← Eesti

2-16-114320/7

Obsah (4)§ 113§ 208§ 108§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 18. mai 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-114320 T

§ 113lg 1 teises lauses sätestatule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda.
  2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx OÜ kasuks menetluskulud 183,75 euro ulatuses.
  3. Välja mõista Xxxx hageja Xxxx OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

2-16-114320 Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 21.09.2016 hagiavalduses palub hageja Xxxx OÜ kostjalt Xxxx välja mõista elektrimüügilepingust tulenev põhivõlgnevus 83,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 83,23 eurot. 25.04.2017 menetlusdokumendis vähendas hageja viivise nõuet. Lõplikuks viivise nõudeks jäi 21.09.2016 seisuga 8,72 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja alates 22.09.2016

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Hageja ja kostja sõlmisid 01.04.2013 võrgu- ja elektrilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks osaks on võrguteenuse osutamise üldsätted. Üldsätete punkti 2.1.1 kohaselt kohustus hageja müüma kliendile lepingus määratletud elektrienergiat ning punkti 2.1.2 alusel väljastama kliendile igakuiselt arve hiljemalt

  1. kalendripäeva jooksul pärast elektriarvesti näitude saamist. Kostja on hageja teenust tarbinud, kuid ei ole tasunud esitatud arveid. Tulenevalt üldsätete punktist 2.2.1 pidi kostja tasuma punktis 1.4 märgitud tähtajaks ära terves mahus hageja poolt müüdud elektrienergia kohta esitatud arved. Kostjal on tasumata arve 400035500955 kohaselt 37,27 eurot maksetähtajaga 23.10.2013 ja arve 400035687771 kohaselt 46,01 eurot maksetähtajaga 18.11.
  2. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arveid kokku summas 83,28 eurot. Lepingu punkti 1.6 alusel on poolte vahel kokkulepitud lepinguline viivisemäär 0,15% kalendripäevas põhisummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 2

(5)2-16-114320 Kostja seisukohad Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle vastu 01.04.2013 võrgu- ja elektrilepingu sõlmimisele. Kooskõlas lepinguga edastati teenused tarbimiskohta aadressile xxxx. Kostja selgitab, et ta ei ole keeldunud teenuse eest tasumisest, vaid on soovinud enne tasumist teavet selle kohta kuidas nõue on kujunenud. Hageja ei ole kostjale selgitusi andnud vaatamata mitmetele järelpärimistele. Selle asemel on esitatud korduvalt erinevaid arveid kus suuresti erinevad ka nõutavad summad. Kunagi ei ole arvetele lisatud ühtegi selgitust, mida arved sisaldavad ja milliste teenuste eest tasumist oodatakse. Kostja ei ole nõus hageja nõutava viivise suurusega, 0,15% päevas. Kohtu põhjendused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Esmalt võtab kohus seisukoha hageja põhinõude osas. Hageja palub kostjalt välja mõista elektri- ja võrgulepingust tulenev põhivõlgnevus 83,28 eurot. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et: • Hageja ja kostja sõlmisid 01.04.2013 võrgu- ja elektrilepingu 1016565910, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust. • Kostja jättis hagejale tasumata 08.10.2013 arvel 400035500955 märgitud summa 37,27 eurot; • Kostja jättis hagejale tasumata 08.11.2013 arvel 400035670584 märgitud summa 46,01 eurot; Kuna hageja sõlmis elektri ja võrgulepingu (elektrituruseaduse § 83 lg 1) oma majandus- või kutsetegevuses tarbijast kostjaga, siis kuuluvad kohaldamisele asja müügilepingu sätted (võlaõigusseaduse § 208 lg 1, 3 ja 4).

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist Elektrilepingu punktides 1.2 kuni 1.3 on pooled kokku leppinud elektrihinna kujunemises. Lepingu kohaselt „Börsi Klõps“ paketi puhul kohaldub börsihinna müügimarginaali hind 0,0028 eurot/kwh ja Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonna kuu keskmine hind vahemikus 0,042 eurot/kWh ja 0,060 eurot/kWh (tl 28). Hinna kujunemise selgitus on toodud ka arvetel. Arvelt 400035500955 selgub, et hageja on nõudnud kostjalt 39,79 euro tasumist 667 kWh elektri 3

(5)2-16-114320 müügi eest perioodil september
  1. Enammaks seisuga 29.10.2013 on -2,52 eurot. Arvelt 400035670584 selgub, et hageja on nõudnud kostjalt 46,01 eurot 781 kWh elektri müügi eest perioodil oktoober
  2. Võlgnevus seisuga 07.11.2013 on 37,27 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud tarbitud elektri kogust ega arvetel näidatud hinna vastavust lepingule. Hageja nõue vastab esitatud arvetele. Eelnevast tulenevalt kuulub hageja põhinõue 83,28 eurot

§ 108lg 1 alusel rahuldamisele.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja viivisenõude osas. 21.09.2016 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 83,23 eurot. 25.04.2017 menetlusdokumendis vähendas hageja viivise nõuet

§ 113l g 1 teise lause järgi.

Lõplikuks viivise nõudeks jäi 21.09.2016 seisuga 8,72 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja alates 22.09.2016

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja hinnangul on lepingu tüüptingimus viivise suuruse osas (0,15% päevas põhinõudelt) tühine.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 42

lg 3 p 5 ütleb, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-25-16 p-s 13 andnud juhise, mille kohaselt viivisemäära mõistlikkust hinnates on põhjendatud silmas pidada lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni ja eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Eesti Pank teatas võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,50%. Seega lepingu sõlmimise ajal oli

§ 113lg 1 teise lause järgne viivise määr 8,5% aastas.

Lepingu tüüptingimuste p 1.6 on viivise määr 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et lepingu p 1.6 on ebamõistlikult suure viivise määra tõttu tühine, mistõttu hageja ei saa nõuda viivist lepingust tuleneval alusel. Hagejal on siiski õigus nõuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud alusel (seadusest tulenev viivis).

Seadusest tuleneva viivise tasumisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega kuulub hageja lõplik viivisenõue rahuldamisele

§ 113lg 1 teise lause alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 367 lg 1 teise lause kohaselt võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus. 4

(5)2-16-114320 TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et hageja esialgne viivise nõue oli esitatud tühise lepingu sätte alusel ja oli samas suurusjärgus mis põhinõue, peab kohus õiglaseks jätta hageja menetluskulud kostja kanda 75% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid järgmiselt: riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 170 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud esitatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks 75% ehk 183,75 euro ulatuses väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.