← Eesti

2-15-19630/25

Obsah (5)§ 230§ 232§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19630 Tsiviila

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

  1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  2. Hagiavalduse kohaselt on pooled olnud pikaajalises müügilepingulises suhtes, mille alusel hageja tarnis kostjale kaupu. Hagejal ei ole säilinud poolte vahel sõlmitud kirjalikku lepingut. Samuti ei ole hageja teadlik, kas kirjalik leping üldse sõlmiti, mis iseenesest ei tähenda õigussuhte puudumist, kuna tehing võis olla vormivaba. Hageja on tarninud kostjale kaupu ja esitanud nende eest arveid, kuid kostja on arved ainult osaliselt tasunud. Kostja on osaliselt tunnistanud võlgnevuse olemasolu. Hageja leiab, et kirjeldatud asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille kohaselt tarnis hageja müüjana kostjale kaupu ja viimane oli ostjana kohustatud nende eest rahas tasuma. 6 2-15-19630 Kostja vaidleb hagile vastu, kuna leiab, et poolte vahel ei ole kunagi lepingulisi suhteid olnud. Hageja esitatud arvete ja nende tõlgete kohaselt tarniti müüdav kaup Ukrainasse sealsele eraettevõttele Xxxx, mitte hagejale. Kostja soetas erinevaid kaupu Ukrainas registreeritud eraettevõttelt Xxxxja tasus nende eest otse isikule, kes tarnis kaubad eraettevõttele Xxxxehk hagejale. Kostja tasus üksnes kaupade eest, mida ta ostis Ukraina ettevõttelt ja tegi seda kokkuleppel Ukraina ettevõttega, sest viimane oli võlgnevuses hageja ees ja soovis oma võlgnevust hageja ees vähendada. Nende kaupade eest, mida kostja ei ostnud Ukraina eraettevõttelt Xxxx, kohustus ikkagi tasuma Ukraina ettevõte ise.
  3. Kohaldatav õigus 6.
  4. Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et poolte vahel on sõlmitud müügileping ja leiab, et kohaldatavaks õiguseks on Eesti võlaõigusseadus. Kostja leiab Rooma Konventsiooni artiklite 2, 4 lg 2 ja 5 alusel, et lähtuda tuleb lepingu täitmise kohast ja kuna selleks on Ukraina, siis kuulub kohaldamisele Ukraina õigus. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel olnud pikaajalised müügilepingulised suhted. Hagejal ei ole säilinud poolte vahel sõlmitud kirjalikku lepingut, samuti ei ole hageja teadlik, kas kirjalik leping üldse sõlmiti, mis iseenesest ei tähenda õigussuhte puudumist, kuna tehing võis olla vormivaba. Kostja väidetel ei ole poolte vahel mingeid müügilepingulisi suhteid ja neid ei ole kunagi olnudki. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled vaidlevad kohaldatava õiguse üle. 6.
  5. Kohus leiab, et kuna hagi on esitatud tulenevalt väidetavast poolte vahelisest pikaajalisest müügilepingulisest suhtest, siis tuleb asjas kohaldatav õigus kindlaks määrata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
  6. juuni
  7. a määruse nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus) järgi, kuna määruse artikkel 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse määrust seaduste konflikti korral lepingulistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades. Kohus on tuvastanud, et tegemist ei ole määruse artiklis 1 lõikes 2 nimetatud määruse kohaldamist välistava vaidlusega. Rooma I määruse artikkel 3 reguleerib lepingupoolte valikuvabadust kohaldatava õiguse valikul. Pooled on avaldanud, et on ühiselt seisukohal, et kohaldamisele kuulub CISG. Kuna poolte vahel on vaidlus müügilepingulise suhte olemasolu üle, siis kuulub Rooma I määruse artikkel 10 lg 1, mille kohaselt määratakse lepingu või lepingutingimuse olemasolu ja kehtivus kindlaks selle õiguse alusel, mis kehtiks lepingu või lepingutingimuse suhtes käesoleva määruse alusel, kui leping või lepingutingimus kehtiks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asja lahendamisel kuulub kohaldamisele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG). 6.
  8. Poolte seisukohtadest tulenevalt leiab kohus, et küsimustes, mida CISG, ei reguleeri (v.a aegumise küsimus), tuleb lahendada vastavalt Eesti õigusele, kuna poolte vahel puudub selle kohaldamise osas vaidlus. 6.
  9. Poolte vahel on vaidlus kohaldatava õiguse üle hagi aegumise küsimuses. Kohus leiab, et kuna pooled ei ole kokkuleppel valinud kohaldatavat õigust aegumise küsimuses, siis on kauba müümise leping vastavalt Rooma I määruse artikkel 4 lg 1 lit a reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Kuna poolte vahel on vaidlus müügilepingulise suhte aegumise üle, siis kuulub Rooma I määruse artikkel 10 lg 1, mille kohaselt määratakse lepingu või lepingutingimuse olemasolu ja kehtivus kindlaks selle õiguse alusel, mis kehtiks lepingu või lepingutingimuse suhtes Rooma I määruse alusel, kui leping või lepingutingimus 7 2-15-19630 kehtiks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte vaidluse lahendamisel kohaldada kauba müüja ehk hageja asukoha riigi õigust. Kuna hageja on Belgia Kuningriigis registreeritud äriühing, siis poolte vahel tekkinud vaidluses hagi aegumise üle kuulub kohaldamisele Belgia õigus.
  10. Müügilepingu pooled 7.
  11. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja olnud pikaajalises müügilepingulises suhtes. Hagejal ei ole säilinud poolte vahel sõlmitud kirjalikku lepingut, samuti ei ole hageja teadlik, kas kirjalik leping üldse sõlmiti, mis iseenesest ei tähenda õigussuhte puudumist, kuna tehing võis olla vormivaba. Kostja eitab igasugust lepingulist suhet hagejaga ja seetõttu ei ole ta asjas kohane kostja. Kostja hinnangul on hageja lepingupartneriks Ukrainas registreeritud eraettevõte Xxxx. Eeltoodust tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku müügilepingut. Nimetatust tulenevalt tuvastab kohus lepingu tingimused tulenevalt asjas kogutud tõenditest. 7.
  12. CISG artikli 14 lg 1 kohaselt on ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. CISG artikli 18 lg 1 kohaselt on oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept. CISG artikli 23 kohaselt loetakse leping sõlmituks hetkel, millal oferdi aktsept kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega jõustub. 7.3.
  13. Hageja hinnangul on ilmne, et poolte vahel toimus pakkumuse esitamine ja nõustumuse andmine, sest vastasel korral poleks toimunud kauba tarnimist ja selle eest tasumist. Kostja hinnangul puudus poolte vahel ofert ja aktsept ning hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimiseks vajalike ofertide ja aktseptide olemasolu. 7.3.
  14. Hageja tõendab kostja müügilepingu pooleks olemist 15.06.2009 e-kirjaga (tl 146, tõlge tl 147), milles XxxxLtd teatab hagejale, et alates 01.06.2009 ei osta nad kaupu enam Küprosel registreeritud ettevõte XxxxLimited kaudu, vaid uueks ostjaks on OÜ Xxxx, registrikoodiga 10972552 ehk kostja. Kirja selgituste kohaselt loetakse Ukraina hiljutiste seadusmuudatuste tõttu Küpros n.ö offshore tsooniks ehk madala maksumääraga piirkonnaks, mistõttu maksustatakse sealt tulnud kaupu kõrgema maksuga. Seetõttu soovitakse edaspidi osta kaupu Eesti ettevõttele, s.o kostja kaudu. Hageja hinnangul kinnitab nimetatud tõend, et kauba ostis hagejalt varasemalt Küprose ettevõte, kuid alates 01.06.2009 kostja. Ühtlasi kinnitab see tõend hageja arvates müügilepingulist suhet kostjaga. 7.3.
  15. Kostja hinnangul ei tõenda hageja esitatud 15.06.2009 e-kiri poolte vahelist lepingulist suhet. Hageja ei ole esitanud vaidlusaluse e-kirja originaalfaili, vaid skanneering mingist väljatrükist, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas selline e-kirjavahetus ka tegelikult aset on leidnud ning kas see dokument on autentne ja muudatusteta. Samuti leiab kostja, et isegi siis, kui selline e-kiri oleks olemas, ei ole see hageja ja kostja vaheline suhtlus. Tegemist on kellegi Lada Molchanova e-kirjaga. Nimetatud isik on kostjale tundmatu. Ka ei saa sellest ekirjast järeldada, et kostja oleks sõlminud hagejaga müügilepingu. Kostja leiab, et juhul, kui pidada seda e-kirja tahteavalduseks, tuleb lugeda see tühiseks. Lada Moltchanova ei ole olnud kostja esindusõigusega isikuks. Alternatiivselt leiab kostja, et kostja ei ole kunagi olnud 8 2-15-19630 lepingupooleks, vaid xxxx (Küpros) võis soovida kasutada kostjat selleks, et varjata tegelikke tehinguid ja maksukohustuse teket Ukrainas. Hageja esitatud arvetest ilmneb, et kaup saadeti otse Ukrainasse ja see ei ole kunagi läbinud Eesti Vabariiki. 7.3.
  16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks müügilepingu pooleks ehk ostjaks. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja tõendina esitatud 15.06.2009 e-kiri, et kostja on müügilepingu pooleks. Kohtule tõendina esitatu 15.06.2009 e-kirja on edastanud XxxxXxxxLtd esindajana (tl 146), kuid hageja ei ole tõendanud, et nimetatud isik on seotud kostjaga või et tal oleks õigus kostjat esindada lepinguliste suhete sõlmimisel. Kostja juhatuse liikmed ja allkirjaõiguslikud isikud alates
  17. a kuni tänaseni Xxxxja Xxxx(tl 159). 7.3.
  18. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja juhatuse liikmed oleksid heaks kiitnud Xxxxvõi XxxxLtd 15.06.2009 e-kirjas tehtud tahteavalduse, millest võib järeldada, et hageja ja kostja vahel on müügilepingulised suhted. Eeltoodust tulenevalt on tühine Xxxxvõi XxxxLtd, kui kostja esindusõiguseta isiku tahteavaldus, mille kohaselt kostja loeti hagejaga sõlmitud müügilepingu pooleks. 7.3.
  19. Kohus nõustub kostjaga selle, et vaidlusalune e-kiri on esitatud kohtule koopiana ja puudub selle originaalfail, mis takistab hindamast tõendi ehtsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud müügilepinguliste suhete olemasolu, s.h müügilepingu sõlmimist, kostjaga.
  20. Muud müügilepingu tingimused 8.
  21. Kohus hindab poolte vahelise müügisuhte tuvastamiseks, kas pooled on kokku leppinud müügilepingu olulistes tingimustes ja kas neid on poolte poolt täidetud. 8.
  22. Müüja kohustus kaupa tarnida 8.2.
  23. CISG artikkel 30 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja CISG-iga. 8.2.
  24. Hageja leiab, et on võimalik, et kostja võõrandas kaubad edasi Ukraina ettevõttele Xxxx, kuid see ei muuda asjaolu, et esmalt müüdi kaup hagejalt kostjale. Kostja leiab, et kaubad on tarnitud Ukrainasse ja need ei ole kunagi läbinud Eesti Vabariiki. 8.2.
  25. Hageja on tõendina esitanud kaubaveo saatelehed (CMR) (tl 172, 173). Kostja vastuväite kohaselt ei ole esitatud tõendid loetavad, v.a käsikirjaline tekst, millest ei ole võimalik järeldada kostja seotust vaidlusaluse lepinguga. Saatelehe lahter nr 16 on täitmata, sellel puudub saaja allkiri, tempel ja kinnitus selle kohta, kellele ja kuhu kaup kohale toimetati. 8.2.
  26. Kohus leiab, et asjas tõendina esitatud kauba saatelehtedelt (tl 172, 173) ei nähtu rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) artiklites 5-9 sätestatud 9 2-15-19630 andmed, s.h olulisi andmeid saatedokumendi koostamise aja ja koha, saatja, vedaja ja vastuvõtja kohta. esitatud tõendid on üldjoontes loetamatud. Viidatud tõendite lahtritest 14 ja 15 nähtuvad allkirjad, kuid neid ei ole tõendi halva kvaliteedi tõttu võimalik siduda ühegi konkreetse isikuga. Saatelehtede lahter nr 16, mis peaks sisaldama kauba vastuvõtja kinnitust kauba kättesaamise kohta, on täitmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna tõendina esitatud saatelehelt ei nähtu kauba saatmist Eestisse ja selle üleandmist kostjale või kostja volitatud isikule, siis ei ole hageja tõendanud müüja poolse kauba tarnimise kohustuse täitmist ostjale. Kuna hageja ei ole tõendanud müügilepingu olulise tingimuse – müüja kohustus kaupa tarnida – täitmist müüja ehk hageja poolt kostjale, siis leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse kauba tarnimist kostjale ehk asjaolu, et kostja oleks saanud müügilepingus kokku lepitud kauba, mille eest tal oleks tekkinud tasumise kohustus. 8.
  27. Ostja kohustus tasuda tarnitud kauba eest/võla tunnistamine 8.3.
  28. Hageja väitel toimusid viimased kauba tellimused, mis kostja poolt hagejale esitati,
  29. a. Tarnitud kaupade alusel esitas hageja kostjale 7 arvet, millest kostjal on tasumata 4 arvet: arved nr CPGVF090323, CPGVF090419, CPGCVF090418 ja CPGVF090426 (tl 9-12). Hageja on adresseerinud kõik arved kostjale. Kostja vastuväite kohaselt on talle arusaamatu, miks hageja talle arved adresseeris. Kostja väidetel nägi neid arveid alles selles kohtumenetluses. Hageja ei ole tõendanud arvete esitamist kostjale nende kättesaamist kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on arvete esitamine kostjale. 8.3.
  30. Hageja leiab, et tema esitatud arvete osaline tasumine kostja poolt tõendab poolte vahelise müügilepingulist suhet. Kostja vastuväite kohaselt ostis ta kaupu Ukraina ettevõttelt Xxxxja maksis Ukraina ettevõttelt saadud info alusel arved hagejale (tl 119-121). Maksekorraldusse märkis kostja andmed, mille ta sai müüjalt Ukraina ettevõttelt Xxxx. Kostja leiab, et ilma Ukraina ettevõttelt saadud andmeteta ei oleks ta saanud kolmandale isikule kohustust täita. Kostja selgituste kohaselt eeldas ta, et müüja ehk Ukraina ettevõtte Xxxxon kostjapoolse maksmise hagejaga kooskõlastanud. Kostja on seisukohal, et tema makseid hagejale võib käsitleda käsutustehinguna, kuid need ei tõenda need kohustustehingu olemasolu. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist ja kauba üleandmist kostjale, siis ei ole hageja tõendanud kostja kohustust maksta tarnitud kauba eest ja seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja vastuväited on põhjendatud. 8.3.
  31. Hageja leiab, et kostja on 21.08.2012 e-kirjas (tl 18) hagejale kinnitanud, et 31.03.2012 seisuga oli tasumata arvete summa 151 327.79 eurot. 18.12.2015 esitas hageja kostjale nõudekirja (tl 22-23) võlgnevuse tasumiseks, millele samal päeval saadetud vastuses teatas kostja, et ei tunnista võlgnevust. Kostja vastuväite kohaselt ei ole 21.08.2012 e-kirja saatnud Xxxx kunagi kostja juures töötanud. Kostja teades ei ela sellise nimelist isikut Eestis, mille tõendamiseks on kostja esitanud Harju Maavalitsuse vastuse päringule (tl 89). Samuti ei seondu eelviidatud e-posti aadress kostjaga (tl 97-99). Hageja väidetel ei olnud ta teadlik, et Xxxx nimeline isik ei ole kostja töötaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune võla kinnitamine on tehtud kostja töötaja poolt ja kostja e-posti aadressilt ning kostja ei ole Xxxx tahteavaldust heaks kiitnud ja on eelnimetatud väited tõenditega ümber lükanud, siis ei ole tõendatud, et kostja on 21.08.2012 saadetud e-kirjas tunnistanud võlgnevust hageja ees. 8.3.
  32. Hageja väitel on kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees 12.07.2011 saldokinnituses (tl 122). Kostja vastuväite kohaselt ei ole sellelt saldokinnituselt võimalik eristada selle 10 2-15-19630 allkirjastanud isiku tunnuseid. Kostja juhatuse liikmed ja allkirjaõiguslikud isikud alates
  33. a kuni tänaseni Xxxx ja Xxxx ning kostja väidetel ei kuulu 12.07.2011 pöördumise vastusel olev käekiri ega allkiri kummalegi neist. Saldokinnituse on allkirjastanud keegi Xxxx nimeline isik, kuid kostja juures ei ole töötanud ühtegi Xxxx nimelist isikut. Ka ei ole kostjal kunagi olnud pitsatit. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja esitatud 12.07.2011 saldokinnituselt (tl 122) nähtub, et selle on allkirjastanud Xxxx nimeline isik ja hageja ei ole tõendanud, et kostja allkirjaõiguslikuks isikuks on olnud Xxxx nimeline isik ning kostja seda eitab ja samuti ei ole hageja tõendanud, et saldokinnitusel on kasutatud kostja pitsatijäljendit, mille olemasolu kostja eitab, siis ei ole tõendatud, et kostja on tunnistanud 12.07.2011 saldokinnituses võlgnevust hageja ees.
  34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud poolte vahelist müügilepingut ega muid aluseid, mis tõendavad kostja kohustuste võlgnevuse tasumiseks hageja ees, siis tuleb hageja nõue rahuldamata jätta.
  35. Kuna kohus on tuvastanud, et tõendatud ei ole poolte vahelise müügilepingulise suhte olemasolu, siis puudub vajadus hinnata, kas hagi on aegunud või mitte.
  36. Muud poolte esitatud seisukohad ja tõendid ei ole asjakohased.
  37. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt

§ 162

lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt

§ 174

lg 4 ja § 177 lg 2 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.