtuvaidluse alustamiseks ning jätkamiseks vajalikke dokumentide (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, hagiavaldus) koostamise kulud summas 129 eurot; kohtuväliste läbirääkimiste pidamise kulud summas 126 eurot“. Kohus ei näe mingit alust eelnimetatud kulude menetluskuludena kostjalt välja mõistmiseks, kuivõrd nimetatud kulud (mis ei ole ilmselgelt kohtukulud

§ 139

– 143 järgi) ei lange

§ 144loetletud kulude (kohtuvälised kulud) alla.

Nimetatud kulud oleksid kohtuväliste kuludena menetluskulud juhul kui need oleksid kantud isiku poolt, kes oleks olnud antud menetluses hageja lepinguliseks esindajaks. Hagejal aga lepingulist esindajat ei olnud vaid hagejat esindas tema seaduslik esindaja juhatuse liige. Seega on tegemist hagejale kostjast tekkinud muude kuludega, mida hageja saab nõuda haginõudena ja mitte 2 2-16-110601 menetluskuluna. Eelnimetatud kulu ei ole hageja aga haginõudena esitanud. Seega ei mõista kohus antud tsiviilasjas eelnimetatud kulusid kostjalt välja.

§ 420

lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 415

lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.