Obsah (4)

§ 29§ 116§ 188§ 113

Tsiviilasi nr 2-16-8660 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8660 Tsivi

) §-s 339 sätestatud rendilepingu tunnustele. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli raieõiguse võõrandamise eest kokku lepitud hind, kas hageja rikkus lepingut, jättes kokku lepitud hinna tasumata ning kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Samuti on kostja tuginenud lepingu tühisusele. 2.

1. Kohus hindab esmalt kostja väiteid lepingu tühisuse osas. Kostja tugineb kahele alternatiivsele lepingu tühisuse alusele: vastuolu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2) ning vastuolu seadusega (AÕS § 333, TsÜS § 87 lg 1). Kohus leiab, et leping oli kehtivalt sõlmitud. Vastuolule heade kommetega on kostja soovinud tugineda juhul, kui kohus asub seisukohale, et kokku lepitud raie maksumus oli 8500 eurot. Antud juhul asub kohus seisukohale, et kokku lepitud raie maksumus oli 17 000 eurot (vt otsuse p-d 2.3.-2.6.). Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on TsÜS § 87 lg 1 järgi tühine vaid juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. AÕS § 333 kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Kohus leiab, et AÕS §-s 333 sätestatud keelu vähendada koormatud kinnisasja väärtust eesmärgiks ei ole 4 tuua kaasa kinnisasja väärtust vähendavate tehingute tühisus. Õiguskaitsevahendid kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks ning kinnisasja väärtuse vähenemisel on sätestatud AÕS §-des 334 ja
2. 2.
3. Lepingu p 3.
4. kohaselt MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab kinnistusraamatu registriosa nr XXX all registreeritud kinnistu koosseisus oleva katastriüksuse tunnusega XXX kasvava metsa raieõiguse hinnaga 8500 (8500€) eurot. Lepingu p 3.2.
5. kohaselt oli tasumisele kuuluvast summast 8500 eurot ostja üle kandnud Lauri Massakas kontole ning müüja kinnitas selle saamist. Lepingu p 3.2.
6. kohaselt tasumisele kuuluvast summas 8500 eurot kohustus ostja üle kandma Lauri Massakas kontole nelja päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Hageja arvates leppisid pooled kokku hinnas 8500 eurot, kostja arvates 17 000 eurot. 2.
7. Lepingu tõlgendamist reguleerib

§ 29

.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Poolte ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29

lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab

§ 29

lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (vt Riigikohtu

1. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13). Kuna hageja väidete kohaselt oli poolte ühiseks tahteks lugeda lepingu hinnaks 8500 eurot, lasub hagejal selle väite tõendamise kohustus. 2.
2. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet, mille kohaselt oleks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu hinnaks 8500 eurot. Hageja tugineb lepingueelsetele läbirääkimistele, lepingupoolte käitumisele enne ja pärast lepingu sõlmimist ning esindaja eksimusele lepingu täitmisel. Hageja väitel lähtusid pooled läbirääkimistel OÜ Eesti Metsameister poolt enne XXX kinnistu omandamist kostja poolt kostja isale P.M.ele tehtud hinnapakkumisest summas 13 000 eurot, mis lisaks vaidlusalusele XXX kinnistule hõlmas veel teist kinnistut (kostja isale kuuluv XXX kinnistu). Väidetava hinnapakkumise teinud A.R. on vande all antud ütlustes kahte kinnistut hõlmava hinnapakkumise summas 13 000 eurot tegemist kinnitanud. A.R.i sõnul ütles ta XXX kinnistu hinnaks P.M.ele 8300 eurot. Vaidlus puudub selles et 7.04.2016 käis S.R. koos kostja ja P.M.ega kinnistuid üle vaatamas, kaasas oli OÜ Eesti Metsameister metsahindaja K.H.. S.R.i vande all antud ütluste kohaselt pakuti hinda 8400 eurot, K.H. vande all antud ütluste kohaselt ütles S.R. kostjale metsas hinna 8500 eurot. Isegi kui kostja isale pakuti XXX kinnistu eest 8300 eurot ning metsas oli juttu 8400-8500 eurost, puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks sellise hinnaga nõustunud. Kostja vande all antud seletuste kohaselt tehti konkreetne hinnapakkumine OÜ Eesti Mesameister kontoris. Kontorisse mindi 14.04.
3. a läbirääkimisi pidama. Kostjale pakuti hinda 17 000 eurot, millega kostja nõustus. Lepingu sõlmimisel esindas hagejat S.R., kes selgitas, et 8500 eurot on üle kantud ning teine summa laekub nelja päeva jooksul. Kostja sai aru, et tal on lepingu alusel õigus 17 000 eurole. S.R.i vande all antud ütluste kohaselt oli lepingu hinnaks 8500 eurot, millest ka kostja aru sai. Leping sõlmiti ka P.M.ega. S.R.i vande all antud ütluste kohaselt oli 17 300 eurot hind kokku XXX ja P.M.le kuuluva XXX kinnistu eest. Hagi kohaselt viibisid lepingu sõlmimise juures ka K.L. ja T.L.. T.L.it ei ole kohus vande all üle kuulanud, K.L. ei ole andnud ütlusi selle kohta, millisest hinnast oli lepingu sõlmimisel juttu. Arvestades S.R.i ütluste vastuolu kostja vande all antud seletustega, ei ole S.R.i ütlustega tõendatud, et pooled jõudsid kokkuleppele hinnas 8500 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et kui tõepoolest oleks saavutatud kokkulepe 8500 euro suuruses summas, jääb arusaamatuks, miks hageja esindaja märkis lepingusse nimetatud summa tasumise kaks korda. Lepingu allkirjastanud hageja seaduslik esindaja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et luges lepingu läbi, kuid viga ei märganud. S.R.i vande all antud ütluste 5 kohaselt käidi lepingu sõlmimisel lepingus kõik punktid üle ning ei tundunud, et midagi olnuks valesti. S.R.i vande all antud ütlustest nähtuvalt on ta ka varem sarnaseid lepinguid sõlminud ning tavaliselt on ta neile ka ise alla kirjutanud. Seetõttu ei ole eluliselt usutav hageja viide S.R.i eksimusele ning kogenematusele. Kostja tahet sõlmida leping hinnaga 8500 eurot ei tõenda kohtu hinnangul ka tema käitumine pärast lepingu sõlmimist. Hageja hinnangul näitavad asjaolud, et kostja ei ole kunagi nõudnud puudu oleva 8500 euro tasumist, vaid on soovinud tasutust 5000 euro võrra suuremat hinda, ning kostja pani üks kuu pärast lepingust taganemise avalduse esitamist lepingu eseme avalikule enampakkumisele 10 800 eurose alghinnaga, et kostja sai aru, et tegelikult oli kokku lepitud 8500 euros. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et kostja hilisem nõustumine väiksema hinnaga ei tõenda, et tema tahe oli sõlmida leping hinnaga 8500 eurot. Kohus leiab, et kostja tahte tuvastamise seisukohast ei oma tähtsust, millise raiehinna oli hageja metsahindajalt saanud ning millise hinnapiiri seadis lepingu sõlmimisel hageja seaduslik esindaja Kaido Koppel. 2.
4. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet lepingu hinna osas, tuleb

§ 29lg 4 järgi lähtuda lepingu hinna määratlemisel mõistliku isiku positsioonist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu p-des 3.2.

1. ja 3.2.
2. märgitud kohaselt tulnuks kasvava metsa raieõiguse ostjal tasuda 8500 eurot kahes osas, kokku 17 000 eurot. Kuigi lepingu p-s 3.
3. oli kokku lepitud raieõiguse müügis hinnaga 8500 eurot, on p-st 3.
4. aru saada, et tasumisele kuulus kokku 17 000 eurot: 8500 eurot pidi olema tasutud lepingu sõlmimise hetkel ning 8500 eurot tuli tasuda pärast lepingu sõlmimist. Seega lepingut grammatiliselt tõlgendades oleks lepingujärgne müügihind 17 000 eurot. Seda tõlgendust toetab ka lepingu p 4.6 teise lause sõnastus, mille kohaselt Kui OSTJA ei ole täitnud tähtaegselt punktis 3.
5. nimetatud hinna tasumise kohustust, loetakse tema poolt raieõiguse omandamine lõppenuks, samuti p 5.1 sõnastus, mille kohaselt ostjal oli õigus teostada raieõigust alates punktis 3.
6. nimetatud summa tasumisest. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja viited oma esindaja eksimusele ja kogenematusele ei ole eluliselt usutavad. Ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks hageja esindaja oleks pidanud panema lepingu p-i 3.
7. kirja kaks makset, kui selles ei olnud poolte vahel kokku lepitud. Hageja väide, et lepingu p 3.2.
8. kohaselt oleks juba lepingu sõlmimisel pidanud hageja olema kostjale üle kandnud 8500 eurot on iseenesest õige. Kostja on lepingust taganemise avalduses märkinud, et lepingu allkirjastamisel ostja kinnitas, et on esimese makse müüja pangakontole juba teinud. Samuti kostja vande all antud selgituste kohaselt S.R. kinnitas lepingu sõlmimisel, et esimene osamakse oli tehtud. Seega oli kostja veendunud, et esimese makse on hageja teostanud. Hageja väitel peeti läbirääkimisi hinnavahemikus 8300-8500 eurot, mistõttu hageja hinnangul on ebareaalne, et pooled jõudsid kokkuleppele summas 17 000 eurot. Tõendatud ei ole, et kostja oleks hinnaga 8300-8500 eurot nõustunud (vt otsuse p 2.5). Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tehtud hinnapakkumistest, millega kostja nõustunud ei ole, ei saa mõistlikult järeldada, et samas hinnavahemikus jõuti kokkuleppele ka lepingu sõlmimisel. Tõlgendades poolte vahel 14.04.
9. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse lepingut mõistliku isiku positsioonist lähtudes kohus leiab, et lepingu hinnaks tuleb lugeda 17 000 eurot. 2.7.

§ 116

lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Viidatud sätte lg 2 p 1 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel 6 samuti ette näinud.

§ 188

lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et kokkulepitud hinna tasumata jätmine on oluline lepingurikkumine

§ 116lg 2 p 1 järgi.

Üldjuhul tuleb

§ 116

lg 4 esimese lause järgi anda alati taganemise eeldusena kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg. Samas ei ole hageja menetluse kestel väitnud, et ta oleks täiendava tähtaja jooksul soovinud pidada läbirääkimisi või lepingut täita nii, nagu kostja seda tõlgendas. Kostja poolt esitatud lepingust taganemise avaldus on hagejale kätte toimetatud, mida kinnitab asjaolu, et hageja on kostjale vastanud 5.05.2016 ja vastuses viidatakse kostja 29.04.2016 avaldusele (tl 18-19). Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Menetluskulud

1. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 76-77) kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku 1656 eurot. Kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja Tiit Vajak, kes osutas õigusabiteenust 13,25 tunni ulatuses hinnaga 125 eurot tunnis. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja tasu 125 eurot tunnis on kohtupraktikas peetud tavapäraseks, ajakulu kokku 13,25 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja mahule. Eeltoodut arvestades määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1656 eurot. Vastavalt kostja taotlusele kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 7