← Eesti

1-17-127/49

Obsah (8)§ 113§ 418§ 420§ 64§ 32§ 56§ 114§ 57

1-17-127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2017. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-17-127 (16221000107) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo R

§ 113

lg 1, § 418 lg 1, § 420 lg 1 järgi üldmenetluses Vahur Verte Süüdistatav Juri Vorobei – elukoht *, viibib vahistatuna *, isikukood *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2016, 24.09.2016 kohtumäärusega kohaldatud tõkend vahistamine Kaitsja Kannatanu esindaja Advokaat Aadu Luberg Advokaat Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Juri Vorobei

§ 113lg 1 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) aastat 6 (kuus) kuud.

2. Süüdi mõista Juri Vorobei

§ 418lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

3. Süüdi mõista Juri Vorobei

§ 420lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

4.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Juri Vorobei`le liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) aastat 6 (kuus) kuud.

  1. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Juri Vorobei kahtlustatavana kinnipidamine s.o
  2. september
  4. Juri Vorobei suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse 2 järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
  5. Välja mõista Juri Vorobei'lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  6. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-17-127, menetluskulu, Juri Vorobei/: - sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; -tunnistajatele makstud summad 60 (kuuskümmend) eurot 66 senti; - ekspertiisitasud 5669 (viis tuhat kuussada kuuskümmend üheksa) eurot. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 6904,66 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 575,26 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10.kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 575,40 eurot järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Ajatamise tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
  7. Jätta riigi kanda menetluskulud 4085 eurot. 9.Jätta riigi kanda tõlgitasu 1500 eurot.
  8. CD- ja DVD-plaadid salvestistega jätta kriminaalasja toimikutesse.
  9. Hävitada peale kohtuotsuse jõustumist Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (*) asuvad proovid, jäljed ja esemed: 11 pakendis olevad bioloogilise aine proovid, 8 purgis olevad lasujäägi proovid, 15.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus võetud kipsjäljendid ja proovid, 15.09.2016 võetud mikroosad konteineris, 16.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus võetud kipsjäljendid ja kaks väiksemat kivi, 16.09.2016 N.T’lt võetud proovid, elektrimootorilt võetud 8 puuteproovi.
  10. Asitõendid - musta värvi püstol CZ 99 kal.9x19 mm koos padrunisalvega, öösihik Pulsar Phantom G2+ nr * ja 1 kuul, mis asuvad EKEI-s, tuleb jätta EKEI kollektsiooni. 13.Asitõendid – musta värvi nakkkinnas, 6 padrunikesta, 1 kuul, kivi, N T kuulivigastusega rahakott, rahakotis olnud purunenud servadega kolm 50-eurost rahatähte ning purunenud nurgaga M spordiklubi plastikkaart, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, anda Politsei- ja Piirivalveameti käsutusse. 14.Asitõendid - N.T riided, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
  11. Asitõend - N.T kodu läbiotsimisel leitud külmrelva sisaldav jalutuskepp jätta hoiule Politsei- ja Piirivalveametisse ning käidelda vastavalt Relvaseaduses sätestatule. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kirjalikult tõlgitud kohtuotsuse kättesaamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUSED, KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT I episood - süüdistus

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 3 Juri Vorobei´d süüdistatakse selles, et tema pani 13.09.2016.a varahommikul L, L-N vallas, S külas, S kinnistul toime N T (sündinud *.a) tapmise ning Juri Vorobei tegevus kuriteo toimepanemisel oli järgmine: N T oli Juri Vorobei isa V V ammune tuttav ja hea sõber, mistõttu tundis Juri Vorobei N T juba lapsena. 2016.a esimesel poolel tekkis Juri Vorobeil N T’ga konflikt Juri Vorobei varasema ärilise tegevuse ja nende omavahelise isikliku läbisaamisega seonduvate probleemide tõttu, mis päädis selles, et N T, keda ta pidas Eesti kuritegeliku allilma üheks liidriks, nimetas Juri Vorobei´d tšorti´ks (eesti keeles tont, värdjas, jobu) ning andis mõista, et ta ei lase Juri Vorobeil edasi elada ega tegutseda, mistõttu hakkas Juri Vorobei tekkinud konflikti tõttu kartma, et N T võib organiseerida tema tapmise. Seetõttu otsustas ta enda ja oma pere elu ja turvalisuse pärast kartma hakates selle ennetamiseks ise N T tappa. Juri Vorobei teadis, et N T käib H lähedal S lahel kalal ning kasutab selleks Juri Vorobei vanglas viibiva isa V V H J külas V talus hoitavat Pella paati. Seetõttu oli Juri Vorobei´l teada kuidas, millal ja kus kohas N T üksinda viibib, s.o kalal käib. Juri Vorobei valis N T tapmiseks H lähedal S lahel N T kasutatava kalastuskoha. Sellega põhjalikumaks tutvumiseks sõitis Juri Vorobei 06.08.2016.a ja uuesti 07.08.2016.a ülalnimetatud kinnistu juurde ning vaatas valmis kohad, kuhu parkida sõiduk ja kus oodata N T saabumist. Kuivõrd Juri Vorobei teadis, et N T kasutab kalal käimiseks Juri Vorobei isa V V talus olevat paati koos paadisõiduks vajaliku varustusega ning samas talus asuvat treilerit, millega paati transportida, mistõttu käis Juri Vorobei 12.09.2016.a pärastlõunasel ajal V talus ning nägi, et talus elav J N oli seadnud valmis paadile vajaliku elektrimootori. Järeldades nimetatud tähelepanekust, et N T järgmine kalaleminek toimub järgmise päeva, s.o 13.09.2016.a varahommikul, otsustas Juri Vorobei minna samuti järgmisel hommikul N T kalastuskohta, et proovida tekkinud konfliktile lahenduse leidmiseks N T’ga veel korra rääkida. Samas arvestas Juri Vorobei ühtlasi võimalusega, et nende omavaheline jutuajamine võib lõppeda tulemusteta ning tema elu on seetõttu jätkuvalt ohus, või võib nende omavaheline vestlus päädida suisa füüsilise konfliktiga, mistõttu otsustas Juri Vorobei kohtumisele võtta kaasa uurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel enne 13.09.2016.a omandatud püstoli CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa *) kal.9x19 mm koos vähemalt 7 (seitsme) püstoli padrunisalves oleva padruniga kal.9x19 mm. 13.09.2016.a varahommikul sõitis Juri Vorobei tema kasutuses oleva valget värvi tuvastamata sõiduautoga L L-N valda S külas asuvale S kinnistule S lahe äärde. Kohale jõudes parkis Juri Vorobei auto N T kalastuskohast eemale varjulisse kohta, kust autot polnud kalapaatide vettelaskmisel näha. Juri Vorobei ootas eemal teekäänaku taga varjulises kohas kuni nägi N T sõitmas viimase kasutuses olnud sõidukiga Toyota Land Cruiser kalastuskoha suunas, misjärel suundus Juri Vorobei kalastuskohale lähemale ja peitis ennast kalastuskoha lähistel oleva kõrge heina sisse. Kui N T jõudis paadi vettelaskmise kohale, parkis maasturi veepiirist mõned meetrid eemale ning hakkas vette laskma Toyota Land Cruiseri järelkärul olevat paati, tuli Juri Vorobei oma peidukohast N T juurde ning ütles viimasele, et soovib rääkida nende omavahelisest konfliktist. Saades N T’lt vastuseks järsus toonis öeldud keeldumise, otsustas Juri Vorobei N T siiski tappa. Selleks tulistas Juri Vorobei eelnimetatud püstolist N T vähemalt seitsmel korral ülakehasse ja pähe, mille tulemusena N T suri saadud tervisekahjustuste tagajärjel kohapeal vahetult pärast laskude toimumist. N T tapmise järel lahkus Juri Vorobei valge sõiduautoga sündmuskohalt. Juri Vorobei jõudis N T tapmiskohast natukene eemale sõita, misjärel märkas ta, et ta müts on kadunud, ning arvates, et see võis jääda N T tapmiskohta, otsustas naasta sündmuskohale. Tagasi sündmuskohale saabudes võttis Juri Vorobei sündmuskohalt oma mütsi, tõstis N T laiba Toyota Land Cruiseri pagasiruumi, et kaitsta seda ilmastikutingimuste eest, misjärel sõitis N T maasturi ja treileriga veepiirist natuke eemale ning peitis end järgmiste kalameeste saabudes kalastuskoha lähistele ja jäi ootama kalameeste mereleminekut. 4 Kalameeste merelemineku järel lahkus Juri Vorobei sündmuskohalt, suundus autoga tagasi T poole ning peitis N T tapmisel kasutatud püstoli teel T L L-N valda K külas kinnistule P metskond 25 kaevates püstoli umbes 15 cm sügavusele maa sisse, kust see 14.10.2016.a-l ütluste ja olustiku seostamise käigus tema poolt vabatahtlikult politseitöötajatele üle anti. Tagasi T’sse jõudes viskas Juri Vorobei tapmisel kasutatud veremäärdumisega riided täpselt tuvastamata kohas ära ning toimetas enda poolt tapmiskohale sõitmiseks kasutatud valget värvi universaalkerega sõiduki täpselt tuvastamata kohta. Seega pani Juri Vorobei toime teise inimese tapmise, st

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Süüdistatav Juri Vorobei tunnistas ennast kohtuistungil talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et J.Vorobei ütlused kinnitavad kuriteo toimepanemist nii nagu see talle süüdistuses süüks on arvatud. Kohus uurib, kas J.Vorobei ütlusi kinnitavad ka teised kohtule esitatud tõendid. Vorobei ja T suhted. J.Vorobei kirjeldas kohtus /tl 4-9 IV kd/, et sõber rääkis talle 2016.a mais, et T oli sõbrale öelnud, et talle ei meeldi kuidas J.Vorobei tema tegevusse suhtub. Samuti justkui ta teeks mingeid asju T selja taga, mingit äri. T ütles sõbrale, et Vorobei on tema jaoks tšort, ta ei taha teda enam teada ja edaspidi talle elu ei anna. Seda väljendit võttis tapmisena. Sõna tšort tähendab inimest, kes käitub valesti, et ei rääkinud tehingust G’ga või ütles, et T käitub valesti. See oli T arvamus. Need reeglid käivad piiratud konkreetse isikute grupi, kuritegeliku ühenduse kohta. Sõber ei täpsustanud, mis asjaoludel ja kus see rünne võib toimuda. T ütles sõbrale, et käiks Vorobeiga vähem läbi, et kui sõber on valel ajal vales kohas, siis ka temale ei halastata. Teadis T lapsest saadik ja terve elu olid temaga väga head suhted, kui lähedane inimene solvab, siis see häirib. Nii ähvardus talle T poolt kui ka sõbrale öeldu, et ei viibiks tema kõrval, tähendavad ainult ühte, konkreetselt surma, et hakkab teda tapma. Politseisse ei pöördunud, sest see oleks tähendanud ohtu tema perele. Vorobei selgitas, et kui selle teate oli saanud, läks kohe T kodu juurde, kuid ei saanud temaga kokku. Järgmisel päeval sai T’ga kokku T korteris ja küsis, miks T tema kohta tšort ütles. T vastas, et see on seotud tema äritegevusega, mida peab T selja taga ja palub sellest T’le mitte rääkida. T väga jõhkralt ja jämedalt ütles, et ta ei topiks oma nina sinna kuhu ei ole vaja, et ei topiks oma nina tema asjadesse ja ei otsustaks, kuidas T peab omi asju ajama. Tema eest räägivad tema teod iseenesest. Sellest jutust sai pigem kinnitust oma sõbra jutule. Sai kinnitust, et T ei suhtu temasse hästi, ei lasknud suudki lahti teha. Peale seda läks U’sse, tellise endale soomusvesti, mille pidi postiga oma tuttava aadressilt kätte saama, kuid ei saanud seda seoses mingite paberi formaalsustega kätte. J.Vorobei ütlusi kuulivesti tellimise kohta kinnitab tl 6-13 III kd rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt 07.09.

  1. Vaadeldud pakk on saadetud U’st T’sse. Saadetises olid kaitsevärvides erinevad riided (sõjaväelastele): talve jope (seest karvaga) ja vatiiniga püksid – 1 komplekt; soe karvaga jope 1 tk; õhuke kaitsevärvides komplekt 1 tk (jakk+püksid+müts); kuulivest 1 tk; T-särgid 2 tk; soe fliisvoodriga jakk 1 tk. kõik esemed uued. Tl 5 III kd oleva kirja kohaselt on postisaadetis tagastatud saatjale, kuna hoiutähtaeg ületatud. Vorobei ärisuhted. J.Vorobei selgitas, et sai aru sõbra jutust, et N.T’le ei meeldinud tema äritegevus, mida tegi T seljataga ja millest ei lubanud T’le rääkida. Selgitas, et see äri oli seotud E’ga ja sellesse firmasse raha investeerimisega I.I poolt, et osta riigilt kütuselitsents. Raha läks tegelikult kütuse ostmiseks ja kuna peale seda toimus kütuse hinna langus, läks raha kaduma, litsentsi ei saanud osta. I palus tal olla äris osalejaks ja esineda garandina. I teadis, et teab lapsest saadik T ja kui mingi probleem tekib, 5 siis T’st võiks abi olla, sest oli teada, et ta on liider kuritegelikus maailmas, ta oli lugupeetud, võimukas ja mõjukas inimene. Hilisematel kohtumistel I, L ja G’ga ei tulnud jutuks tema tutvus T’ga. T ei olnud selle äriga kuidagi seotud, ta ei teadnud sellest tehingust. Kohtus on tunnistajatena üle kuulatud I.I, A.L ja D.G. Kohus uurib, kas tunnistajate ütlustest tuleneb, et J.Vorobei ja N.T suhete halvenemine võis olla seotud äritegevusega OÜ-s E. Tunnistaja I.I kinnitas /tl 21-25 IV kd/, et sai OÜ E osanikuks ja juhatuse liikmeks umbes septembrist
  2. Investeeris firmasse raha, mille oli saanud investorilt laenuks. Kaasas J.Vorobei turvalisuse küsimuses peale seda kui firmast olid rahad kadunud 2014.a lõpus, 2015.a alguses. Vorobei uuris väljavõtet, mis talle esitas, uuris infot nende firmade kohta, kuhu raha oli kanditud ja kes olid firmade taga, et kontrollida, kas need firmad on reaalsed või ühepäevased. Ei tea, mida J.Vorobei konkreetselt tegi, ootas temalt tulemusi. Teadis, et Vorobeil on erinev lähenemisviis erinevatesse ühiskonna struktuuridesse, ka kriminaalstruktuuridesse. J.Vorobei kaasamisest ei olnud abi. Ei ole kursis kas ja kuidas selle probleemiga oli seotud N.T. Tunnistaja D.G sõnade kohaselt /tl 25-28 IV kd/ on tema firma E omanik ja juhatuse liige. I kandis firma arvele 700 000 eurot ja temast sai juhatuse liige. J.Vorobeid on näinud mitmel korral firma kontoris koos I.I’ga. Ei tea, milline oli J.Vorobei roll tagastamata laenu tagasisaamisel. N.T ei tundnud. Tunnistaja A.L tunnistas /tl 153-156 IV kd/, et kohtusid J.Vorobeiga seoses investeerimisega E’sse 2014.a. Algatus investeerimiseks tuli I.I’lt. Suvel 2014 tuli kohtumisel I’ga kaasa J.Vorobei. I ütles, et see on Vorobei raha. Hiljem kui raha kaduma läks, tahtis Vorobei seda raha tagasi saada. T isiklikult ei tundnud. Seega kohtus uuritud tõendid ei näita, kas ja milline osa J.Vorobei ja N.T suhete halvenemises oli seotud OÜ E äritegevusega. Keegi kohtus üle kuulatud isikutest ei tea kas ja kuidas N.T oli seotud OÜ-s E tekkinud probleemide lahendamisega. Seetõttu jätab kohus tõendite kogumist välja tõendid, mis näitavad OÜ-sse E tehtud investeeringu asjaolusid. J.Vorobei edasine tegevus. J.Vorobei rääkis, et soovis veel T’ga omavahelistest suhetest rääkida, kuid ei leidnud sobivat aega. Tunnistaja V.B rääkis kohtus /tl 18-19 IV kd/, et J.Vorobei ja N.T omavahelised suhted olid algul head, aga viimase aasta jooksul läksid halvemaks. Tema kaitses Jurit, aga T ütles, et Juri on muutnud teistsuguseks inimeseks, et on halvasti käituma hakanud. T ütles, et J.Vorobei tahtis temaga kohtuda, kuid T ei tahtnud. J.V kirjeldas, et teadis, kus N.T kala käib, see ei olnud mingi saladus ja augusti algul käis kahel korral S lahe ääres oma autoga Opel Astra, et vaadata kohta, kus T kalal käib, sest arvas, et kohtumine T’ga võib lõppeda sellega, millega ta lõppes. Esimest korda oli pime, seepärast käis ka teisel korral. Jälitustoimingu protokolli /tl 95-102 III kd/ kohaselt on sõiduauto Opel Astra, mida kasutas Juri Vorobei viibinud N.T tapmiskohal 06.08.2016 kell 23:31, 23:33 ja 07.08.2016 kell 17:36, 17:
  3. Auto on liikunud sündmuskohta ja sealt tagasi, tegemist tupikteega. Tl 106-107 III kd on keskkonnaamet vastanud, et Juri Vorobeile ei ole 2016.aastal kalastuskaarti vormistatud. J.Vorobei on tunnistanud, et soetas süüdistusaktis nimetatud relva sõbralt mingi aeg enne T tapmist, laskemoon oli relvaga koos, see ei olnud registreeritud relv ja luba selle relva käitlemiseks ei olnud. Kinnitas, et selle relvaga tappis 13.09.2016 varahommikul N.T S lahe ääres. J.Vorobei sõnade kohaselt eeldas, et T võib 13.09 S lahel kala olla, sest eelmine päev käis isa talus J, S’st mitte kaugel ja nägi, et N pani kalapüügiks asju valmis, mida kasutas T, eeldas, et T sõidab kalale. 6 Tunnistaja A.K kirjeldas kohtus /tl 19-20 IV kd/, et 12.09 nägi J.Vorobeid kui käis talust prügi viimas, said tee peal kokku, J.Vorobei tuli talust (oli Opeliga) ja tema sõitis sinna, tee peal teretasid ja siis kumbki sõitis edasi. Tunnistaja J N kirjeldas kohtus /tl 15-18 IV kd/, et 2016.a maist asus V V talus, kus täitis peremehe kohustusi. 12.09 õhtul käisid V talus J.Vorobei (oma rohelise Opeliga), kes tõi toiduaineid ja K, kes viis prügi ära. J.Vorobei sel päeval talus olles valmistus jahile minema, tulistas jahirelvast (nagu õhupüss, spordirelva moodi, väikese kaliibriga), tegi lasu märklaua pihta. N.T hoidis seal talus paati ja tema hooldas seda paati ja mootorit. See oli T ja V.B ühine paat. Kui T tahtis kalale minna, siis enne helistas V.B’le, et läheb lähiajal kala püüdma, et aku oleks laetud. Viimati tuli N.T paadi järgi 13.09 kell 4 hommikul, et kalale minna. T 12.kuupäeval helistas talle, võis olla kella 6 ajal ja ütles, et läheb järgmine päev kalale. Valmistas mootori ette, laadis aku, pani kalapüügivarustuse garaažis valmis. T võttis need asjad 13.09 hommikul kaasa, aitas teda. Tunnistaja V B rääkis kohtus /tl 18-19 IV kd/, et käis tihti N.T’ga koos kalal. S’s käisid ka ennem koos kalal, kuid sinna tehti looduskaitseala ja sinna pääses ainult loa alusel, T’l oli luba, aga tal luba ei olnud. Paat, millega T kalale läks, seda kasutasid mõlemad, paati hoiti V.V talus, mitte kaugel T’st. Seal talus elas sel ajal J.N, kes hoolitses majapidamise ja koerte eest. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et N.T ja J.Vorobei, kes tundsid üksteist kaua ja kelle suhted eelnevalt olid head, suhted 2016.a halvenesid. J.Vorobeini jõudis sõbra kaudu info, et N.T nimetas teda tšortiks ja soovitas sõbral mitte suhelda J.Vorobeiga, sest muidu ei halastata ka sõbrale. J.Vorobei kohtus N.T’ga ja soovis suhteid klaarida, kuid N.T keeldus sellest. Seetõttu J.Vorobei, kartes, et N.T võib organiseerida tema tapmise, otsustas N.T ise tappa. Selleks soetas registreerimata relva koos laskemoonaga ja käis tutvumas kohaga, kus N.T kalal käis. 12.09 käies oma isale kuuluvas V talus nägi, et N.T poolt kasutatavad kalastustarbed olid valmis pandud ja järeldas, et N.T läheb 13.09 kalale. 13.09 sündmused. J.Vorobei kirjeldas, et sõitis 13.09 S’sse valge universaaliga, mitte oma autoga, sest eeldas, et asi võib lõppeda tapmisega ja kuidas siis oma autoga sinna sõidab. Jõudis S’sse kohale varahommikul, kedagi seal ei olnud. Parkis natuke eemale ja ootas T kohas kus saab paati vette lasta heina sees, oli peidus. Seljas olid mustad spordidressid, peas müts, jalas kingad ja käes kindad. Kui T tuli, veendus, et ta on üksi ja läks tema juurde, et temaga rääkida. Proovis veelkord T’ga rääkida, kui seda ütles T’le, siis T vastas roppustega, kas on hulluks läinud, et otsib kohtumist sellisel viisil. Küsis T’lt mida tähendasid sõbrale öeldud sõnad ja T vastas talle, et kui kõik on teada ja edasi öeldud, et viiks oma jalad sealt minema. Siis tulistas T, kes oli tema kõrval, 2-3 meetri kaugusel, T ei olnud tema poole seljaga. Lihtsalt tulistas tema pihta, ei mäleta, mitu korda. Veendus, et T on surnud, sest tulistas teda pähe, see oli kontrolllask. Püüdis verejäljed maa pealt koristada, pühkis kokku. Kui oli lasud ära teinud, sõitis minema, T jäi auto kõrvale. Siis avastas, et kaotas mütsi, tuli sündmuskohta tagasi, leidis mütsi. Otsustas T surnukeha panna pakiruumi, seal on metsik koht, käivad metssead, ei tahtnud, et nad surnukeha kahjustaksid. Sõitis T autoga pisut ette poole, et masin ei oleks teistel ees kui keegi teine kaalmees tuleb. Pani surnukeha pakiruumi, aga siis tulid kalamehed ja ta pidi end ära peitma. Seal oli kaks autot. Kui oli võimalus, kui kalamehed merele läksid, sõitis ära, ootas põõsastes umbes 40 minutit. Kui lahkus, siis tuli vastu auto ja selleks, et mööda sõita, sõitis teepervele, see oli kruusateel enne asfaldi algust. Keskkonnaamet on esitanud andmed /tl 88-96 II kd/ S lahele 01.07-13.09.2016 väljastatud kalastuskaartide kohta. 13.09.2016 oli luba S lahel kalastamiseks N T’l, V.K’l, B.N’il, A.S’il. Tunnistajad B.N ja S.J rääkisid kohtus /tl 11-12 IV kd/, et käisid 13.09.2016 koos kalal Saunja lahel, jõudsid sinna umbes kell 5.40-5.
  4. Kaldal seisis tume Toyota Land Cruiser järelhaagisega, 7 millel oli roheline paat. Läksid merele, kus olid umbes 12 tundi. Kui tagasi tulid, oli kaldal keegi väikse koeraga kalamees ja üks väike auto, ka Land Cruiser oli seal samamoodi. Tunnistaja A.S kirjeldas /tl 9-10 IV kd/, et käis 13.09.2016 S lahel kalal. Kell 6 hommikul hakkas kodust sõitma ja umbes 7.15-7.20 keeras lahe poole. Kui lahe poole sõitis, siis 400-500 m enne laheni jõudmist tuli vastu valge, helemetallik auto, keeras paremale, andis sellele autole teed, tee oli kitsas, see auto möödus tast kiiresti. Seal teel on kaks sirget lõiku, ühel nendest see auto vastu tuli. Märkis skeemile ka selle koha /tl 69 I kd/. Kui kohale jõudis, seisis parkimisplatsil valge auto ja mere ääres seisis selliselt, et saaks paati merre lasta Land Cruiser rohelist värvi järelhaagisega, kell oli siis 7.20 või 7.
  5. Valmistas oma varustuse ette, läks merele ja merel oli kella 17-18-ni. Kui tagasi tuli, olid kaldal kaks meest, kes olid kalal valge Ford Focusega ja Land Cruiser seisis endisel kohal. Tl 70-85 I kd on sündmuskoha asukohaga L L-N vald S S kinnistu kõrval asuv K tee vaatlusprotokoll. Sündmuskohast on kaasa võetud kolm kivi, millel näha heledad hõõrdumisjäljed, auto rehvijäljest tehti kaks kipsjäljendit. Kohus leiab, et võrreldes tunnistaja A.S ütlusi ja tema poolt koostatud skeemi ning kohta, kus sündmuskoha vaatlusel võeti kaasa kivid, on näha, et tegemist on ühe ja sama kohaga. Samblaga kaetud kivile on tehtud metalliekspertiis /tl 78 I kd/. Ekspert on andnud arvamuse /tl 7983 I kd/ (akt nr * 26.09.2016), et ekspertiisiks esitatud kivi samblaga kaetud küljel leidub kontakti/kokkupõrke jälgi rauasulamist /(teras) esemega. 14.09 sündmused. Tunnistaja A.P sõnade kohaselt /tl 11 IV kd/ käis ta 14.09.2016 S lahel kalal. Sõitis sinna varahommikul oma autoga VW Passat. Kui kohale jõudis, teisi inimesi ei olnud, kaldal oli Land Cruiser paadiga, selle läheduses inimesi ei olnud. Kui õhtul kalalt tagasi tuli, oli seal juba politsei kohal ja Land Cruiser oli ka kohal. Tunnistaja A.G sõnade kohaselt /tl 152-153 IV kd/ käis ta 14.09.2016 S lahel kalal, läks oma autoga ja S lahe äärde jõudis hommikul 6-7 ajal. Siis oli seal kaks autot – üks parkimisplatsil ja maastur järelhaagisega, haagisel oli paat. Maastur asus vette laskmise koha vahetus läheduses, järelhaagis oli tagumise osaga lahe suunas. Inimesi ei olnud. Hakkas paati pumpama ja siis tuli sinna veel üks kalamees, kes hakkas ka paati pumpama. Õhtul tuli tagasi 5-6 ajal, siis oli politsei kohal, maastur seisis samas kohas. Tunnistaja A.K sõnade kohaselt /tl 10-11 IV kd/ käis ta 14.09.2016 S lahel kalal. Sõitis sinna varahommikul oma Toyota Corollaga. Kaldal oli veel kaks kalameest, kes oma varustust sättisid. Musta džiibi juures, millel oli paat järgi, liikumist ei olnud. Kui õhtul kalalt tagasi tuli, oli seal juba politsei kohal ja uurisid musta džiibi juures. Tunnistajate, kes S lahel 13.09 ja 14.09 kalal käisid, kirjeldused näitavad, et 13.09 hommikul ja õhtul ning 14.09 hommikul seisis Toyota Land Cruiser koos järelhaagisega, millel oli paat, S lahe ääres, inimesi selle auto juures liikumas ei olnud. Toyota seisis seal samas ka 14.09 õhtul, kuid siis olid seal juba politseinikud. N.T surnukeha leidmine. Tunnistaja J.N kirjeldas, et helistas 14.09, kui N.T ei olnud kalalt tagasi tulnud, V.B’le, nad on sõbrad. V.B helistas T’le, aga telefon ei vastanud ja B palus tal C’le helistada, et käiks ja vaataks, kus T on, sest ta teadis, kus T kalal käib. C läks kohapeale ja helistas, et näeb autot, T ei ole. Käskis pagasiruumi lahti teha ja siis C ütles, et seal on verine T. Käskis kiirabi kutsuda. Ütles, et kiirabist pole enam abi ja siis käskis politsei kutsuda Tunnistaja A.K rääkis, et kui läks talust (V talust) autot ära tooma, siis oli kõrval kui Juri helistas O’le ja kuulis kõrvalt, et O leidis N auto pagasiruumist. Tunnistaja V.B sõnade kohaselt 14.09 helistas talle N ja ütles, et T läks 13.09 kalale ja ei ole kalalt tagasi tulnud. O.C, kellel palusid kalastamise kohale vaatama minna, helistas ja ütles, et leidis auto, algul N ei leidnud, siis helistas ja ütles, et T on pagasiruumis ja helistas politsei kohale. 8 Tunnistaja O C kinnitas kohtus /tl 12-14 IV kd/, et 14.09.2016 helistas sõber V, et läheks kontrolliks, kus N.T on, läks kalale, aga pole tagasi tulnud. See võis olla kella 12-13- ajal. Läks sinna, seal inimesi ei olnud, teised autod seisid parkimisplatsil. Kui T autot nägi, helistas V’le, et mida teha, V käskis vaadata, kas auto on kinni või lahti. Leidis Toyota eest, umbes 3 m kaugusel autost musta kinda, mille tõstis üles ja pani autosse reisija esiistmele. Läks ümber auto, nägi pamperil verd, tegi küljeukse lahti. Auto uksed olid kinni, aga mitte lukus ja nägi, et N.T oli Land Cruiseri pagasiruumis, nägi T näol verd ja ta ei hinganud. T’l olid kalastaja riided seljas. Helistas V’le. Helistas politseisse, see võis olla kella 1-2-ajal. Siis jäi sinna kuni tuli politsei ja kiirabi. Kohtule on esitatud CD-plaat /tl 94 I kd/, millel on kõnesalvestus hädaabinumbrile 112 H lähistelt S lahe piirkonnas 14.09.2016 kell 14.17.33 telefonilt * tehtud kõnest. Helisalvestisest on tehtud stenogramm /tl 87-92 I kd/. Helisalvestiselt on kuulda, et O C teatab häirekeskusele, et leidis oma sõbra N auto, džiibi Land Cruiser, pagasnikus surnult S laht, H’s. N.T tapmise asjaolud. Sõiduautot Toyota Land Cruiser reg.nr * on vaadeldud /tl 112-135 II kd/. Vaatluse käigus pagasiruumis sees paremal pool poritiiva peal, pagasiruumi luugil ja põranda peal punast/pruuni värvi määrdumine; vasakpoolse tagaratta velje peal pruuni värvi määrdumine, aineid testitud kiirtestiga, ained reageerisid verele /fotod 35-40 tl 132-134 II kd/. Sõiduautos esimese parempoolse istme peal musta värvi vasaku käe kinnas, mis on pealt nahast materjalist ja sees on tekstiilist vooder (kinnas on pealt puhas ja kuiv st puudub nähtav määrdumine ning puuduvad pikemaajalised ilmastiku käes viibimise tunnused), foto 30 tl 129 II kd. Nahkkinda asumine parempoolsel esiistmel on tuvastatud ka 14.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus /tl 95-99 I kd, foto 16 lk 109 I kd/. J.Vorobei on kinnitanud, et sündmuskohal kandis kindaid. Kriminaalasjas on korraldatud DNA-ekspertiis, mille kohaselt on ekspertiis teostatud 14.09.2016 sündmuskohal ja 15.09.2016 sõiduki Toyota Land Cruiser sise- ja välispindadelt võetud puuteproovidele, 14.09.2016 sündmuskohal järelhaagise välispindadelt ja N.T laiba riietelt võetud puuteproovidele. Ekspert on ekspertiisiaktis nr * 21.10.2016 /tl 151-162 II kd/ andnud arvamuse, et DNA-analüüsil on erinevatest proovidest saadud täisprofiilid, mis on kokkulangevad N.T DNAprofiiliga (arvamuse p 1). Samuti on proovidest saadud DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, milledes on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.T DNAprofiiliga. Üheski analüüsil saadud DNA-profiilist ei olnud leitud DNA-profiili, mis oleks kokkulangev või seostatav J.Vorobei DNA-profiiliga. Autost kõrvalistuja istmel olnud nahkkindale on teostatud lasujäägiekspertiis (akt nr * 26.09.20169 /tl 137-138 II kd/. Ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud kindal leidub üksikuid tulirelvast pärinevatele põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi (selgitav informatsioon: üksikute tulirelva padruni põlemisjääkidest pärinevate mikroosakeste leidumise korral ei ole välistatud nende juhuslik sattumine uuritavale pinnale kontamineerumise teel, st mitte vahetult tulirelva kasutamise käigus). Nahkkindalt võetud proovidele on teostatud DNA-ekpertiis, akt nr * 22.09.2016 /tl 141-147 II kd/. Ekspert on andnud arvamuse, et nahkkindalt nii seest- kui väljastpoolt võetud proovidest on saadud DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangev J.Vorobei DNAprofiiliga (p.1) või kui saadi segaprofiilid, siis nendes on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev J.Vorobei DNA-profiiliga. N T DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-profiilidega. Kuna J.Vorobei on kinnitanud, et kandis sündmuskohal kindaid, siis on arusaadav, miks sündmuskohalt võetud proovidest ei leitud tema DNA-d. Külla aga kinnitab sündmuskohal olnud ja O.C poolt N.T auto esiistmele pandud kindalt võetud proovidele tehtud DNA-analüüs, et see kinnas on seostatav J.Vorobeiga. J.Vorobei joonistas kohtuistungil skeemi sündmuskohast /tl 60 I kd/, kus märkis ära kohad, kus seisis tema auto, kus ootas N.T, kuhu N.T parkis oma auto. 9 Tl 61-69 I kd on ütluste olustikuga seostamise protokoll, kus J.Vorobei on ette näidanud N.T tapmise koha, mis vastab sündmuskohale, kust N.T surnukeha autost leiti. Tl 95-162 I kd on 14.09.2016 teostatud sündmuskoha L L-N vald S küla S kinnistul vahetult S lahega piirneva metsaäärse platsi vaatlusprotokoll. Vaatlus teostatud 14.09.
  6. Vaatlus on filmitud ja salvestatud CD plaadile /tl 100 I kd/. Vaatlusel on tuvastatud, et umbes 20 m kaugusel merepiirist suunaga merest eemale seisab platsil sõiduk Toyota Land Cruiser, reg.nr *. Sõiduki kärukonksu külge on kinnitatud järelhaagis, reg.nr.*, järelhaagisel on rohelist värvi paat Pella, haagis asub ca 15 m kaugusel merepiirist. Paadis on merele kalastama minekuks vajalikud esemed (kahv, aerud) korralikult kleeplindiga kinnitatud. Sõiduki Toyota Land Cruiser haagisekonksu külge kinnitatud järelkärul on toitejuhtme pistiku ots haagisekonksu vastava pistikupesa küljest lahti ühendatud, samuti olid tiislil verekahtlased pritsmed. Veepiirist ca 2,5-3 m kaugusel on maapinnal pikisuunaliselt Toyota Land Cruiseri suunas ca 4 meetri ulatuses 6 suuremat verekahtlast määrdumist. Neist suurim on liivasel pinnasel olev määrdumine, millel on nähtavad dünaamilised keskosa suunas koonduvad umbes pooleteist cm laiused süvendvaod. Kõige suurema verekahtlase määrdumise ümbruses ca 2-2,5 m diameetriga alal oli maapinnal 5 padrunikesta. Kõigi padrunikestade põhjamärgistus G.F.L. 9mm LUGER. Toyota Land Cruiser pagasiluugi avamisel on pagasiruumis osaliselt vasakul küljele, osalt seljale toetuvalt ning kõverdatud jalgadega N T surnukeha. Pagasiruumis mitmel kohal on verekahtlane määrdumine. Laiba mütsil ja riietel on oletatavatest tulirelva laskevigastustest põhjustatud rebendid, koedefektid, verekahtlased määrdumised. Laibal olevate vigastuste täpsemaks vaatluseks võeti laibalt ära müts, riided ja jalatsid, v.a. aluspüksid ja sokid. Laibalt riiete äravõtmise käigus leiti laiba vasaku kaenlaaluse piirkonnast riiete vahelt 1 kuul. Sündmuskoha vaatluse lõppedes saadeti N T surnukeha kohtuarstlikule lahangule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti Tallinnas, Tervise tn
  7. N T laiba juures on isiku tõendavaks dokumendiks laiba riiete taskus olnud rahakotist leitud elamisluba * kehtivusega kuni 03.03.
  8. Sündmuskohta on 15.09.2016 täiendavalt vaadeldud /tl 170-187 I kd/. Sündmuskohalt on leitud padrunikest, mis võeti kaasa. Sündmuskohal tuvastatud niitmata kõrge rohu sees muljutud taimestikuga pikliku kujuga ala mõõtudega 0,5x0,8 meetrit. Vaadeldud sündmuskohast ca 70 meetri kaugusel asuvat ala, kus näha auto rehvide jäljed. 28.09.2016 on asitõendina vaadeldud elektrilist paadimootorit Fladen Maxximus 40 LBS Thrust seerianumbriga * /tl 103-111 II kd/, mis asus N.T autos tagumiste istmete seljatugede peal. Tunnistaja O.C kirjeldas, et nägi sündmuskohal autost umbes 7 m kaugusel vee poole koha, kus K kukkus, seal oli vereplekk ja kaks pardrunikesta. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlused ja tunnistaja ütlused kinnitavad J.Vorobei poolset sündmuste ja olustiku kirjeldust – N.T auto lähedal oli pilliroog, kus ta ennast varjas. Asjaolu, et järelkäru pistiku ots oli lahti ühendatud, kinnitab J.Vorobei sõnu, et veendus, et N.T on üksi, s.t et N.T hakkas valmistuma kalale minekuks ja siis läks tema juurde. Paadimootor oli autos, N.T ei olnud jõudnud seda välja võtta, samuti olid paadis korralikult kinnitatuna kalastamiseks vajalikud esemed. See, et jutt oli lühike ja tulistamine toimus sealsamas, näitavad verepritsmed järelkäru tiislil. J.Vorobei sõnu, et hiljem sõitis autoga natuke vee äärest eemale, kinnitab asjaolu, et verekahtlane määrdumine ja padrunikestad asusid järelkärust mere poole ja suurima verekahtlase määrdumise juures on pinnase kokku kraapimise jäljed. Samuti asub sündmuskohast edasi puudega varjatud plats, kus olid näha auto ümberpööramise jäljed. Laibalt on 16.09.2016 võetud sõrmejäljed /tl 78 II kd/ ja DNA-ekspertiisiks vajalik võrdlusproov /tl 163-169 I kd/. Tl 79-80 II kd oleva surnu sõrmejälgede uuringu kohaselt 14.09.2016 L maakonnas S külast leitud meesterahva surnukehalt võetud sõrmejäljed on samased riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud N T sõrmejälgedega. 10 Surnukeha juurest leiti rahakott, mida 16.09.2016 vaadeldi /tl 81-85 II kd/. Rahakotis oli raha ja ka N.T dokumendid (väikelaevajuhi tunnistus, juhiluba, Swedbanki kaart pensionitunnistus). A4 formaadis väljatrükk seoses kalastuskaardi taotlusega 05.12.2015 kuupäevaga – „Kalastuskaardi taotluse osaline rahuldamine“, millel kuupäevad, millistel N.T võib 2016.a S looduskaitsealal kalastada (m.h ka 13.09). Rahakoti keskmises osas on rahakoti välimises kihis auk (läbistav auk on rahakoti välimises nahksest materjalist osas, sisemine rahakoti kiht on terve). Rahakoti sees 50 euroste rahatähtede tükid. 50 eurostel rahatähtedel on äärest poolkaare kujuline tükk ära rebenenud. Rahakotis olnud M spordiklubi kaardil küljest tükk puudu, musta värvi plastikutükid asuvad rahakoti sees). Tunnistaja O C on kohtus tunnistanud, et leidis Toyota Land Cruiseri pagasiruumist N.T surnukeha. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad, et autost leiti N.T surnukeha. N.T surma aeg. Tl 97-98 II kd on N.T mobiiltelefoni * kõnede väljavõte 01.01.2016-15.09.
  9. Viimane kõne 12.09 kell 20.51, 13.09.2016 kell 12.05 ei ole N.T kõnele vastanud. Tunnistaja J.N sõnade kohaselt N.T 13.09 kella 4 ajal hommikul võttis V talust kalastamiseks vajaminevad tarbed ja paadi ning sõitis kalale. Tl 99-101 II kd on vaadeldud Alexela Oil R tanklast saadud turvakaamera salvestusi. Kahelt kaameralt saadud salvestustelt on näha 13.09 kell 04:42:55-04:43:00-04:43.04 mööda Ä –H-R maanteed liikumas suunaga H poole tumedat värvi maasturit, millel taga järelhaagis, millel roheline paat. Tunnistajad B.N ja S.J kinnitasid, et jõudsid S lahe äärde 13.09 kella 5.40-5.50 ajal. Siis seisis Land Cruiser juba vee ääres, liikumist selle juures ei olnud. J.Vorobei kinnitas, et kui sündmuskohale naasis peale N.T tapmist, siis ei saanud lahkuda, sest kalamehed tulid, ootas kuni nad merele läksid (umbes 40 minutit) ja siis lahkus, kruusateel tuli vastu üks auto. Tunnistaja A.S sõnade kohaselt kui tema 13.09 läks S lahe äärde kalale, tuli talle kruusateel vastu üks auto. Lahe äärde jõudis 7.20-7.
  10. Eksperdi poolt surnu ekspertiisiaktis /tl 4-13 II kd/ antud arvamuse kohaselt võis surm saabuda orienteeruvalt 1,5-2 ööpäeva enne laiba vaatlust sündmuskohal (14.09.2016 kell 20.55). Arvestades kannatanu vanust (63 a) ning 15.09.2016 kell 8.48 võetud laiba silmaklaaskehavedeliku analüüsi tulemusi võis surm saabuda minimaalselt 44 tundi ja maksimaalselt 62 tundi, kuid eeldatavalt 49-57 tundi enne analüüsi võtmist. Seega eksperdi arvamuste kohaselt võis N.T surm saabuda 12.09 kella 21 ja 13.09 kella 09.00 vahel ning 12.09 kella 24 ja 13.09 kella 8 vahel. Eelkirjeldatud tõendi kogumis näitavad, et N.T oli varahommikul kella 4.45 ajal elus, sõitis R tanklast mööda S’sse kalale. Kell 5.40-5.50 kui tunnistajad jõudsid S lahe äärde, oli J.Vorobei N.T juba tapnud. Kuigi täpset surma aeg ei ole võimalik kindlaks teha, on tõendamist leidnud, et J.Vorobei tappis N.T 13.09 varahommikul kella 5-5.40 vahel. J.Vorobei tegevus peale N.Ta tapmist. J.Vorobei kirjeldas, et sõitis sündmuskohalt ära vana H maanteed kaudu umbes pool tundi ja relva kaevas metsas maa sisse, näitas hiljem selle peidukoha uurijatele ette, kuhu ta relva, millega N.T tulistas, peitis ja relv sealt ka üles leiti. Tl 61-69 I kd on J.Vorobei ütlusi seostatud olustikuga N.T tapmisel kasutatud relva peidukohas. Protokolli kohaselt juhatas J.Vorobei menetlejad relva matmispaika, mis asus sõiduteest u 500 m kaugusel ja J.Vorobei poolt näidatud kohast L maakond L-N vald K küla P metskond 25 leiti maasse kaevatud august u 15 cm sügavuselt püstol koos padrunisalvega. 11 Kohus leiab, et püstoli asukohta ei oleks osanud ette näidata inimene, kellele nt on seda asukohta kirjeldatud, kes ise seda püstolit sinna metsa ei olnud peitnud. Kohus leiab, et asjaolu, et J.Vorobei juhatas uurijad püstoli peidukohta, näitab, et tema oli isikuks, kes selle püstoli sinna peitis. J.Vorobei on kirjeldanud, milliseid riideid N.T tapmise ajal kandis ja et viskas need peale tapmist prügikasti. Kinnitas, et neid riideid ei ole leitud. Tapmiseks kasutatud relv. Ekspertiisiaktis nr * 23.09.2016 /tl 160-167 III kd/ on ekspert andnud arvamuse, et sündmuskoha vaatluse käigus leitud 6 padrunikesta on heidetud laskmisel ühest ja samast tulirelvast. Ekspertiisiks esitati püstolipadruni kaliiber 9x19 mm lastud kuul ja kuus püstolipadruni kaliiber 9x19 ära lastud kesta. Ekspertiisiaktis nr * 05.10.2016 /tl 170-173 III kd/ on ekspert andud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud kuul, mis leiti 16.09.2016 N.T laiba lahangu käigus, on lastud 9 mm kaliibrilisest tulirelvast, mille rauaõõnel on kuus parempidist vintsoont laiusega 1,9-2,1 mm. Surnukehast leitud kuul ja 14.09.2016 sündmuskoha vaatlusel leitud kuul on lastud ühest ja samast tulirelvast. Ekspertiisiaktis nr * 03.11.2016 /tl 175-181 III kd/ on ekspert andud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud püstol ČZ 99 kaliiber 9x19 mm (leitud J.Vorobei 14.10.2016 ütluste ja olustiku seostamise käigus) on laskekõlbulik ja kuulub tulirelvade hulka. Ekspertiisiaktides nr * ja * märgitud kaks kuuli kaliiber 9 mm on lastud eelnimetatud püstolist. Ekspertiisikatis nr * märgitud kuus padrunikesta kaliiber 9x19 mm on heidetud laskmisel eelnimetatud püstolist. Kohus leiab, et eelkirjeldatud eksperdiarvamused kinnitavad üheselt, et N.T tapeti tulistamisel relvast, mille asukoha J.Vorobei uurijatele ette näitas. N.T surmapõhjus. Kohtule on esitatud surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi akt nr * 14.10.2016 /tl 4-53 II kd/. Ekspert on punktis 1 andnud arvamuse, et N T surmapõhjus on pead läbiv kuuli-laskevigastus (haav nr 1) kuuli sisenemisavaga parema sarnakaare piirkonnas ning paremal pool koljupõhimikul keskmises koljuaugus ning väljumisavaga vasakul pool oimu-kiiru piirkonnas koos peaaju ja ajupõhimikuarterite vigastustega, ajukelmele-aluste verevalumitega ja koljuluude murdudega; kaela läbiv kuuli-laskevigastus (haav nr 2 B) kuuli sisenemisavaga paremal pool kaela lagumisel-külgmisel pinnal ning väljumisavaga vasakul pool kaela tagumis-külgmisel pinnal koos
  11. kaelalüli murdude ja seljaaju vigastusega ning kehatüve läbiv kuuli-laskevigastus (haav nr 5) kuuli sisenemisavaga paremal pool rindkere külgpinnal tagumisel kaenlajoonel VII roide ja roidevahemiku kõrgusel ning väljumisavaga vasakul pool nimme piirkonnas tagumisel kaenlajoonel roietest vahetult madalamal koos VII roide, parema kopsu, vahelihase, maksa, parema neerupealise ja neeru ning
  12. ja
  13. nimmelüli ja seljaaju vigastusega. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk) ning peaajuturse. Lisaks surma põhjustanud vigastustele on ekspert nimetanud punktis 2, et N T laibal esineb lisaks 4 kuuli-laskevigastust. Ekspert on leidnud (punktis 2), et kõik N.T’l olnud vigastused on tekitatud tulistamisest tulirelvast (seitsmest üksteisele järgnenud lasust) kuulidega (kaliiber orienteeruvalt 0,9 cm), kusjuures haavade nr 1-5 ja 7 kanalid on suunaga paremalt vasakule ning haava nr 6 kanal on suunaga vasakult tagant alt paremale ette üles. Võttes arvesse lasuvigastuste lokalisatsiooni ja haavade 2A ja 2B haavakanalite kokkulangevaid suundi, on tõenäoline et haavad nr 2A ja 2B on tekitatud ühe ja sama lasuga olukorras, kus parem õlg oli veidi tõstetud. Toksikoloogiauuringul N T laiba verest ja uriinist etanooli, narkootilisi aineid ja ravimite toimeaineid ei leitud. N.T’l seljas olnud riideid on uuritud tulirelvaekspertiisi käigus, akt nr * 14.11.2016 /tl 56-75 II kd/. Ekspert on punktis 1 kirjeldanud, et N.T riietel olid järgmised lasuvigastused - mütsil olevad kaks vigastust ja jakil olevad viisteist vigastust. 12 Punktides 2 ja 3 on ekspert andnud arvamuse riietel olevate vigastuste tekkimise suundade kohta ja selle kohta, kas tegemist on pihtamislaengu sisenemis- või väljumislaenguga tekitatud vigastusega. Punktis 4 on ekspert andnud arvamuse, et kõik vigastused N.T riietel on tekitatud lähilaskudega laskmisel mitte lähemalt kui 50-150 cm. Kohus leiab, et eksperdiarvamused tõendavad, et T riietel esinevad vigastused, nende suund kattuvad N.T surnukehal olevate vigastustega. Samuti kinnitavad N.T surnukehal ja tema riietel olevad vigastused, et N.T’l olnud vigastused on tekitatud lähilaskudega tulirelvast kuulide (kaliiber orienteeruvalt 0,9 cm) tulistamisel seitsme üksteisele järgnenud lasuga ülakehasse ja pähe. Kolm nendest kuuli-laskevigastustest põhjustasid N.T surma. Kohus leiab, et J.Vorobei poolt N.T tulistamine seitsmel korral pea ja ülakeha piirkonda põhjustas N.T’le ka kolm kuuli-laskevigastust, mis põhjustasid N.T surma. Seega on N.T surm J.Vorobei tegevuse tagajärg. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et J.Vorobei tappis N.T süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil süüdistuses nimetatud relvaga. Kohus leiab, et J.Vorobei poolt toime pandud tegu on õieti kvalifitseeritud

§ 113lg 1 järgi.

Kohus leiab, et J.Vorobei pani tapmise toime kavatsetult. J.Vorobei valmistas N.T tapmist ette pikalt, soetas relva, käis tapmiskohta eelnevalt vaatamas ja kui talle sai teatavaks, et N.T läheb 13.09 kalale, siis sõitis varahommikul sündmuskohale ja varjus N.T oodates. N.T sinna jõudmisel veendus, et N.T on üksi. Kui N.T keeldus temaga rääkimast, siis tulistas N.T lähedalt seitsmel korral, m.h. viimasena tegi nn. kontrolllasu pähe, et olla veendunud, et N.T on tulistamise tagajärjel surnud. Kohus leiab, et selline teopilt näitab selgelt, et N.T surm oli J.Vorobei tegevuse eesmärk. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et J.Vorobei tegevuses esineks teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis välistaks J.Vorobei süü toimepandud teos. Seega J.Vorobei süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.Vorobei tegu vastab

§ 113

lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, on õigusvastane ja J.Vorobei on teo toimepanemises süüdi – Juri Vorobei tuleb talle esitatud süüdistuses - N.T tapmises süüdi mõista. II episood - süüdistus

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Juri Vorobei´d süüdistatakse selles, et tema omandas uurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult laskekõlbliku püstoli CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa *) kal.9x19 mm ning vähemalt 7 (seitse) nimetatud püstolist tulistamiseks sobilikku laskekõlblikku püstolipadrunit, kal.9x19 mm, misjärel hoidis ta püstolit ja laskemoona enda juures, sh oma elukohas * kuni 13.09.2016.a-ni, misjärel 13.09.2016.a varahommikul tulistas Juri Vorobei osundatud ebaseaduslikust relvast eelnimetatud laskemoona kasutades L L-N vallas S külas S kinnistul N T vähemalt seitsmel korral ülakehasse ja pähe, mille tulemusena N T suri saadud tervisekahjustuste tagajärjel kohapeal. N T tapmise järel sõitis Juri Vorobei sündmuskohalt minema ning peitis eelnimetatud püstoli L’le LN valda K külla kinnistule P metskond 25, kaevates püstoli ca 15 cm sügavusele maa sisse. Viimatinimetatud üksnes temale teadaolevas kohas hoidis Juri Vorobei ebaseaduslikult püstolit peidetuna kuni 14.10.2016.a-ni, mil ta näitas püstoli peidukoha ette ütluste ja olustiku seostamise käigus, mille tulemusel politseitöötajad püstoli leidsid ja sealt ära võtsid. 13 Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva käitlemine muuhulgas ka relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine ja kandmine. Relvaseaduse § 11 p 1 ning § 12 lg 1 p 2 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu ning püstol on seejuures tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas. Juri Vorobeil puudus osundatud registreerimata laskekõlbliku püstoli CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa 054) kal.9x19 mm soetamiseks ja edasiseks valdamiseks relvaseaduse § 32 nõutav luba. Oma eeltoodud tegevusega pani Juri Vorobei toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.t.

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Juri Vorobei tunnistas kohtus end selle kuriteo toimepanemises süüdi, rääkis, et soetas selle relva sõbralt mingi aeg enne T tapmist, laskemoon oli relvaga koos, see ei olnud registreeritud relv ja luba selle relva käitlemiseks ei olnud. Kinnitas, et selle relvaga tappis 13.09.2016 varahommikul N.T S lahe ääres. Kohus leiab, et I episoodis uuritud tõendid /tl 12-13 Tapmiseks kasutatud relv/ kinnitasid, et J.Vorobei tappis N.T justnimelt registreerimata laskekõlbliku püstoliga CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa *) kal.9x19 mm. Tl 156-158 III kd on PPA 05.10.2016 otsus nr *, mille kohaselt on peatatud J.Vorobei nimele väljastatud relvaloa * kehtivus. Otsusest nähtub, et nimetatud relvaloa kehtivus lõppes 30.11.2016. Otsuses on nimetatud relvad, milliste omamiseks J.Vorobeile relvaluba oli väljastatud, nende hulgas ei ole püstolit CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa *) kal.9x19 mm. Seega J.Vorobeil nimetatud püstoli käitlemiseks luba ei olnud. J.Vorobei kinnitas kohtus, et peale N.T tapmist sõitis ta sündmuskohast eemale ja peitis relva metsa, millise koha hiljem uurijatele ette näitas. Kohtule esitatud tõenditest nähtub /vt. otsus I episood, lk 12/, et politseitöötajad J.Vorobei poolt näidatud kohast relva ka leidsid. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud J.Vorobei poolt tulirelva ebaseaduslik käitlemine süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil. Oma tegevusega rikkus J.Vorobei süüdistuses nimetatud relvaseaduse nõudeid ja tema tegu on õieti kvalifitseeritud

§ 418lg 1 järgi.

Kohus leiab, et J.Vorobei pani tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetult. J.Vorobeil oli relvaluba. Seega oli ta teadlik, et relvade käitlemiseks on vajalik relvaluba, kuid ta soetas relva koos laskemoonaga, millede käitlemiseks tal luba ei olnud. Relva soetas ta seoses sellega, et oli saanud N.T poolt tapmisähvarduse, peale mida hakkas planeerima N.T tapmist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et J.Vorobei tegevuses esineks teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis välistaks J.Vorobei süü toimepandud teos. Seega J.Vorobei süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.Vorobei tegu vastab

§ 418

lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, on õigusvastane ja J.Vorobei on teo toimepanemises süüdi – Juri Vorobei tuleb talle esitatud süüdistuses - tulirelva ebaseaduslikus käitlemises süüdi mõista. III episood - süüdistus

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 14 Juri Vorobei´d süüdistatakse selles, et tema omandas uurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult kasutuskõlbliku tulirelva öösihiku Pulsar Phantom G2+ nr *, mida ta seejärel hoidis ebaseaduslikult oma elukohas * kuni 22.09.2016.a-ni, mil öösihik leiti ja võeti politseinike poolt Juri Vorobei elukohas teostatud läbiotsimise käigus ära. Oma eeltoodud tegevusega pani Juri Vorobei toime tulirelva öösihiku ebaseadusliku käitlemise, s.t.

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Juri Vorobei tunnistas end selle kuriteo toimepanemises süüdi. Kinnitas, et tema elukohast leiti läbiotsimisel öösihik, mis oli kingitus sõbralt mõned aastad tagasi, see oli jahirelva sihik. Tl 118-145 III kd on 22.09.2016 koostatud läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt on teostatud läbiotsimine Juri Vorobei elukohas * ja tema kasutuses olevates sõidukites Opel Astra Caravan reg.nr * ja Suzuki Jimny reg.nr *. Läbiotsimisel leiti * J.Vorobei elukohast relvakapist tulirelva öösihik Pulsar Phantom nr * /tl 121 III kd, foto tl 143 III kd/. Tulirelva öösihikule on teostatud tulirelvaekspertiis - akt nr * 06.10.2016 /tl 147-149 III kd/. Ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitati kasutuskõlblik öösihik Pulsar Phantom G2+ nr *, mis kuulub tulirelva lisaseadmete hulka. Tl 156-158 III kd on PPA 05.10.2016 otsus nr *, mille kohaselt on peatatud J.Vorobei nimele väljastatud relvaloa * kehtivus. Otsusest nähtub, et nimetatud relvaloa kehtivus lõppes 30.11.2016. J.Vorobeile ei olnud väljastatud relvaluba öösihiku Pulsar Phantom G2+ nr * omamiseks. Kohus leiab, et omades relvaluba, on J.Vorobei teadlik relvade käitlemise nõuetest. Harju Maakohtu 23.11.2013 määrusest nr 1-13-10160 /tl 152-153 III kd/ on näha, et J.Vorobei suhtes on KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalmenetlus

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Seega on õiguskaitseorganid juba eelnevalt menetlenud J.Vorobei poolt toime pandud samalaadset kuritegu. J.Vorobeile peaks seeläbi tulirelvade ja nende oluliste osade ning lisaseadmete käitlemisnõuded väga selged olema. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud J.Vorobei poolt tulirelva öösihiku ebaseaduslik käitlemine süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil. J.Vorobei tegu on õieti kvalifitseeritud

§ 420lg 1 järgi.

Kohus leiab, et J.Vorobei pani tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega. J.Vorobei kinnitusel kinkis sõber talle öösihiku, ta ise selle omandamiseks pingutusi ei teinud. Ometi, teades, et tulirelva öösihiku omamiseks ja hoidmiseks on vaja relvaluba, ei taotlenud ta öösihiku käitlemiseks relvaluba vaid hoidis seda ilma loata oma elukohas. Seega ta teadis, et hoiab kodus ebaseaduslikult tulirelva öösihikut ja rikub sellega relvaseaduse nõudeid, kuid ei teinud midagi selleks, et öösihikut seadustada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et J.Vorobei tegvuses esineks teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis välistaks J.Vorobei süü toimepandud teos. Seega J.Vorobei süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.Vorobei tegu vastab

§ 420

lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, on õigusvastane ja J.Vorobei on teo toimepanemises süüdi – Juri Vorobei tuleb talle esitatud süüdistuses - tulirelva öösihiku ebaseaduslikus käitlemises süüdi mõista. KARISTUS Juri Vorobeid tuleb toimepandud kuritegude eest karistada.

§ 113lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

15

§ 418

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 420lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Prokurör leidis, et J.Vorobei teosüüd N.T tapmise puhul vähendab asjaolu, et J.Vorobei valis kuriteo toimepanemiseks kõrvalise ja inimtühja koha. Samuti see, et J.Vorobei puhul on tegemist kogenud jahimehega, kellele riik on väljastanud relvaloa. J.Vorobei tappis N,T seitsme järjestikuse lasuga, viimane neist oli nn kontrolllask pähe, mille tagajärjel N.T silmapilkselt ka suri. Teosüüd suurendab illegaalse markeerimata tulirelva kasutamine. Kohus leiab, et prokuröri poolt nimetatud asjaolud ei vähenda J.Vorobei teosüüd. J.Vorobei tappis N.T ja talle on esitatud süüdistus

§ 113

lg 1 järgi s.o teise inimese tapmises, millise kuriteo on J.Vorobei toime pannud kavatsetult. Ta soetas endale kuriteo toimepanemiseks illegaalse relva, käis enne kuriteo toimepanemist sündmuspaika uurimas. Selleks, et olla kindel, et N.T on surnud, et ta on oma teo lõpule viinud, tulistas ta teda pähe. See näitab sihikindlat kaalutletud eesmärgipärast käitumist kuriteo toimepanemisel. Kohus leiab, et prokuröri poolt nimetatud teosüüd vähendavad asjaolud vastaks nende esinemise korral

§ 114

lg 1 p 1, 2 sätestatud asjaoludele - tapmine piinaval või julmal ning üldohtlikul viisil. See, et J.Vorobei ei pannud toime mõrva s.o

§ 114

lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei vähenda tema teosüüd

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel.

Kindlasti ei saa olla süüd vähendavaks asjaolu, et riik on tapjale väljastanud relvaloa ja et J.Vorobei otsustas N.T tappa relvast tulistades. Relvaluba antakse riigi poolt isikule, kes vastab riigi poolt kehtestatud nõuetele ja seeläbi peaks järgima relvade käitlemisel seaduses sätestatud nõudeid. Asjaolu, et N.T suri laskevigastustesse kohapeal silmapilkselt, ei vähenda teosüüd vaid näitab, et J.Vorobei viis oma teo sihikindlalt lõpule. Süü suurus tuleneb konkreetse J.Vorobei poolt toime pandud teo asjaoludest, mida kohus on eelnevalt kirjeldanud. J.Vorobei on väitnud, et pani N.T surnukeha autosse, et kaitsta surnukeha kahjustamise eest. Kohus leiab, et see asjaolu vähendab süü suurust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.Vorobei süü N.T tapmisel on keskmisest suurem. J.Vorobei süü tulirelva ebaseaduslikus käitlemises on keskmine, süü ei ole väike, sest J.Vorobei soetas tulirelva teise inimese tapmiseks. J.Vorobei süü tulirelva öösihiku ebaseaduslikus käitlemises on keskmisest väiksem, kuna talle see kingiti, ta ei teinud ise jõupingutusi selle omandamiseks, kuid hoidis seda oma kodus pikemat aega ebaseaduslikult. Prokurör leidis, et karistust kergendavaks asjaoluks on, et J.Vorobei on end kõigi kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud, samuti on ta aktiivselt osutanud kaasabi süütegude avastamisele. Kohus nõustub prokuröri eelväljendatud seisukohaga ja leiab, et esineb

§ 57lg 1 p 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

Kaitsja leidis, et karistust kergendav asjaolu on J.Vorobei poolt N.T tapmise toimepanemine ähvarduse mõjul. Prokurör leidis, et sellise karistust kergendava asjaolu esinemine ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohtus on tõendamist leidnud, et N.T poolt J.Vorobei ähvardamine oli ühekordne (mais 2016), ähvarduse ja tapmise vahel oli pikem ajavahe. Esmalt märgib kohus, et prokurör toetus kuritegude tõendatusel J.Vorobei ütlustele, leides, et J.Vorobei ütlused on usaldusväärsed. Ähvardamise puhul aga leiab, et ähvarduse reaalsust ja 16 tõsiseltvõetavust ei saa kontrollida, kuna J.Vorobei pole nimetanud ja seeläbi pole olnud võimalik üle kuulata sõpra, kes J.Vorobeile N.T ähvarduse edastas. J.Vorobei on kirjeldanud, et ähvardus jõudis temani sõbra kaudu ja sai aru, et jutt käis tema tapmisest, mida toetas ka N.T poolt sõbrale öeldu, et kui juhtub valel ajal J.Vorobei kõrval olema, siis ka talle ei halastata. Kohus leiab, et ähvarduse tõsiseltvõetavuse hindamisel tuleb arvestada, millist tähendust omas N.T poolt J.Vorobei kohta öeldud sõna „tšort“. J.Vorobei on selgitanud, et isikul, keda nii nimetati, edaspidi elu ei olnud. Seega jõudis N.T ähvardus J.Vorobeini sõbra kaudu ja J.Vorobei sai sellest aru nii, et N.T kavatseb ta tappa. J.Vorobei püüdis N.T’ga sellest rääkida, kuid N.T keeldus J.Vorobeiga seda teemat arutamast, lisades, et kui talle on nagunii kõik teada, siis peaks ta lahkuma. Seega J.Vorobei ja N.T jutuajamisel tulemust ei olnud, N.T ei soovinud J.Vorobeiga suhelda ega võtnud ka tagasi tema kohta öeldut. Prokurör leidis, et kuna J.Vorobei ei põgenenud Eestist vaid läks ise N.T juurde koju peale ähvarduse teatavaks saamist, siis tema tegevus näitab, et N.T poolne ähvarus ei olnud tema jaoks kaalukas, sest J.Vorobei läks kohe kahel järjestikusel õhtul N.T juurde koju nn lõvikoopasse ja ei tapnud N.T kohe esimesel võimalusel. Teisest küljest on prokurör lugenud tõendatuks, et J.Vorobei ja N.T olid enne väga lähedased inimesed. Kohus leiab, et J.Vorobei käitumisele peale N.T poolset ähvarduse teadasaamist avaldas mõju just see, et nad olid N.T’ga enne lähedased inimesed. J.Vorobei käitumisest nähtub, et ta püüdis saada selgitust ähvarduse põhjusele ja suhteid klaarida, kuid N.T poolt järgnes sellele järsk keeldumine. Kohus leiab, et eelkirjeldatu tõendab, et J.Vorobeini jõudis N.T ähvardus ta tappa. Järgnevalt tuleb hinnata, kas J.Vorobeil oli ka alust karta selle ähvarduse täideviimist. J.Vorobei ise kinnitas, et ta seda tõepoolest kartis, sest nende ringkonnas tähendab sõna „tšort“ inimest, kellel elu enam ei ole ja veelgi kinnitas ähvarduse reaalsust, et N.T hoiatas ka tema sõpra, et J.Vorobeiga tihedalt suheldes ja valel ajal tema kõrval olles, ka talle ei halastata. J.Vorobei sõnul üritas ta N.T’ga tema kohta tehtud ähvardusest rääkida ka vahetult enne tapmise toime panemist, kuid T vastas räige sõimuga ja käskis ta lahkuda. Seepeale otsustas J.Vorobei N.T tappa. Seetõttu leiab kohus, et asjaolu, et N.T ähvardus ta tappa jõudis J.Vorobeini mais 2016 ja J.Vorobei tappis N.T 4 kuu pärast, ei oma tähtsust, kuna N.T edaspidine käitumine ja J.Vorobeile öeldud sõnad kinnitasid ähvarduse jõus olemist ja seda ka vahetult enne J.Vorobei poolt N.T tapmist. Kaitsja leidis, et J.Vorobei poolt N.T tapmist ähvarduse mõjul tõendab jälitustoimingu protokollis /tl 51-54 IV kd/ kajastuv telefonikõne. Kohus leiab, et nimetatud telefonikõne ei tõenda N.T poolt J.Vorobei tapmisega ähvardamist. Telefonikõne toimus 27.09.2016, seega peale N.T tapmist ja peale seda kui J.Vorobei oli N.T tapmises kahtlustatavana kinni peetud. Seega telefonikõnes väljenduv fraas, et kõik vahendid J.Vorobei suhtes on head, ei sisalda ähvardusi J.Vorobei suhtes enne N.T tapmist. Seega kohus leiab, et antud tõend ei tõenda N.T tapmise asjaolusid ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. J.Vorobei kirjeldas, et mõni päev enne N.T tapmist nägi majast mööda sõitvat autot, auto sõitis väga kahtlaselt, autos istunud mehed vaatasid tema poole, pidas seda samuti ähvardavaks. Kohus leiab, et J.Vorobei poolne kirjeldus möödasõitvast autost ei sisalda asjaolusid, mis tõendaks, et see oli seotud temani jõudnud tapmisähvardusega ja kohus jätab selle asjaolu tõendite kogumist välja. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et J.Vorobeini oli jõudnud N.T poolt tema kohta öeldud sõna - tšort, millest J.Vorobei luges välja tapmisähvarduse. J.Vorobeil oli põhjust tapmisähvardust võtta reaalsena veel seetõttu, et N.T oli öelnud ka J.Vorobeile ähvarduse edastanud sõbrale, et valel ajal Vorbei läheduses olles ei halastata ka talle. J.Vorobei kartis tapmisähvarduse täideviimist ja seetõttu otsustas N.T ise tappa. Seega esineb seaduses (

§ 57

lg 1 p 5) sätestatud karistust kergendav asjaolu - kuriteo toimepanemine ähvarduse mõjul. 17 Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada Juri Vorobeid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eripreventiivse eesmärgi puhul tuleb kaaluda, milline karistus mõjutaks edaspidi J.Vorobeid õiguskuulekalt käituma. Tl 57-62 IV kd on karistusregistri teatis, mille kohaselt J.Vorobei on kahel korral karistatud väärteokorras liiklusväärtegude toimepanemise eest, kuid tegemist on karistustega teiseliigilise süüteo eest. Karistused on täidetud. J.Vorobeil on perekond ja tal on sissetulek., s.t, et tal on olemas tugivõrgustik ja võimalus õiguskuulekalt elada. Teisest küljest näitab J.Vorobei poolt toime pandud ette planeeritud ja külmavereliselt toime pandud tapmine, et J.Vorobei on isikuks, kelle väärtushinnangud ei sobitu õiguskorda ja kelle mõjutamine läbi mõistetava karistuse õiguskuulekale käitumisele tingib keskmisest raskema karistuse mõistmise. Kokkuvõttes J.Vorobei isikust tulenevad ehk karistuse eripreventiivsed eesmärgid ei tingi keskmisest rangema karistuse mõistmist. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kõigi J.Vorobei poolt toime pandud kuritegude puhul oluline õiguskorra kaitsmine. J.Vorobei tappis N.T, kes oli tema hea tuttav, kuid kellega olid suhted järsult halvenenud selleni, et N.T ähvardas ta tappa. Inimeste vahelise konflikti lahenduseks ei tohi olla teise inimese surm, selline tegu kõigutab ühiskonna üldist turvatunnet. Inimese õigus elule on põhiseaduslik õigus – põhiseaduse § 16 ütleb: “Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.“ Relvade ja nende osade ebaseaduslik käitlemine on ohudelikt, mis on kriminaliseeritud, et kaitsta inimese elu ja tervist. Vajalik, ei ole, et oht realiseeruks vaid selliste tegude kriminaaliseerimisega kaitstakse ühiskonna üldist turvalisust. Kohus leiab, et kõik eelpool kirjeldatud

§ 56

lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alused tingivad J.Vorobei karistamist N.T tapmise eest vangistusega karistusega keskmise määra lähedases määras – J.Vorobei süü on keskmisest suurem, kuid süü suurusest tulenevat karistusmäära tuleb vähendada karistust kergendavate asjaolude esinemisega seoses. Tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest tuleb J.Vorobeid karistada vangistusega keskmises määras ja öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest vangistusega alla keskmise määra. TÕKEND Juri Vorobei peeti 22.09.2016.a kell 11.31 Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 36 eramu ees sõiduautos Opel Astra Caravan (reg.nr *) kahtlustatavana

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni /tl 108-114 III kd /.

Prokuratuuri 23.09.2016.a taotluse /IV kd tl 66-71/ alusel otsustas Harju Maakohtu kohtunik 24.09.2016.a määrusega nr 1-16-8162 kohaldada Juri Vorobei suhtes tõkendit vahistamine kuni kaheks kuuks /IV kd tl 72-77 IV kd/. Prokuratuuri 11.11.2016.a taotluse /IV kd tl 83-87/ alusel pikendas Harju Maakohtu kohtunik 22.11.2016.a määrusega kahtlustatava Juri Vorobei suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine kohaldamist kuni 22.01.2017.a /IV kd tl 88-94 IV kd/. 20.01.2017 kohtu alla andmise määrusega /tl 43-44 I kd/ jättis kohus J.Vorobei suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. Juri Vorobei viibib vahistatuna Põhja Prefektuuri arestimajas * (kontakt Ege Ülend, e-post: *). Tõkend vahistamine tuleb tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi Juri Vorobei poolt vangistuse kandmisele asumist. TSIVIILHAGI Tsiviilhagi esitatud ei ole. 18 ASITÕENDID Musta värvi püstol CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa *) kal.9x19 mm koos padrunisalvega, mis on kaasa võetud J.Vorobei poolt ütluste olustikuga seostamisel kohast, mille J.Vorobei ette näitas /tl 61-69 I kd/. Padrunisalv pakendatud pakendisse nr *, ilma padrunisalveta püstol pakendatud pakendisse *. Püstol ja padrunisalv asuvad EKEI-s. EKEI poolt on esitatud taotlus EKEI relvakogu täiendamise eesmärgil nimetatud püstoli jätmiseks EKEI relvakogusse /tl 77 II kd/. Kahtlustatava Juri Vorobei elukohast * läbiotsimisel leitud öösihik Pulsar Phantom G2+ nr * asub EKEI-s – EKEI poolt on esitatud taotlus EKEI relvakogu täiendamise eesmärgil nimetatud öösihiku jätmiseks EKEI relvakogusse /tl 151 III kd/. 16.09.2016 N T surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi käigus leitud 1 kuul on jäetud EKEI kuulide ja padrunikestade kollektsiooni /tl 169-171 III kd/. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb EKEI taotlused rahuldada ja musta värvi püstol CZ 99 kal.9x19 mm koos padrunisalvega, öösihik Pulsar Phantom G2+ nr 002305308 ja 1 kuul tuleb jätta EKEI kollektsiooni. 14.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus leitud 5 padrunikesta ja 1 kuul /tl 95-99 I kd/; 15.09.2016 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus leitud 1 padrunikest /tl 170-171 I kd/ asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas. Prokurör leidis, et need asitõendid tuleb anda PPA käsutusse. 14.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud N T kuulivigastusega rahakott, rahakotis olnud purunenud servadega kolm 50-eurost rahatähte ning purunenud nurgaga Mustakivi spordiklubi plastikkaart /tl 95-99 I kd/ asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas. Kanntanu esindaja avaldas, et kannatanu neid esemeid tagasi ei soovi. Prokurör leidis, et kui kannatanu neid esemeid tagasi ei soovi, tuleb need asitõendid anda PPA käsutusse. 15.09.2016 sõiduki Toyota Land Cruiser, reg.nr. * vaatluse käigus leitud üks musta värvi nahkkinnas /tl 112- 114 II kd/ asub Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas. J.Vorobei avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi kinnast tagasi. Prokurör leidis, et see asitõendid tuleb anda PPA käsutusse. 16.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus leitud kivi asub Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas Prokurör leidis, et see asitõendid tuleb anda PPA käsutusse. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ja eelkirjeldatud asitõendid tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti käsutusse. 14.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud N T riided: musta värvi kootud müts kirjaga UEFA Champions League, rohelise-laiguline kaitsevärvi jakk Kaitseliidu P Maleva logoga jaki parempoolsel varrukal, rohelise-beeži-pruuni kirju pikkade varrukatega kampsun, tumesinise-valge triibuline pikkade varrukatega särk, rohekat värvi püksid koos tumedat värvi nahast rihmaga rohelist värvi kummikud; 16.09.2016 N T surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi järel politseile edastatud N T musta värvi aluspüksid EWA, halli-musta-oranži värvi sokid asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas. Kannatanu esindaja avaldas, et kannatanu neid esemeid tagasi ei soovi. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb nimetatud esemed hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. N.T kodu läbiotsimisel /läbiotsimisprotokoll tl 17-94 III kd/ leitud RelvS § 20 lg 2 p 2 alusel tsiviilkäibes keelatud külmrelva (jalutuskepi sisse peidetud torkerelv) sisaldav jalutuskepp. 19 Kannatanu esindaja avaldas, et sellel on pärandvara staatus, see tuleb anda Relvaseaduse § 46 alusel Politseiprefektuuri hoiule, et pärijad saaks edaspidi otsustada, mida selle esemega teevad. Kohus leiab, et jalutuskepp, mis on tsiviilkäibes keelatud külmrelv, tuleb jätta hoiule politseisse ja edaspidi käidelda vastavalt relvaseaduses sätestatule. Uurimistoimingute käigus ära võetud proovid, jäljed ja esemed, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tööstuse 52, Tallinn): -14.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kuus bioloogilise aine proovi pakendites 1-6 /tl 95-99 I kd /; -15.09.2016 sündmuskohalt võetud proovid ja jäljendid /tl 170 I kd pöördel/ – kipsjäljend süvendjäljest (pakend nr 12); kipsjäljend süvendjäljest (pakend nr 13); pinnaseproov (pakend G); DNA puuteproov muljutud taimestikuga alalt (pakend F); lõhnaproov (pakend E); lõhnaproov (pakend D); kipsjäljend rehvijäljest (pakend A); kipsjäljend rehvijäljest (pakend B); pinnaseproov rehvijälje A kõrvalt (pakend H); -16.09.2016 N T laiba sõrmeküünte alt võetud proovid /tl 163 I kd/; -28.09.2016 eseme (elektriline paadimootor) vaatluse käigus ära võetud kaheksa puuteproovi elektriliselt paadimootorilt /tl 103-111 II kd/ pakendites 1-8; -15.09.2016 sõiduki Toyota Land Cruiser, reg.nr.* vaatluse käigus ära võetud mikroosad vasakpoolselt esiistmelt konteineris pakendis 16; -14.09.2016 aadressil * läbiotsimisel ära võetud viis bioloogilise aine proovi pakendites 1-5; -14.09.2016 tunnistajatelt O C’lt, A K’lt, A G’lt, A P’lt võetud lasujäägi proovid (igalt isikult võetud 2 proovi, millised kõik pakendatud eraldi plastpurkidesse, purgid tähistatud vastavate andmetega, kokku 8 purki); -16.09.2016 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kaks kipsjäljendit rehvijäljest, kaks väiksemat kivi. Prokurör avaldas, et nimetatud asjad tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ja nimetatud asjad kuuluvad peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. CD- ja DVD-plaadid. Kohtutoimikus asuvad: 1)CD plaat, millel salvestis 14.10.2016 J.Vorobei ütluste ja olustikuga seostamisest /tl 68 I kd/; 2)CD plaat helisalvestusega 14.09.2016 hädaabinumbrile tehtud kõnega /tl 94 I kd/; 3)CD plaat, millel salvestis 14.09.2016 teostatud N.T tapmise sündmuskoha vaatlusest /tl 100 I kd/; 4) 3 DVD plaati 15.09.2016 N.T tapmise sündmuskoha vaatluse 3D laserskaneeringuga ja CD plaat sündmuskoha skeemidega /tl 187 I kd/; 5) CD plaat 12.12.2016 asitõendi vaatlusprotokolli juurde Alexela Oil AS R tankla salvestusega /tl 102 II kd/; 6)CD plaat 18.11.2016 I I pangakonto vaatluse aluseks olevate andmetega /tl 171 II kd/; 7)CD plaat 23.09.2016 jälitustoimingu protokolli juurde (Juri Vorobei Opel Astra liikumise teekond S lahe äärde ja tagasi) /tl 103 III kd/; 8)CD plaat 03.10.2016 jälitustoimingu protokolli juurde (telefonikõne salvestus) /tl 55 IV kd/. Prokurör avaldas, et kriminaaltoimiku juures on ka järgmised plaadid salvestistega: -DVD plaat 22.09.2016 H OÜ läbiotsimise salvestusega; -DVD plaat 22.09.2016 V talu läbiotsimise salvestusega; -CD plaat 19.09.2016 jälitustoimingu protokolli juurde; -CD plaat 19.12.2016 õiendi juurde erinevate päringute ja vastustega. CD- ja DVD-plaadid salvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikutesse. 20 MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 2,5x470= 1175 eurot; 2)KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistajatele makstavad summad ja käesolevas kriminaalasjas on kohus hüvitanud tunnistajatele seoses kohtusse ilmumisega tekkinud kulud: -tunnistajale S.J sõidukulu 15,28 eurot /tl 34-35 IV kd/; -tunnistajale B.N saamata jäänud päevapalk 45,38 eurot /tl 48 IV kd/. Kokku tunnistajatele välja makstud kulud 60,66 eurot. 3) ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasudeks: -metalliekspertiisi (akt nr * 26.09.2016) tasu 100 eurot /tl 81 I kd/; -surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr * 14.10.2016) ja 16.09.2016 radioloogilise uuringu maksumus 847,00 eurot /tl 54 II kd/; -tulirelvaekspertiiside maksumused - 420 eurot (akt nr * 14.11.2016) /tl 76 II kd/, 420 eurot (akt * 06.10.2016)/tl 150 III kd/, 420 eurot (akt nr * 23.09.2016) /tl 168 III kd/, 420 eurot (akt nr * 05.10.2016) /tl 173 III kd/, 420 eurot (akt nr * 03.11.2016) /tl 182 III kd/, kokku 2100,00 eurot. -DNA ekspertiisi akt nr * 22.09.2016 maksumus 912 eurot /tl 148 II kd/. Prokurör avaldas, et DNA ekspertiisiktist nr * 22.09.2016.a /tl 140-145 II kd/ nähtub, et ekspertiisiks esitati kokku 12 ekspertiisiobjekti (*, *), mida Riigikohtu määruse nr 3-1-1-120-12 kohaselt tuleb käsitleda ekspertiisiobjektina. Vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 273 on sellisel juhul DNA ekspertiisi kogusumma 684,00 eurot, mitte 912,00 eurot nagu on märgitud õiendis ekspertiisi maksumuse kohta. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga; -DNA ekspertiisi akt nr * maksumus 3762 eurot /tl 163 II kd/. Prokurör avaldas, et DNA ekspertiisiaktist nr * 21.10.2016.a /tl 151-162 II kd/) nähtub, et ekspertiisiks esitati kokku 34 ekspertiisiobjekti (* , *), mida Riigikohtu määruse nr 3-1-1-120-12 kohaselt tuleb käsitleda ekspertiisiobjektina. Vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 273 on sellisel juhul DNA ekspertiisi kogusumma 1938,00 eurot, mitte 3762,00 eurot nagu on märgitud õiendis ekspertiisi maksumuse kohta. Kohus nõustub prokurör iseisukohaga. Seega DNA-ekspertiiside tasud kokku 2622 eurot. Kokku ekspertiiside tasud 5669 eurot. Kohus mõistab J.Vorobei talle süüks arvatavates kuritegudes süüdi ja seetõttu tuleb eelnimetatud menetluskulud J.Vorobeilt riigi kasuks välja mõista. Kaitsja taotles, et kohus ajataks menetluskulude tasumise ühe aasta peale, sest vaatamata sellele, et J.Vorobeil on vabaduses tugistruktuurid, nõuab selliste asjade korraldamine aega. Kaitsja taotles, et aastane menetluskulu tasumise tähtaeg hakkaks kulgema J.Vorobei vanglast vabanemisest. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude ositi tasumiseks seaduses sätestatud maksimumtähtaja jooksul on põhjendatud, sest J.Vorobeilt kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud on kogusummas pea 7000 eurot ja nende tasumise korraldamiseks tuleb anda piisav aeg, mis peaks tagama selle, et riigile need menetluskulud reaalselt ka hüvitatakse. Kohus leiab, et kaitsja ei ole esitanud ühtki põhjendust ega tõendit, miks ajatamise tähtaeg peaks hakkama kulgema J.Vorobei vanglast vabanemisest. Tegelikult on ju kaitsja avaldanud, et J.Vorobeil on tugistruktuurid olemas ja menetluskulude tasumise ajatamine on vajalik tasumise korraldamiseks. Seega tuleb hakata menetluskulude tasumise tähtaja algust lugema kohtuotsuse jõustumisest. Prokuröri taotlus 21 Prokurör leidis, et alljärgnevad kriminaalmenetluses tekkinud kulud ei osutunud Juri Vorobei süü tõendamise seisukohalt käesolevas kriminaalasjas vajalikuks: -Juri Niksoni kahtlustatavana ülekuulamisel osalenud kaitsjale Margus Viirale hüvitatud õigusabikulud 144 eurot, -DNA ekspertiisi * kulu 399 eurot, -DNA ekspertiisi * kulu 684 eurot, -DNA ekspertiisi nr * kulu 114 eurot, -DNA ekspertiisi nr * kulu 456 eurot, -tulirelvaekspertiisi * maksumus 420 eurot, -värvkatteekspertiisi * maksumus 40 eurot, - lasujäägiekspertiisi * maksumus 45 eurot, -kiuekspertiisi * maksumus 100 eurot, -kiuekspertiisi * maksumus 300 eurot, -narkootilise aine ekspertiisi * maksumus 371 eurot, -sõrmejäljeekspertiisi * maksumus 663 eurot, -jäljeekspertiisi * maksumus 314 eurot, -lukuabi G OÜ teenuse maksumus 35 eurot. Prokurör palus eelnimetatud menetlustoimingute kulud jätta Riigikohtu määrusest 3-1-1-120-12 tulenevalt riigi kanda. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kohus jätab eelnimetatud menetluskulud kogusummas 4085 eurot riigi kanda. Tõlgitasu Käesolevas menetluses on tõlgile makstud tasu 1500 eurot /tl 171 IV kd/.Tõlgitasu on KrMS § 177 p 3 alusel lisakulu ning KrMS § 173 lg 4 alusel jääb lisakulu selle isiku kanda, kelle need on tekkinud. Seega jääb tõlgitasu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Jaan Esko Olev Peetris Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.