Obsah (7)

§ 448§ 3111§ 313§ 187§ 444§ 162§ 175

Tsiviilasi nr 2-17-4278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2017, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviila

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine 13. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale I kätte toimetatud e-toimiku vahendusel,

§ 3111lg 1 p 1 kohaselt 12.04.2017.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja II-le on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud 19.04.2017 väljastusteatega vastavalt

§ 313lg-le 1.

Ka kostja II ei ole kohtule siiani vastanud.

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 2 Tsiviilasi nr 2-17-4278 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
2. Hageja ja kostjate vahel on
3. augustil 2016 sõlmitud käendusleping, milles on välja toodud käendajate poolt käendatavad Energia24 OÜ (registrikood 11935136) (edaspidi põhivõlgnik) kohustused hageja ees kokku summas 23 723,59 eurot.
4. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt kohustusid kostjad vastutama hageja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu punkti 2 kohaselt vastutavad mõlemad kostjad hageja ees solidaarselt, st hagejal on õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist käendajatelt ühiselt või igaühelt neist. Kostjate kui käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma on 25 000 eurot (käenduslepingu punkt 3).
5. Käenduslepingu punkti 5 kohaselt võtsid kostjad kohustuse täita käenduslepingus nimetatud põhivõlgniku kohustuse hageja nõudmisel hageja poolt määratud tähtajaks, mis ei ole lühem kui viis päeva.
6. Arvestades käenduslepingus sätestatut, moodustus põhivõlgniku võlg hageja ees hageja ja põhivõlgniku vahel 30.06.2016 ja 26.08.2016 tehtud tasaarvestuste järgsest summast 21 624,55 eurot ning arvest nr AR16-1082 summas 1569,84 eurot ja AR16-1085 summas 529,20 eurot (kokku 23 723,49 eurot). Käenduslepingu punktis 14 kinnitavad kostjad põhivõlgniku juhatuse liikmetena, et võlgnevus on reaalne ning tasumata ja põhivõlgnik ei ole vaidlustanud ega vaidlusta ühelgi juhul võlgnevust või selle aluseks olevaid asjaolusid.
7. Käenduslepingu punkti 6 kohaselt on hagejal õigus esitada kohustuse täitmise nõue kostjate vastu kohe pärast seda, kui põhivõlgnik ei ole kompromisslepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt või kohaselt täitnud. Kompromisslepinguks oli käenduslepinguga samal päeval, so 31.08.2016 hageja ja põhivõlgniku poolt allkirjastatud võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafik. Maksegraafiku kokkuleppe kohaselt leppisid pooled kokku, et põhivõlgnik kohustub tasuma võla summas 10 722,79 eurot järgmiselt: 5000 eurot hiljemalt 18.09.2016 ning 5722,79 eurot hiljemalt 18.10.
9. Maksegraafiku kokkuleppes nimetatud kuupäevaks põhivõlgnik võlgnevust ei tasunud ning hageja nõudis võlgnevuse tasumist koheselt ka kostjatelt. Kostjate vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamise järgselt tasus põhivõlgnik hagejale 22.09.2016 summa 3000 eurot, märkides ülekande selgitusse „käendusleping osaline“.
10. Arvestades eeltoodut, on käesoleva hagiavalduse hetkeks hagejale tasumata võlgnevus summas 20 723,49 eurot. Seda kohustust ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitnud ei põhivõlgnik ega kostjad.
11. Hageja nõuab rahaliste kohustuste ja viiviste tasumist kostjatelt kui käendajatelt, sh põhinõude summas 20 723,49 eurot tasumist, sissenõutavaks muutunud viivist summas 816,29 eurot ja seadusejärgset viivist hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 25.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

26. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 162

ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1488 eurot, millest 900 eurot on riigilõiv ja 588 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 924 eurot, kuid arvestades nõude olemust ja 3 Tsiviilasi nr 2-17-4278 keerukust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 588 eurot, mis vastab kolmele ja poolele töötunnile (

§ 175

lg 1) /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4